) § 152 lg 1 p 4 alusel. Praegusel juhul on tegemist
lg-s 6 sätestatud erandiga, st hankemenetluse ja sealhulgas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine hankija poolt ei olnud seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Hankemenetlus tunnistati kehtetuks, sest vajadus ja võimalus bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks hankemenetluse raames on ära langenud.
Samas ei täpsusta säte, kelle kanda menetluskulud sellises olukorras jäävad. Hankija hinnangul annab
lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtul on võimalik hinnata, milline oli kaebuse perspektiiv ja kas vaidlusalune haldusakt tunnistati kehtetuks kaebusest sõltumatutel põhjustel.
lgs 6 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine on põhjendatud juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud otseselt mingi muu asjaolu ega ole seotud kaebuse esitamisega. Hankija hinnangul tuleks määruskaebuse esitajalt menetluskulud välja mõista olukorras, kus samaaegselt esineb kaks eeldust: - esitatud on ilmselgelt pahatahtlik või perspektiivitu kaebus. Kaebus oli ilmselgelt perspektiivitu, mida tõendab Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus, millega kaebus jäeti läbi vaatamata. Ühtlasi viitab Eesti Buss OÜ ja tema juhatuse liikme tegevus vaidlustuse esitamisel pahatahtlikkusele ning nii VAKO kui ka Tartu Halduskohus on põhjendatult pidanud sellist käitumist lubamatuks; - hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest. Hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks kaebusest tulenevatel motiividel. Kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamine kaebusest sõltumatutel põhjustel tähendaks alati menetluskulude poolte kanda jätmist, soodustaks see pahatahtlikke ja hankemenetluse venitamise eesmärgil esitatud kaebuseid. Hankija suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui pahatahtlike või perspektiivitute vaidlustele vastamisel tekkinud õigusabikulu ei olekski võimalik Eesti Buss OÜ-lt hankija kasuks välja mõista.
Hankija leiab, et praegune haldusasi väljus hankija igapäevase põhitegevuse 5 5 raamidest ning kätkes endas keerukaid ja uudseid õigusküsimusi, mistõttu hankijal kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulu (õigusabikulu) oli vajalik ja põhjendatud. Kaebuses esitatud kaebeõigust käsitlevad väited (nt kaebuse tähtaegsuse kontroll RHS-i, mitte tsiviilõiguse normide alusel; riigihangete registris isiku registreerimine ei ole tehing TsÜS-i mõttes) ei olnud sellised, millele vastamine oleks puutumuses hankija kui haldusorgani igapäevase või tavapärase tegevusega, ning need õiguslikud küsimused on Eesti kohtupraktikas varasemalt läbi vaidlemata ja nende kohta puudub ka asjakohane õigusteooria. Samuti palub hankija välise õigusabi tellimise põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta asjaolu, et vaidlusaluse riigihanke esemeks olev ühistransport on olulise tähtsusega avalik teenus, mistõttu oli sellel hankevaidlusel eriline tähendus ja kaal ka mitteõiguslikel kaalutlustel. Hankija taotleb ringkonnakohtult ka halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmist Eesti Buss OÜ-lt. Hankija ei saanud menetluskulude väljamõistmise taotlust esimese astme kohtus sisuliselt esitada – hankija palus üksnes vastuses kaebusele mõista Eesti Buss OÜ-lt välja menetluskulud, märkega, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatakse menetluse käigus. Halduskohus tühistas aga täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtpäeva, kuna jättis kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohtu pädevuses on lõpetada kogu haldusasja menetlus, siis palub hankija ringkonnakohtul otsustada ka menetluskulude lõplik jaotus. Hankija menetluskuluks on esimeses ja teises kohtuastmes esindajate kulu 3 362,50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Õigusabi sisu on määratud arvetele lisatud tööaruandega. Kulu kandmist tõendavad arved ja maksekorraldus (tl 173-175). 11. Eesti Buss OÜ palus taotlustele esitatud vastuses (tl 171-183) lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-1010; välja mõista Tartu Linnavalitsuselt Eesti Buss OÜ kasuks menetluskulud 7 400 eurot; menetluse lõpetamise korral tagastada Eesti Buss OÜ-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 280 eurot (tl 195). Eesti Buss OÜ ei vaidle vastu vastustaja taotlusele võtta asja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 697, millega tunnistati hankemenetlus kehtetuks. Samuti ei vaidle Eesti Buss OÜ vastu vastustaja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotlusele ning nõustub vastustaja seisukohaga, et hanke tühistamise tõttu on haldusasja menetlus muutunud ainetuks. Küll aga vaidleb Eesti Buss OÜ vastu vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja taotleb ise menetluse lõpetamise korral oma menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Eesti Buss OÜ nõustub, et
lg 1 p 4 kohaldamisega, aga erinevalt hankijast on Eesti Buss OÜ seisukohal, et praegusel juhul ei ole menetluskulude kandmise osas tegemist
Hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes just nimelt pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Tartu Linnavolikogu 30.06.
lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tegelikult tähtsust, kas peale Eesti Buss OÜ oli hankemenetluses veel teisigi vaidlustajaid. Hankija seisukohtadest nähtub, et ülejäänud vaidlustusmenetlused on lõppenud VAKO jõustunud lahendiga ning neid ei ole edasi kaevatud. Praeguses haldusasjas on menetlusosalisteks Eesti Buss OÜ ja Tartu linn ning selle haldusasja menetluskulude küsimuse saab lahendada
See säte ei puuduta muid isikuid, kes haldusasjas menetlusosalisteks ei ole. Isegi juhul, kui
lg 6 sätestatud erand eksisteeriks, siis puudub õiguslik alus, mis võimaldaks hankija kulud jätta Eesti Buss OÜ kanda. Hankija poolt viidatud
lg-s 4 sätestatud üldreegel, mille kohaselt kannab määruskaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, ei ole antud juhul kohaldatav selles samas sättes sisalduva välistuse tõttu. Asjakohane ei ole vastustaja viide kaebuse võimalikule perspektiivitusele. Kuivõrd hankija ise tühistas hankemenetluse, siis ei ole kaebuse perspektiivide hindamine enam vajalik. Eesti Buss OÜ osundab, et ka hankija ise rõhutab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontekstis, et tegemist on tema arvates erakordselt keerulise ja seni läbi vaidlemata õigusliku olukorraga halduskohtu- ja hankemenetluses. Ainuüksi seetõttu ei ole põhjust arutleda kaebuse perspektiivide üle ning ennustada menetluse tulemust. See pole ka menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel vajalik.
lg 1 p 4 (ega ka
lg 6) kohaldamine ei sõltu sellest, milliseks peab vastaspool kaebuse perspektiive. Olukorras, kus hankija ise tühistab hankemenetluse ja põhjustab sellega Eesti Buss OÜ-st sõltumatult kohtumenetluse lõppemise, puudub mõistlik põhjus, miks peaks Eesti Buss OÜ lisaks oma kantud kuludele hüvitama veel ka hankija menetluskulud. Hankija käsitlus pahatahtlike ja hankemenetluse venitamist põhjustavate kaebuste esitamisest ei ole selles kontekstis asjakohane. Hankija kulud saaks jätta Eesti Buss OÜ kanda üksnes kaebusest loobumise korral, kuid Eesti Buss OÜ ei ole kaebusest loobumise avaldust esitanud ja seda ta ka teha ei soovi. Konkreetsel juhul ei välju kohtuasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihangete korraldamine ning osalemine nendest tõusetuda võivate vaidluste lahendamisel on hankija igapäevatöö osaks. Eesti Buss OÜ-le teadaolevalt on Tartu linnavalitsuse teenistuses mitmeid erinevatele valdkondadele spetsialiseerunud juriste/spetsialiste, kelle igapäevatööks on pidev tegelemine erinevate õigusküsimustega, sh nii riigihankeõiguslike küsimustega kui ka üldiste tsiviilõiguslike probleemidega ja vajadusel esindamine kohtus. Haldusorganil on ka eelduslikult märkimisväärne kogemus riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel. Seega ei olnud välise õigusabi kaasamine vältimatult vajalik. Eesti Buss OÜ märgib, et pakkus hankijale võimalust kompromissiks, mis seisnenuks hanke tühistamise tõttu kaebuse tagasivõtmises ning kokkuleppes, et kõik poolte menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Selline ettepanek ei olnud hankijale vastuvõetav. Kuivõrd
lg 6 sätestatud erandit ei esine, siis taotleb Eesti Buss OÜ halduskohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Eesti Buss OÜ palub menetluse lõpetamise korral vastustajalt menetluskuluna välja mõista 7 400 eurot Eesti Buss OÜ kasuks (tl 188-194). 1 http://tartu.postimees.ee/3754371/kindel-sebe-jatkab-tartu-linnaliinidel-veelkolm-aastat; http://tartu.postimees.ee/3746055/tartu-tuhistab-bussihanke-sebevurab-taaralinnas-veel-vahemalt-kolm-aastat. 7 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hankija haldusasja nr 3-16-1010 menetluse lõpetamise taotlusele (I) ja seejärel lahendab menetluskulude küsimuse (II). I 13.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutud haldusakt on antud või toiming tehtud. Tartu Linnavalitsus tunnistas 08.07.
