lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi lühimenetluses Menetlustoiming Mairold Jansoni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Mairold Janson isikukood 39411220818; alates 2016 oktoobrist võimalik elama asuda XXXX, suusõnalise info kohaselt võimalus koheselt elama asuda XXXX RESOLUTSIOON Jätta Mairold Janson temale Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 115-7313 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7313 tunnistati Mairold Janson süüdi
lg 2 p 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (28.01.2015, 07.02.2015, 20.02.2015, 25.02.2015, 26.02.2015, 01.03.2015, 03.03.2015, 04.03.2015, 17.03.2015 episoodid) ja temale mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Mairold Jansonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta ja 4 kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega nr 1-15-3416 mõistetud karistusega, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud.
lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest, s.o vangistusest 1 aasta ja 8 kuud maha Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistus 4 päeva ning karistuse kandmine alates 21.07.2015 kuni 15.09.2015 s.o 57 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva. Sama otsusega tunnistati Mairold Janson süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises (05.06.2015 episood) ja temale mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Mairold Jansonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud.
lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2015 kuni 20.07.2015, s.o 46 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 14 päeva.
lg 2 alusel mõisteti Mairold Jansonile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga, vangistus 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva. Karistuse algust arvati alates 16.09.
Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Mairold Jansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase on väga kõrge. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas Mairold Jansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Mairold Jansonit on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Mairold Janson on varem olnud kriminaalhooldusel üks kord, olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Isik hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning süstemaatiliselt ei ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik esitas Mairold Jansoni kohta kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata osaliselt ärakandmata karistus täitmisele, mille kohus rahuldas. Isikul on kokku kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt normieirav ning vangistuses viibitud aeg ei ole veel mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Seega isik ei ole loobunud kuritegude toimepanemisest, vaatamata mitmekordsele süüdimõistmisele ja karistuse kandmiseks antud kergematele võimalustele, on isik korranud samu käitumismustreid suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Isikul puudub
Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. Samuti puudub isikul vabanedes töökoht. Kindla töökoha ja piisava sissetuleku puudumine omakorda suurendab kuritegude toimepanemise tõenäosust varalise kasu saamise eesmärgil. Isikul esinevad sõltuvusprobleemid suurendavad uute süütegude toimepanemise tõenäosust ning samuti riski, et isik ei suuda kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest. Tuginevalt isiku eelnevale elukäigule, korduvale kriminaalkorras karistatusele, kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Tuginevalt Mairold Jansoni varasemale elukäigule on tõenäoline, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb isik varasema elustiili juurde, seega praegusel hetkel oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. On positiivne, et Mairold Janson on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, sõltlastele suunatud nõustamises, kuid kuna isik on mitmeid kordi ebaõnnestunud, siis erilisi eesmärke 2 tulevikuks ei sea. Kuna isikul puudub vabanedes toetav lähiringkond ja suhted lähedastega on pingelised, samuti kindel elukoht ja töökoht, on oluline, et vabanedes asuks isik elama keskkonda, kus oleks isikule tagatud abi ja tugiteenus ning isik asuks tööle, et vähendada võimalikke kuriteoriske. Eelneva tõttu leiab prokurör, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Mairold Jansoni käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Mairold Janson avaldas kohtule, et ta on telefoni teel saanud kinnituse, et saab koheselt elama asuda XXXX. KOHTU SEISUKOHT Mairold Janson kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Mairold Janson temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mairold Jansoni on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kõik toimepandud kuriteod on olnud varavastased. Mairold Janson on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusel, olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Kuna isik hoidus kõrvale ÜKT tundide tegemisest, pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. See tähendab, et kinnipeetava käitumist ei mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et tema negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramine. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma Mairold Jansoni käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. Norme eiravat käitumist on Mairold Janson jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (kõigil kordadel kartserisse paigutamine). Karistused on määratud allumatuse, kaaskinnipeetava ründamise ja vanglaametniku korralduse eiramise eest. Lisaks on Mairold Jansoni suhtes kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt piirati 07.01.2016 ja 10.02.2016 tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati ta kinnisesse kambrisse, kuna oma vangla sisekorraeeskirja eirava käitumisega lõi ta oma eluosakonnas potentsiaalselt ohtliku olukorra, millega seadis ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise. Mairold Janson on narkosõltlane. Narkootikume hakkas ta väidetavalt tarbima juba XXXX. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud otseses seoses narkootikumide tarbimisega. Ta saab oma sõltuvusprobleemist ning narkootikumide kahjulikkusest hästi aru. Kinnipeetav tahab sõltuvusest vabaneda, kuna narkootikumid tema seisukorras eluohtlikud. Samas vanglas ta käesolevaks ajaks aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni läbinud ei ole. On selge, et ilma professionaalse abita ei suuda Mairold Janson oma sõltuvusprobleemiga toime tulla. Sellises 3 olukorras kinnipidamisasutusest lahkudes on väga suur oht, et Mairold Janson jätkab vabanedes narkootikumide tarbimist ja seega ka samaliigiliste kuritegude toimepanekut. Lisaks puudub Mairold Jansonil vabanedes kindel elu- ja töökoht. Kohus ei saa lähtuda elukoha määramisel vaid süüdimõistu väidetest, et XXXX saaks ta elukoha koheselt. Kriminaalhooldusametnik ei ole esitatud informatsiooni kontrollinud ja vangla ei ole kohtule ka täiendavaid materjale edastanud. Kohus leiab ka seda, et äraelamiseks vajalike vahendite puudus tõstab Mairold Jansoni puhul veelgi kuritegude toimepanemise riski. Positiivsed asjaolud, st see, et Mairold Jansonil on vabaduses olemas ema moraalne toetus, ei vähenda kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et Mairold Jansoni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub kohtul veendumus selleski, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ning teha koostööd kriminaalhooldajaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.