Obsah (4)

§ 209§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4338 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau V

§ 209

p-de 1,3,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.

Bresovskajale Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16957 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati A.

Bresovskajale mõistetud vangistus 1380 tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d), mis tuleb ära teha 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul.

2. aprillil
3. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne A. Bresovskajale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei pea kinni ÜKT ajakavast, hoiab kõrvale ÜKT-st, ei järgi kontrollnõudeid.
4. Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrusega pöörati täitmisele A. Bresovskajale Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
9. Maakohus märkis, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et A. Bresovskaja on rikkunud kõiki talle

§ 75

lg 1 alusel määratud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole järginud ÜKT sooritamise ajakava ja hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale. 4.1 Kohtule esitatud materjalidest on isik alates

1. veebruarist 2016 sooritanud üksnes 3 ÜKT tundi 301 tunnist, mille tegemine oli planeeritud veebruari ja märtsi kuusse. Kokku on A. Bresovskajal teha veel 1080 tundi ÜKT-d, mis tuleks ära teha kuni
2. novembrini
3. Kohus ei pidanud realistlikuks, et süüdlane novembri lõpuni laste kõrvalt nii palju tunde suudaks ära teha, kui ta on senimaani teinud vaid 300 tundi ÜKT-d. 4.2 Samuti ei ole A. Bresovskaja täitnud registreerimisekohustust. Talle määratud ÜKT tegemise tähepäeva on juba eelmise erakorralise ettekande esitamisel pikendatud. Kohus teavitas A. Bresovskajat, millised on ÜKT tegemata jätmise tagajärjed. A. Bresovskaja käitumist iseloomustab enesedistsipliini puudumine ning ükskõiksus talle määratud karistuse täitmise suhtes. 4.3 Kogu kriminaalhooldusperioodi jooksul ei ole A. Bresovskaja suhtunud kohusetundlikult talle määratud ÜKT sooritamisesse ja on otsinud vabandusi selle mittesooritamiseks. Ka laste järele vaatamine on üksnes ettekääne, kuna see ei vasta tõele. Kodukülastuse jooksul on kriminaalhooldaja avastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsed vanemate hoole alla, väites, et läheb ÜKT-d sooritama, ent ei ole seda teinud. Samuti on A. Bresovskaja jätnud kriminaalhooldaja juurde ilmumata lapse haigestumise ettekäändel, viibides ise samal ajal lapsest eemal ja sõites hoopis sõpradele pikemaks ajaks külla. Ka istungil üritas süüdimõistetu kohtuistungile mitteilmumist laste haigestumise ettekäändel õigustada, kuid tõe ilmnemisel tunnistas, et viibis Lätis. 4.4 Kohus leidis, et A. Bresovskajal puuduvad mõjuvad põhjused ÜKT ajakavast mittekinnipidamiseks. Ta hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale. Süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, jättes kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. A. Bresovskaja on järjepidevalt rikkunud ÜKT sooritamise tingimusi ning korduv hoiatamine ja ka tähtaja pikendamine ei ole osutunud piisavalt mõjusateks ja vajalikeks abinõudeks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus leidis, et A. Bresovskaja on korduvalt üles näidanud vastutustundetut ja ükskõikset suhtumist ning on käitunud temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistavalt. Ta ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta istungile. Kohus leidis, et edasine kriminaalhooldus ei ole edukas, kuna A. Bresovskaja ei oleks suuteline oma senist käitumist kohusetundlikumaks muutma ja suhtuma kohustustesse adekvaatselt ning sooritama ÜKT tunde tähtaegselt. Karistuse eesmärki täidab efektiivsemalt vangistuse täitmisele pööramine. 4.5 Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdlaselt sooritamata 1080 tundi ÜKTd ja sooritatud 300 tundi ÜKT-d. Järelikult on kantud 5 kuud vangistust (300:2=150 päeva ehk 5 kuud) ning ärakandmisele kuulub 23-kuulisest vangistusest veel 18 kuud ehk 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus. 5.1 Kohus on rikkunud karistust täitmisele pöörates materiaalõigust. A. Bresovskaja on 22aastane naine, kellel on kasvatada 2 väikest last. Ta elab lastega vanemate juures. Lapsi on aidanud kasvatada ka vanavanemad, ent peamiseks kasvatajaks on siiski nende ema. Eluliselt on usutav, et arvestades A. Bresovskaja sotsiaalse ja majandusliku küpsuse taset, on tal olnud raskusi kõigi temal lasuvate kohustustega hakkamasaamiseks. Seega vajaks ta pigem osalemist sotsiaalprogrammis, parandamaks toimetulekuoskusi ning kohustuste ja raskustega hakkamasaamist. A. Bresovskaja on siiski ära teinud märkimisväärse osa üldkasulikust tööst ning täitnud peamist kohustust - mitte toime panna uut kuritegu. Väikeste laste kasvamine emata 1 aasta ja 6 kuu jooksul võib osutada nende arengule pöördumatut kahju. Ka A. Bresovskaja ema tervis ei ole 2 2 hea, et kanda kahe väikelapse eest hoolt. Lisaks on vanemal lapsel terviseprobleemid kuulmisega. Seega vastavad tõele A. Bresovskaja väited, et tal on takistusi kohustuste täitmisel seoses lapse tervisliku olukorraga. Samas möönab A. Bresovskaja, et ta oleks pidanud olema tähelepanelikum kriminaalhooldaja juhiste osas, mitte hoiduma vangistuse kartuses kriminaalhooldajaga suhtlemisest. 5.2 Määrusest ei nähtu, millise arvestuse alusel on tuvastatud A. Bresovskaja poolt tehtud töötunnid. A. Bresovskaja hinnangul ei vasta esitatud arvestus tõele ning ta on veendunud, et on perioodil
5. oktoober 2014 –
6. veebruar 2016 teinud rohkem töötunde, kui
8. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-29-16, p-s 11 juhiseid järgides esitas ringkonnakohus kriminaalhooldajale kirjaliku küsimuse, milles palus teatada apellatsioonikohtule A. Bresovskaja poolt Tartu Maakohtu
9. septembri 2014 otsusega nr 1-14-4338 tehtud üldkasuliku töö tunnid
10. augusti
11. a seisuga. Samuti väljastada Tartu Ringkonnakohtule A. Bresovskaja üldkasuliku töö ajakava lehed.
12. Kriminaalhooldusametniku M. Boiko vastusest ja ÜKT arvestuslehtedest nähtub, et A. Bresovskaja on alates
13. oktoobrist 2014 kuni
14. veebruarini 2014 SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonis seisuga
15. august 2016 talle määratud 1380 tunnist sooritanud 293 tundi ÜKT-d. Sooritamata on 1087 tundi ÜKT-d. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 8.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et A. Bresovskajale etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 8.2 Kaitsja kesksed argumendid seisnevad selles, et A. Bresovskajal on kaks väikest last, kellele ta on peamiseks kasvatajaks, ta on sooritanud märkimisväärse osa ÜKT-st ning ema, kes on A. Bresovskajal aidanud lapsi hoida, on ise töövõimetu.

