← Eesti

2-16-111934/14

Obsah (7)§ 656§ 659§ 444§ 465§ 601§ 417§ 173

Tsiviilasi nr: 2-16-111934 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-111934 Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek P

) § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 13.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-16-111934 14.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida

§ 465lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut.

Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15). 15. Praegusel juhul on maakohus teinud 19.08.2016 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja on maakohus lahendanud 02.09.2016 kohtumäärusega, milles on kohus

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud esitamata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (

§ 656

lg 1 p 5 koosmõjus

§-ga 659). 16. Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.

17. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium, et menetlusdokumendi kohtuni jõudmist peab tõendama dokumendi esitaja ehk antud juhul kostja. Kostja poolt esitatud väljatrükk (tl 59) tõendab menetlusdokumendi üleslaadimise alustamist avaliku e-toimiku infosüsteemi, kuid ei tõenda üleslaadimise lõpuni viimist ehk dokumendi kohtule esitamist.

§ 601

lg 1 p 5 kohaselt on e-toimiku eesmärk mh võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Samas on justiitsministri

  1. detsembri
  2. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 203 lg-st 5 tulenevalt dokumendi salvestamine avalikku e-toimikusse seotud saatjale sellekohase automaatse vastuvõtukinnituse saatmisega. Seega juhul, kui dokumendi saatja ei ole saanud automaatset vastuvõtukinnitust dokumendi esitamise kohta, ei saa ta ka eeldada, et ta on dokumendi esitanud. Automaatse vastuvõtukinnituse puudumise korral peab dokumendi saatja selleks, et kohus saaks lugeda dokumendi esitatuks, tõendama, et dokument salvestus etoimikusse, mistõttu tal ei saanud olla kahtlusi, et see on esitatud, ning et ta ei saanud automaatset vastuvõtukinnitust avaliku e-toimiku rikke tõttu. Arvutisüsteemi võimalik tõrge tuleb samuti tõendada menetlusosalisel, pöördudes selleks nt otse või ka kohtu abil e-toimiku halduri poole asjakohaste andmete saamiseks avalikus e-toimikus tehtud toimingute kohta (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-96-15, p-d 17-18). 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-16-111934 18. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub p-des 13-16 toodud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (

§ 417lg 4).

19. Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.