Väärteoasi nr.4-16-4284 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuistungi sekretär Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Resolutsioon Harju Maakohus
- juulil 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Katre Poljakova Triin Pilberg Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016.a otsus väärteoasjas nr 2317,16,003738; Ruslan Juštšenko, isikukood: 37711220225, elukoht: XXXX; 08.06.2016.a; kaebuse esitaja Ruslan Juštšenko, kaebuse esitaja kaitsja Ivo Kaurit, kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133; §-dest 134-135 kohus otsustas:
- Rahuldada Ruslan Juštšenko kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2317,16,003738 karistuse kergendamiseks.
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,003738 Ruslan Juštšenkole mõistetud karistuse osas. Karistada Ruslan Juštšenkot liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.
- Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 05.05.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2317,16,003738 märgitud arveldusarvetele, märkides viitenumbriks
- Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindajale ja kaebaja Ruslan Juštšenko´le ja tema kaitsjale. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul. Vaidlustatud otsuse sisu 05.05.2016.a Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs koostas väärteoasjas nr 2317,16,003738 otsuse, millises märgiti, et 14.04.2016.a kella 17.49 paiku Pae tn 21, Keila linnas, Harju maakonnas juhtis Ruslan Juštšenko mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Väärteoasja nr 2317,16,003738 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud tunnistaja ütlustega. Menetlejal puudus alus kahelda tunnistajate ütlustes, kuivõrd kinnitamata turvavöö oli politseiametnikule hästi jälgitav. Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja esitas 01.05.2016 vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid ja kinnitas menetlusaluse isiku süü tunnistamist talle inkrimineeritud väärteoasjas. Kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Ruslan Juštšenkole LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses s.o summas 100 eurot. Kaebuse sisu 27.05.2016.a saabus Harju Maakohtule Ruslan Juštšenko kaitsja poolt esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,16,
- Ruslan Juštšenko kaitsja selgitab kaebuses, et menetlusalune isik tunnistab otsuses märgitud õigusnormi rikkumist ning kinnitab, et sõitis parklast välja kinnitamata turvavööga. Samas ei nõustu kaebaja karistuse suurusega. Kaebaja leiab, et sellises suuruses rahatrahv on kaebaja suhtes ebaõiglane, kuivõrd isik tunnistas oma süüd ja kahetses oma käitumist. Seega leiab kaebaja, et määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teoga ja isiku käitumisega menetluses. Menetlus kohtus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2016.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Ruslan Juštšenko ja tema kaitsja kohtule esitatud kaebuse juurde, taotledes rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja selgitas, et turvavöö oli tal kinnitamata, sõitis kuskil 120 m ning seejärel ta peatati. Ruslan Juštšenkole pakuti kiirmenetluse otsuse tegemise võimalust. Öeldi, et on kaks varianti, kas kohapeal või komisjoniga. Menetlusalune isik vastas politseiametnikele, et soovib sellises menetluses, kus saab väiksema trahvi. Sellele politseiametnikud vastata ei osanud, tegid kirja ja saatsid asja komisjonile. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on alusetu, menetleja on arvestanud kõiki nõudeid ja määratud on õige karistus. On arvestatud raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, preventatiivsust. Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil järgimisi väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid ja nimelt kirjalikest tõenditest uuriti: • 27.05.2016 koostatud Ruslan Juštšenko kaebus otsusele väärteoasjas nr 2317,16,003738 koos selle lisadega (tl 1-10); • 14.04.2016 koostatud väärteoprotokoll AB 1427550 selle kohta, et Ruslan Juštšenko 14.04.2016 kella 17.49 paiku Pae tn 21, Keila linnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 24); • 14.04.2016 koostatud tunnistaja Jagnar Jakobsoni ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt täitis Jagnar Jakobson 14.04.2016 tööülesandeid koos patrullpolitseiniku Heikki 2 • • • • Hipponeniga. Kell 17:49 liikus nende suunas mootorsõiduk Audi 100 reg. nr XXXX, mille juht ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Selgelt oli näha, et turvavöö oli vertikaalses asendis uksepiida kõrval. Kontrollimisel selgus, et juhiks osutus Ruslan Juštšenko ik 37711220225 (tl 25); 14.04.2016 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist kohaselt Ruslan Juštšenko tunnistas, et 14.04.2016 juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg. nr XXXX ning turvavöö oli kinnitamata, oli selle unustanud kinnitada (tl 26-27); 29.04.2016 koostatud menetlusaluse isiku Ruslan Juštšenko kaitsja vastulause väärteoprotokollile AB1427550, mille kohaselt menetlusalune isik palub talle määrata miinimumilähedane rahatrahv, kuna turvavöö kinnitamata jätmist ei ole tal varem juhtunud ning ta kahetseb rikkumist väga (tl 30); 05.05.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,16,003738 (tl 32-33); Väljavõtte karistusregistrist, mille kohaselt on Ruslan Juštšenkol kaks kehtivat väärteokaristust. 22.10.2014 Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega määrati menetlusalusele isikule LS § 242 lg 1 alusel rahatrahv 100 eurot ning 02.06.2011 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahv 20 eurot (tl 33). Kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud Ruslan Juštšenko esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 239 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 14.04.2016.a kella 17.49 paiku Pae tn 21, Keila linnas, Harju maakonnas juhtis Ruslan Juštšenko mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Seda on menetlusaluse isikuna ülekuulamise käigus kinnitanud Ruslan Juštšenko ise (tl 26-27). Lisaks on nimetatud väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja Jagnar Jakobsoni ülekuulamisprotokolliga (tl 25). Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis 3 mootorsõidukit kinnitamata turvavööga ning menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime tahtlikult, kuna asudes sõidukit juhtima jättis kinnitamata turvavöö. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes Ruslan Juštšenko toime pannud LS §-is 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna sõiduki juhtimine kinnitamata turvavööga on Eesti ühiskonnas väga levinud väärtegu ning kohus on seisukohal, et antud juhul esineb avalik menetlushuvi, kuna selliste levinud rikkumiste korral on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis on kehtestatud tagamaks inimeste ohutust liikluses. Karistuse määramine LS § 239 lg 1 p 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lõikest 1 LS § § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 25 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ruslan Juštšenkole on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et Ruslan Juštšenko on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, mis on vastavalt KarS §-le 57 lg 1 p 3 käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, 4 et kahetsust on kergendava asjaolu esinemise on tuvastanud ka kohtuväline menetleja, kuid kohtu hinnangul ei nähtu isikule mõistetud karistusest, et karistust kergendava asjaolu esinemist oleks isikule karistuse määramisel arvestatud. Nagu eelpool öeldud leiab kohus, et sõiduki juhtimine kinnitamata turvavööga on Eesti ühiskonnas väga levinud väärtegu ning riik peab andma selge signaali, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Samas tuleb Ruslan Juštšenkole karistuse mõistmisel arvestada ka seda, et isik on oma süüd tunnistanud, kahetsenud, seega tuleks talle mõista karistus, mis on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Ruslan Juštšenko on varem ühel korral karistatud väärteo korras liikluseeskirjade rikkumise eest – 2014.a LS § 242 lg 1 korras rahatrahviga 100 eurot. Seega ei saa kohtu hinnates olla temale määratav karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks vähendada Ruslan Juštsenkole mõistetud karistust, mõistes talle uueks karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut s.o summas 60 eurot. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt, Ruslan Juštsenkole mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades menetlusaluse isiku karistust. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5