4-16-3380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juulil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-3380 (2303,16,000471 Kohtunik Külli Iisop V

§ 205tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Henry Kalevi Koskinen (sünd.

02.02.1973; elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordon (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 17.04.2016 kiirmenetluse otsus ning lõpetada Henry Kalevi Koskineni suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. 17.04.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2303,16,000471 määras PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur H. K. Koskinenile karistuseks liiklusseaduse (LS) §

§ 205järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis H. K. Koskinen 17.04.2016 kell 21.04 Tallinnas Lootsi 13 maja juures mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud. Sõiduk oli viimati registreeritud Saksamaal, registreerimise lõpp 07.03.2016. Isik juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Sellise tegevusega eiras H. K. Koskinen LS § 76 lg 1 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS §

§ 205järgi.

1. H. K. Koskinen oma kaebuses kohtule palub trahvi tühistamist. Kaebaja väitel käis ta autot ostmas Leedus Raimondas Siskovaselt ning tõid auto müüja registreerimisnumbritega (LT P3844 17) Tallinna sadamasse. Sadamas võttis müüja temale väljastatud registreerimisnumbrid ära, kuna ei usaldanud kaebaja lubadust need postiga tagasi saata. Autol ei olnud enam sadama sisealal registreerimisnumbreid, kuid auto kasutamise kohta tehti teade Soome politseile ja registreerimistunnistused saadi Soomes, Helsingi sadamas. Kohtu järelepärimise peale selgitas kaebaja täiendavalt, et ostis auto 17.04.2016 öösel ning registreeris auto Soomes järgmisel päeval kell 00.
2. Oma sõnade kinnituseks esitas kaebaja müügilepingu ning auto registreerimistunnistuse. Ühtlasi teatas kaebaja, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku arvamuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata, kaebaja väited on paljusõnalised ning tõendamata. Kiirmenetluse otsuses on selgesõnaöiselt välja toodud rikkumise kirjeldus. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väljavõtte Eucaris II andmebaasist, millest tulenevalt on mootorsõiduk 07.03.2016 Saksamaa Liitvabariigi registrist kustutatud. Seega ei tohtinud kaebaja juhtida mootorsõidukit peale nimetatud kuupäeva, kuna mootorsõiduk ei olnud kantud Eesti ega muu riigi registrisse. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu taotlusel esitas kohtuväline menetleja Läti Piirivalveametist vastuse, mille kohaselt on numbrimärk LT P3844 17 väljastatud H. K. Koskineni juhitud autole, kuid registreerimisnumber on mõeldud ainult Leedu Vabariigi territooriumil kasutamiseks. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2303,16,000471 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus VTMA § 123 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks aluseks öelnuid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kahtlusi ei ole selles, et 17.04.2016 kella 21.10 ajal juhtis H. K. Koskinen D-terminali juures sõiduautot, millel ei olnud riiklikku registreerimismärki. Sellele ei ole kaebaja ise vastuväiteid esitanud ning seda kinnitavad ka tunnistaja XXXXütlused. Vaidlusi ei ole ka asjaolus, et sõiduk oli teo toimepanemise hetkel Saksamaa Liitvabariigi registrist maha võetud ja autole antud numbrimärgiga Eestis sõita ei tohtinud. See on leidnud tõendamist väljavõttega Eucaris II andmebaasist ja Läti Piirivalveameti vastusega. Seega on kindlaks tehtud, et mootorsõiduk oli registreerimata ja autol puudus registreerimismärk, mistõttu kaebaja on rikkunud LS § 76 lg 1 nõudeid ja pannud toime LS §des

205 järgi kvalifitseeritava teo. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.

1. Mis puudutab isiku karistamist, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja piisavalt arvestanud H. K. Koskineni süü suurusega ega süüdlase isikuga, keda mõistetav karistus peaks mõjutama mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt esitanud dokumentaalseid tõendeid, kinnitamaks, et ostis auto rikkumise toimepanemise päeval enda tarbeks. Kaebaja on juba kiirmenetluse otsuse koostamise ajal selgitanud, et sõitis autoga vaid transiittsoonis, st laevale ning kohtul ei ole andmeid, mis kinnitaks vastupidist. Arvestama peab ka seda, et kaebaja registreeris ostetud sõiduki esimesel võimalusel, s.o järgmisel päeval oma elukohariigis. Seega ei ole kaebaja süü suur. Karistusregistri andmetest tulenevalt ei ole H. K. Koskineni varem karistatud. Kohtul ei ole põhjust arvata, et ta lähimal ajal paneks menetlusalune isik toime samalaadseid tegusid. Kohtu hinnangul on isik selle asja menetluse käigus juba aru saanud oma teo keelatusest ning on alust arvata, et suudab ka trahvi maksmata edaspidi käituda õiguskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. K. Koskineni süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Seega tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole menetluse lõpetamine sellisel alusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
2. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/