4-16-4763/8

Väärteoasi nr. 4-16-4763 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juulil 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-4763 Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Kohtunik Margot Mikler Katrin–Jana Vaab Jan Sarana väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Jan Sarana, isikukood: 37812230284, elukoht: XXXX, EV kodanik, töötab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Triinu Riigor Kohtuvälise menetleja esindaja Süüdi tunnistada Jan Sarana LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 12 päeva. RESOLUTSIOON Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata aresti kandmine ositi kuid mittevähem kui 2 päeva korraga. Arest tuleb kanda hiljemalt 01.11.2016.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajas (Tallinn, Rahumäe tee 6). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Jan Sarana suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sigrid Sihver poolt on 26.05.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1389193 selles, et Jan Sarana 26.05.2016.a. kella 05:31 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas A.H. Tammsaare maja nr 53 juures suunaga Järvevana tee poole mootorsõidukit Ford Focus reg.nr XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellise tegevusega Jan Sarana rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtis mootorsõidukit omamat juhtimisõigust, kuivõrd oli vaja tööle sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Jan Sarana´t tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 12 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 26.05.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja Kristen Madissoo ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et täites 26.05.2016.a. tööülesandeid Tallinnas Tammsaare tee 53 juures, kui märkas, et Järvevana tee poole sõidab sõiduauto Ford Focus reg.nr XXXX. Sõiduki registrinumbri kontrollimisel andmebaasist selgus, et sõiduauto kasutajal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peatasid sõiduki kontrollimiseks kell 05:31 ning selgus, et juhiks osutus Jan Sarana ik 37812230284, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht oli oma rikkumisega nõus (tl. 5); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles Jan Sarana andis ütlusi, et 26.05.2016.a. oli ta sõiduki reg.nr XXXXroolist (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 26.05.2016.a. kell 05:31 kõrvaldati Jan Sarana sõiduki Ford Focus reg.nr XXXXroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et seisuga 31.05.2016.a. puuduvad Jan Sarana´l kehtivad juhiload (tl. 9); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 18.03.2015.a. kell 15:02 kõrvaldati Jan Sarana sõiduki Opel Vectra reg.nr XXXXroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 10) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Jan Sarana´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Jan Sarana´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 11 - 12) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata ning samuti ühel korral ka arestiga. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2