p 12) Asjaolud ja menetluse käik 10.04.2016 ostis Ain Borodin interneti keskkonnast isikult XXXXsünd. XXXX(XXXXkasutaja- XXXX; osta.ee kasutaja – XXXX, kasutab emaili XXXX, elukoht 1 XXXX) numismaatilise väärtusega rahatähe - Eesti Vabariigi 1991 aasta 500 kroonise UNC seisus seerianumbriga AA000567, makstes selle eest 96 eurot müüja poolt osutatud XXXX nimelisele arvelduskontole nr XXXX. Kiri saadeti Iirimaalt. Ain Borodin sai kirja kätte, kuid kiri oli tühi, rahatähte sees polnud ning kiri oli avamisjälgedeta. Müüja väitis, et ilmselt oli keegi selle enne ostjani jõudmist välja võtnud. Kirja registreerimisnumber oli RL572191422IE, millele oli märgitud kaal 28 grammi. Ain Borodin kaaludes temale laekunud kirja, sai kaaluks 27,95 grammi (kusjuures osa äärt oli kirja avamiseks ära lõigatud). Sama rahatähte on müüja ka varem kahel korral müünud ning jätnud kauba saatmata. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse väärteomenetleja Galina Mihhailova jättis 04.05.2016 väärteomenetluse alustamata
19.05.2016 esitas Ain Borodin kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Esitatud kaebuses Ain Borodin märgib, et tema poolt avalduses esitatud süüteos esinevad KarS § 218 tunnused, KarS § 15 lg 3 kohaselt ei oma väärteo puhul tahtlus tähtsus. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sündmuse toimumiskoht on Eestis, kus asub kannatanu ning kus asub kannatanu pangamakset süüteo toimepanijale vahendanud isik (Liina Part). Samuti on süüteo toimepanija Eesti kodanik ning tema asukoht on teadmata. Süüteo toimepannud isik müüb Eesti oksjoni keskkonnas esemeid ning enda asukohaks on ta märkinud ka Rakvere, Lääne-Virumaa, Eesti. Kaebuses palus Ain Borodin tühistada väärteomenetluse alustamata jätmise otsuse, palus alustada väärteomenetlus KarS § 218 tunnustel, kuulata üle asjaosalised ning läbi viia muud
kirjeldatud menetlustoimingud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Inna Toater 24.05.2016 kaebuse lahendamise määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus varem esitatud põhjendustega ning selgitas, et tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd asja varaline väärtus ei ületanud 200 eurot. Samuti juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu, et KarS § 218 lg 1 on viiteline koosseis ning antud koosseisule vastav tegu on sätestatud KarS § 209 lg 1. Kohtuväline menetleja oli seisukohale, et kuivõrd kiri Ain Borodinile pandi posti Iirimaal, siis teo toimepanemise koht on Iirimaa. Arvestades, et KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil ning KarS § 7 kohaselt kehtib Eesti karistusseadustik väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta üksnes juhul, kui toimepandud tegu kujutab endast Eesti karistusõiguse järgi mitte väärtegu, vaid kuritegu. Seega leidis kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse alustamine ei ole võimalik, kuna tegu pandi toime väljaspool Eesti territooriumit.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 3 kohaselt kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Ain Borodin esitas kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale otse Harju Maakohtule eirates nõuet esitada Harju Maakohtule adresseeritud kaebus kohtuvälise menetlejale. Seega ei saabunud kohtusse koos kaebusega asja materjale ning kohus tegi 21.06.2016 nõudekirja asja materjalide saamiseks. Asja materjalid saabusid kohtusse 01.07.2016.a. Seega ei olnud võimalik kaebuse läbi vaatamine
2 Esitatud kaebuses kordab Ain Borodin varasemalt esitatud süüteo toimepanemise asjaolusid ning selgitab, et pole kindlalt teada, kas süüteo toimepannud isik reaalselt viibib väljaspool Eesti territooriumi, kuivõrd veebis on vihjeid, et ta võib tegutseda ka Eestis. On teada vaid, et kiri on saadetud Iirimaalt. Samuti on kannatanu ja raha vahendatud Eestis, kirja saatja Eesti kodanik, seega on toimumiskoha väljaspool Eesti territooriumi määramine küsitav. Kaebuse esitaja palub, et viidaks läbi vastavad menetlustoimingud selle asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd ilma nende toiminguteta pole võimalik otsustada väärteomenetluse alustamata jätmise eeltuste täidetuse üle. Kohtu seisukoht
lg 2 ja 3 kohaselt on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul kohtuvälise menetleja juhile esitatava kaebusega võimalik vaidlustada väärteomenetluse lõpetamine.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 10.04.2016 ostis Ain Borodin interneti keskkonnast XXXX Eesti Vabariigi 500 kroonise rahatähe, makstes selle eest ülekandega XXXX nimelisele arvelduskontole. Müüja XXXXsaatis Ain Borodinile Iirimaalt kirja, mille sees oleks pidanud olema ostetud rahatäht, kuid seda seal ei olnud. Arvestades, et ümbrikul märgitud kirja kaalu ning asjaolu, et ümbrikul puudusid avamisjäljed on alust arvata, et XXXXedastas ostjale varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tühja ümbriku ilma kaubata. Antud koosseisule vastav tegu on sätestatud KarS § 209 lg 1. KarS § 209 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel süüks arvatavaid tegusid eristab ainuüksi see, millise teoobjekti vastu on antud tegu suunatud (rahaline väärtus üle/alla 20 miinimumpäevamäära). Käesoleval juhul on tõendatud, et Ain Borodin tasus saamata jäänud kauba eest 90 eurot (lisaks saatekulud 6 eurot), mis on vähem kui kakskümmend miinimumpäevamäära (arvestusega miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), mistõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et nimetatud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 järgi, mis sätestab süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Varavastaste süütegude all mõeldakse kõiki KarS-is varavastaste süütegude peatükis sisalduvaid koosseise (välja arvatud röövimine ja väljapressimine). Seega tegemist ei ole varavastase süüteo iseseisva koosseisuga, vaid antud süütegu kujutab endast üksnes mõnda nimetatud KarS-i peatüki koosseisus seisnevat tegu. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid koosseisuline tagajärg (RKKKo nr 3-1-1-72-10). Seega tegemist on tagajärjedeliktiga. Arvestades, et teo toimepanemise koht on tagajärjedelikti korral seal, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg (KarS § 11 lg 1 p 3) ehk süüdlase varalise seisu paranemine, siis kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et XXXXon teo toimepannud välja pool Eesti territooriumit. Süüdlane ei pea vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka (RKKK 3-1-1-70-98). Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt kandis Ain Borodin ostusumma koos saatmiskuluga XXXX arveldusarvele XXXX, siis Tiit Joosepsoni varaline seis paranes hetkel kui laekus ostjalt kolmanda isiku arvele tasu Eestis avatud pangakontole. Seega kohus leiab, et Tiit Joosepsoni on toime pannud nimetatud väärteo Eesti Vabariigi territooriumil ning puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks
3
järgi on kohus seotud väärteoasja arutamise piiridega, millised tulenevad väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusest, mistõttu peab kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul ei ole oluline, kus XXXXhetkel viibib või muidu tegutseb. Seega kohtu hinnangul sellekohaste täiendavate tõendite kogumine vajalik ei ole.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 p 2 alusel rahuldab kohus Ain Borodini kaebuse ning tühistab vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse. Kohus juhindus
Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.