Samuti on Eesti Buss OÜ 02.08.2016 esitatud seisukohas nõustunud menetluse lõpetamisega. 15.
lg 3 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega tühistab ringkonnakohus
a määruse. II 16.
lg 5 p 4 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse
Määruskaebuse esitaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 1 280 eurot (tl 12) ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 140). Eesti Buss OÜ palus 02.08.2016 esitatud taotluses tagastada riigilõiv. Kuigi Eesti Buss OÜ ei taotlenud riigilõivu tagastamist määruskaebuselt, tuleb see vastavalt
Seega tagastab ringkonnakohus
lg 5 p 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 (viisteist) eurot Eesti Buss OÜ arvelduskontole nr EE921010220222162224. 17. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kohtuvälised kulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Hankija leiab, et praegusel juhul on tegemist
lg-s 6 sätestatud erandiga, st hankemenetluse ja sealhulgas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks 8 8 tunnistamine hankija poolt ei olnud seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Hankija hinnangul annab
lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt menetluskulude väljamõistmiseks. Eesti Buss OÜ leiab seevastu, et hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes just nimelt pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas hankija poolt HD kehtetuks tunnistamine juhtumil, kui vaidlustuse tõttu ei pruugi jõuda enam hanget läbi viia, on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest või mitte, sest alus vastaspoolelt kohtuväliste kulude väljamõistmiseks puudub muudel alustel. Määruskaebuse esitaja kohtuväliste kulude hüvitamise osas võtab ringkonnakohus arvesse esitatud kaebuse perspektiivitust. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastavalt
a määruse p-s 8 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna kaebus oli mittelubatav, siis puudub alus määruskaebuse esitaja menetluskulude hüvitamiseks hankija poolt. Hankija kulude hüvitamine määruskaebuse esitaja poolt oleks aga äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab Tartu linn heita Eesti Buss OÜ juhatuse liikme tegevusele vaidlustuse esitamisel ette pahatahtlikkust, kuid sõlmida samal ajal lepingu pikenduse AS-iga SEBE, mille juhatuse liige on seesama isik. Kui üks isik ei saa ühte ja sama asja ühel ja samal ajal teada ja mitte teada, siis kuidas saab üks ja sama isik olla ühel ja samal ajal paha- ja heatahtlik. Hankija käitumine on vastuoluline. Samuti oleks vastustaja hanke väljakuulutamisel pidanud arvestama võimalusega, et see võidakse vaidlustada, ning selle tõttu võib edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude alustamiseks jääda liiga vähe aega. Kuna hankija seda ei teinud ja alustas uue hankega sedavõrd hilja, siis puudub alus tema kohtuväliste kulude väljamõistmiseks kaebajalt. 18. Eelnevast tulenevalt menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 9 jäävad menetlusosaliste /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 9 kohtuvälised /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits kulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.