§ 69

lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 8.3 Antud juhul taotlebki kaitsja määrata A. Bresovskajale täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, kuna leiab, et see oleks A.

Bresovskaja sotsiaalse ja majandusliku küpsuse taset arvestades mõistlik. 8.3.1 Apellatsioonikohus A. Bresovskajale täiendava kohustuse panemist mõistlikuks ei pea. Nimelt on A. Bresovskaja oma käitumisega näidanud üles täielikku ükskõiksust talle määratud katseaja kohustuste täitmises. Täiendavate kohustuste panemine oleks ringkonnakohtu hinnangul õigustatud isikute puhul, kes on ka ise resotsialiseerumise eesmärkidest huvitatud. A. Bresovskaja käitumist hinnates (kriminaalhooldajale ja kohtule valetamine, ettekäänete otsimine ÜKT mittetäitmiseks, hoolimatu suhtumine oma kohustuste täitmisesse) ei teki ka 3 3 ringkonnakohtul veendumust, et isik suudaks veel täiendava kohustuse täita ning et edasine kriminaalhooldus võiks olla edukas. 8.3.2 Samuti ei saa karistust jätta täitmisele pööramata põhjendusel, et A. Bresovskajal on väikesed lapsed. Maakohus tuvastas, et A. Bresovskaja on otsinud vaid vabandusi ÜKT mittesooritamiseks ja eelistab lõbutseda. Ka laste järele vaatamine on olnud ettekääne: kriminaalhooldusametnik on tuvastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsi vanemate hoole alla, väites, et läheb sooritama ÜKT-d, ent ei ole seda teinud. Samuti on kriminaalhooldaja avastanud, et lapse haigestumise ettekäändel kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmise ajal on A. Bresovskaja samal ajal hoopis pikemaks ajaks sõpradele külla sõitnud. On selge, et laste olemasolu kasutab A. Bresovskaja ära selleks, et otsida ettekäändeid kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste eiramiseks. 8.3.3 Kaitsja on veel välja toonud, et emata kasvamine võib avaldada A. Bresovskaja lastele pöördumatut kahju. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et oma mõju võib lastele emast eemalviibimine kahtlemata avaldada. Samas aga on karistuse täitmisele pööramise tinginud A. Bresovskaja enda käitumine. Samuti on seadus naiskinnipeetavatele loonud eritingimused – nt võimaldatakse Vangistusseaduse § 54 lg 1 teise lause kohaselt emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. VangS § 54 lg 2 järgi tagab vanglateenistus emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. Erakorralisest ettekandest nähtub, et korduvatest vestlustest vanematega selgus, et nemad saavad hooldada lapsi A. Bresovskaja vangistuse ajal (tlk 3). 9. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt selgelt tuvastanud seda, mitu tundi oli A. Bresovskajal enne erakorralise ettekande esitamist tehtud. A. Bresovskaja enda väitel oli ta teinud rohkem ÜKT tunde, kui maakohtu poolt tuvastatud 300 tundi. Ringkonnakohtule saadetud vastusest ja ÜKT arvestuslehtedest nähtub, et A. Bresovskaja on ära teinud 293 tundi ÜKT-d (mitte 300 nagu leidis maakohus). Seega on maakohus eksinud A. Bresovskaja täitmisele pööratava vangistuse kestuse osas. Nimetatud viga aga ei tingi täitmisele pööratava vangistuse kestuse suurendamist, kuivõrd reformatio in peius põhimõttest tuleneb keeld muuta kohtulahendit süüdimõistetu kahjuks tema kaitsja edasikaebuse tulemusena. 10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau