Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7313 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 199

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi (28.01.2015, 07.02.2015, 20.02.2015, 25.02.2015, 26.02.2015, 01.03.2015, 03.03.2015, 04.03.2015, 17.03.2015 episoodid) 2 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M. Jansonile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega nr 1-15-3416 mõistetud karistusega, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest, s.o 1 aasta 8 kuud vangistusest, maha Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistus 4 päeva, ning karistuse kandmine alates 21.07.2015 kuni 15.09.2015, s.o 57 päeva, kokku on ärakantud karistus 2 kuud 1 päev, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati M. Janson

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (05.06.2015 episood) järgi 3 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M. Jansonile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2015 kuni 20.07.2015, s.o 46 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti M.

Jansonile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.09.2015 ja lõpp 29.03.

2. Tartu Maakohtu 11.08.2016 määrusega jäeti M. Janson vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohus asus seisukohale, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
3. M. Jansonit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kõik toimepandud kuriteod on olnud varavastased. M. Janson on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusel, olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Kuna isik hoidus kõrvale ÜKT tundide tegemisest, pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. See tähendab, et kinnipeetava käitumist ei mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et tema negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramine. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma M. Jansoni käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. 2.
4. Norme eiravat käitumist on M. Janson jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on M. Jansoni suhtes kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt piirati 07.01.2016 ja 10.02.2016 tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati ta kinnisesse kambrisse, kuna oma vangla sisekorraeeskirja eirava käitumisega lõi ta oma eluosakonnas potentsiaalselt ohtliku olukorra, millega seadis ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise. M. Janson on narkosõltlane. Narkootikume hakkas ta väidetavalt tarbima juba 9-aastaselt. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud otseses seoses narkootikumide tarbimisega. Ta saab oma sõltuvusprobleemist ning narkootikumide kahjulikkusest hästi aru. Kinnipeetav tahab sõltuvusest vabaneda, kuna narkootikumid on tema seisukorras eluohtlikud, samas vanglas ta käesolevaks ajaks aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni läbinud ei ole. On väga suur oht, et M. Janson jätkab vabanedes narkootikumide tarbimist ja seega ka samaliigiliste kuritegude toimepanekut. 2.
5. M. Jansonil puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht. Maakohus ei saa lähtuda elukoha määramisel vaid süüdimõistetu väidetest, et MTÜ-s Tulevik saaks ta elukoha koheselt. Kriminaalhooldusametnik ei ole esitatud informatsiooni kontrollinud ja vangla ei ole kohtule ka täiendavaid materjale edastanud. Äraelamiseks vajalike vahendite puudus tõstab M. Jansoni puhul veelgi kuritegude toimepanemise riski. Positiivsed asjaolud, st see, et M. Jansonil on vabaduses olemas ema moraalne toetus, ei vähenda maakohtu hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Määruskaebus
6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub ringkonnakohtul maakohtu määrus uuesti üle vaadata. M. Janson ei nõustu maakohtu väitega, et ta ei ole läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul läbinud kõik individuaalses täitmiskavas määratud programmid ja jõudnud järeldusele, et narkootikumide uuesti tarvitama hakkamine välistaks võimaluse uut elu alustada. Samuti on MTÜ Tulevik Rääma 23, Pärnu andnud ametliku kinnituse M. Jansonile Kaldapealse kodusse elama asumiseks, mis oleks kontrollitud keskkond, mis pakub tuge. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Jansoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, mida kordab üle kinnipeetava määruskaebuse lisana esitatud selgitustaotlusele vastamine ning et M. Janson on teinud neist tegevustest tulevikuks vajalikke järeldusi, kuid see ei kaalu üles maakohtu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid. M. Jansoni poolt lisatud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik kinnituskiri, mille kohaselt võimaldab MTÜ vabanemisel süüdimõistetule elukohta, ei anna ülevaadet, millal on isikul võimalik saada elukoht ega lükka ümber maakohtu järeldust elukoha puudumise osas.

1. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Jansoni puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas