1-15-4204/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4204 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus otsustamaks karistuse täitmisele pööramine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Urmas 36607092211) määruskaebus Vihmaru (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja Urmas Vihmaru määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Urmas Vihmaru tunnistati Viru Maakohtu 22.05.
7. a kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 2 kuu 28 päevase vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel otsustati karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi U. Vihmaru täitma KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
8. Kuna süüdimõistetu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pikendati Viru Maakohtu 04.03.
9. a määrusega U. Vihmaru katseaega 3 kuu võrra kuni 21.08.
10. a ja määrati täiendav kohustus – läbida sotsiaalabiprogramm Eluviisitreening.
11. U. Vihmaru tarbis katseajal 09.06.
12. a taas alkoholi. Süüdimõistetu ei soovi läbida alkoholivastast ravi. Eelnevast tulenevalt esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata U. Vihmarule tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele.
13. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse, pöörata U. Vihmarule tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele. Maakohus luges tõendatuks, et U. Vihmaru ei täitnud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. On põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. U. Vihmaru on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja sellega näidanud, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Varasemalt pikendatud katseaeg ja täiendav kohustus ei avaldanud soovitud mõju. Samuti ei tuvastanud kohus mõjuvat põhjust kohustuste rikkumiseks. U. Vihmaru seletused sunnitud alkoholitarbimise kohta on paljasõnalised. U. Vihmaru ei suhtu tõsiselt kohustuste täitmisesse ja ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma. Eelnevast võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. MÄÄRUSKAEBUS
14. Määruskaebuse kohaselt ei ole U. Vihmaru arvates Viru Maakohtu 14.07.
15. a määrus õige, sest tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda ja seetõttu on ta kannatanu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 14.07.
17. a määrusega ja määruse peale esitatud määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohtadega, ei korda neid ja vastab määruskaebuses esitatud väitele.
18. U. Vihmaru ei täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus sellisel juhul kriminaalhooldusametniku ettepanekul pöörata karistuse täitmisele.
19. U. Vihmaru rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu vähemalt kahel korral. Esimesel korral juhtis süüdimõistetu alkoholijoobes olles mootorsõidukit, tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähemal määral kui 0,59 mg/l kohta. Teisel korral oli väidetavalt tegemist tüliga. Ei ole siiski eluliselt usutav, et süüdimõistetut sunniti vägisi tarbima alkoholi sellises mahus, et kontrollimisel tuvastati U. Vihmarul alkoholijoove 1,23 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Tegemist oli keskmise joobega. Võttes arvesse, et süüdimõistetut on juba varasemalt kriminaalkorras karistatud kuriteo eest, mis seisnes selles, et U. Vihmaru juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ja et U. Vihmaru ei soovi läbida alkoholivastast ravi, on ringkonnakohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine on õigustatud. Väited kannatanuks olemise kohta on paljasõnalised.
20. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 2 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus