← Eesti

4-16-3373/31

4-16-3373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-3373 Kohtu

§ 151lg 1 järgi.

1 1.2. Samuti on O. Niimanni suhtes koostatud 30.03.2016 väärteoprotokoll nr AB 1468428 selle kohta, et tema olles 30.11.2015 kella 02.52 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, XXX juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151lg 1 järgi.

1.3. Samuti on O. Niimanni suhtes koostatud 09.04.2016 väärteoprotokoll nr AB 1481059 selle kohta, et tema olles 09.04.2016 kella 02.50 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Suur-Karja ja Müürivahe risti juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning samuti omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151lg 1 järgi.

1.4. Samuti on O. Niimanni suhtes koostatud 13.04.2016 väärteoprotokoll nr AB 1468627 selle kohta, et tema olles 12.04.2016 kella 21.07 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, XXX juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 151lg 1 järgi.

  1. Pidades vajalikuks karistada O. Niimanni arestiga, edastas kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 71 alusel arutamiseks Harju Maakohtule.
  2. Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega karistati O. Niimanni NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 päevase arestiga. Samuti määras kohus, et O. Niimannil peab mõistetud arest olema ära kantud hiljemalt 31.08.
  3. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. 3.
  4. Kohus osutas kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ning märkis peale O. Niimanni arvamuse, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohade ärakuulamist ja väärteoasja kirjalikke materjalide uurimist, et O. Niimanni süü väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist lisaks isiku poolt kohtus süü omaksvõtule 16.01.2016 episoodis ka: O. Niimanni suhtes 16.01.2016 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 99T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus kokaiini ning alprasolaami. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 105 eurot; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 16.01.2016 O. Niimanni, kasutades indikaatorvahendit Rapid STAT nr: 8-RSM-0109, mille näit oli positiivne kokaiinile. Samuti on patrullpolitseinik LS ära märkinud, et menetlusaluse isikul olid vigastused, silmad punetasid, muhk peas, nägu paistes, silmad läikisid, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne kiire, aja,- isiku ja kohataju selge, koordinatsioon kergelt häiritud, rahutu; isiku kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti O. Niimann VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 16.01.2016 kell 04.12 XXX, Tallinnas; O. Niimanni suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega; õigusrikkuja üleandmise aktiga, millest nähtuvalt 16.01.2016 kell 04.04 XXX asuvas XXX-s ründas Eesti mees suvalist inimest. Isik peeti kinni, osutas vastupanu ning lõi peaga turvameest; patrullpolitseinik AG 16.01.2016 ettekandega, millest nähtuvalt said nad väljakutse kell 04.12 aadressile XXX, Tallinn, kus on relvastatud inimene. Kohapeal puhus Olle Niimann alkomeetrisse AlcoQuant 6020, mille tulemus oli negatiivne, kuid kinnipeetu käitumine oli väga imelik: silmad olid punased, kõne kiire, isik ajas segast juttu, käitumine oli rahutu ja oli väga ärritunud. Isik toimetati Kesklinna 2 politseijaoskonda, kus talle tehti RAPID STAT narko kiirtest, mille tulemus oli positiivne ja näitas kokaiini olemasolu. 3.
  5. O. Niimanni süü väärteo toimepanemises 30.11.2015 on tõendamist leidnud lisaks isiku poolt süü omaksvõtule kohtus: O. Niimanni suhtes 30.11.2015 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 2874T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus amfetamiini, tramadooli, GHB-d, alprasolaami ning zoplikooni. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 105 eurot; idikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 30.11.2015 O. Niimanni, kasutades indikaatorvahendit Rapid STAT 7-RSM-0084, mille näit oli positiivne AMP-amfetamiinile. Samuti on patrullpolitseinik RK ära märkinud, et menetlusaluse isikul olid pupillid väikesed, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, aja,- isiku ja kohataju selge, koordinatsioon häireteta, ta on rahutu, omamehelik käitumine; Wismari Haigla terviseseisundi kirjeldamise protokolliga nr 631/61 ning hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, millest nähtuvalt menetlusaluse isiku teadvus on selge, esineb näo punetus, silmade sidekestade punetus, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: d=5,0 mm. Lähtudes puudulikult kirjeldatud kliinilisest pildist esinevad O. Niimannil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (amfetamiin, tramadool, alprasolaam, zopikloon, GHB) tarvitamise jääknähud. Joovet ei esine; O. Niimanni suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega; isiku kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti O. Niimann VTMS § 44 lg 1 p 4 alusel kinni 29.03.2016 kell 21.00 Rahumäe tee 6, Tallinnas; sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, mille kohaselt juhtis O. Niimann 30.11.2016 sõidukit Mercedes-Benz reg.märgiga XXXXXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus selgus, et tal on ahenenud pupillid, mistõttu otsustati O. Niimann sõiduki juhtimiselt kõrvaldada LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilist või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid; patrullpolitseinik RK 30.11.2015 ettekanne, millest nähtuvalt tööülesandeid täites, märkas kella 02.52 ajal Endla 88, Tallinn juures suunaga Paldiski mnt juures sõiduautot Mercedes-Benz, millel oli kahtlane sõidustiil. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis O. Niimann, kellel olid narkojoobe tunnused: ahenenud pupillid, rahutu ja omamehelik käitumine. Kohapeal tehti isikule kiirtest Rapid STAT id-no: 7RSM-0084, millel oli positiivne näit ainele AMP-amfetamiin. 3.
  6. O. Niimanni süü väärteo toimepanemises 09.04.2016 on tõendamist leidnud lisaks isiku poolt süü omaksvõtule kohtus: O. Niimanni suhtes 09.04.2016 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 742T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus kokaiini, alprasolaami, zopiklooni ning GHB-d. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 105 eurot; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 09.04.2016 O. Niimanni ning patrullpolitseinik AM on ära märkinud, et menetlusaluse isikul silmad punetasid, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne arusaamatu, aja,- isiku ja kohataju ei taju, ei ole teadvusel, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, ta on unine; AS Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusjuht nr A76001 2016, millest nähtuvalt toodi O. Niimann 09.04.2016 EMO-sse kiirabi poolt, on olnud politseis peale GHB tarvitamist ning kiirabi sõnul läks koomasse, mis kestis 2 tundi. Objektiivne leid: narkootikumi üledoos; 09.04.2016 vaatlusprotokolliga, kus vaadeldavaks objektiks oli kiivi jogurtijoogi pudel, mille sees on näha läbipaistev vedelik terava lõhnaga; ekspertiisiakt nr 16EAN0397, millest nähtub, et ekspertiisiks esitati värvusetu läbipaistev vedelik massiga 8,89 g 100milliliitrises plastpudelis etiketiga Gefilus, milline sisaldas gammabutürolaktooni (GBL), mille protsentuaalset sisaldust vedelikus ei määrata. Ekspertiisi maksumus 84 eurot; O. Niimanni suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega; isiku 3 kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti O. Niimann kinni 09.04.2016 kell 03.15 SuurKarja tänaval, Tallinnas. 3.
  7. O. Niimanni süü väärteo toimepanemises 12.04.2016 on tõendamist leidnud lisaks isiku poolt süü omaksvõtule kohtus: O. Niimanni suhtes 12.04.2016 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 765T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus alprasolaami, zopiklooni ning GHB-d. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 105 eurot; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 12.04.2016 O. Niimanni ning patrullpolitseinik MR on ära märkinud, et menetlusaluse isikul silmad punetasid, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne kiire, aja,- isiku ja kohatajus esineb häireid, ei ole teadvusel, koordinatsioonis kerged häired, ta on rahutu, ärritunud, ründav; 12.04.2016 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati O. Niimanni isikusamasus; isiku kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti O. Niimann VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 12.04.2016 kell 21.20 XXX, Tallinnas. 3.
  8. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist, luges kohus tõendatuks O. Niimanni poolt 30.11.2015, 16.01.2016, 09.04.2016 ning 12.04.2016 nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et tarvitas teadlikult keelatud aineid – amfetamiini, korgijooki, kokaiini. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Puutuvalt 09.04.2016 väärteoepisoodi, kus menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning samuti omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, märkis kohus, et ekspertiisiaktist nr 16E-AN0397 nähtub, et ekspertiisiks esitati värvusetu läbipaistev vedelik massiga 8,89 g 100-milliliitrises plastpudelis etiketiga Gefilus, milline sisaldas gammabutürolaktooni (GBL). Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2008.a määruse nr 73 lisale 1 kuulub GBL eelnimetatud lisa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud nimekirjadele on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt nimekirjades loetletud ainete käitlemine keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd antud episoodis ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine seaduses sätestatud käitlemise lubatavusele. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 lg-le 1 vastava koosseisupärase teo 30.11.2015, 16.01.2016, 09.04.2016 kui ka 12.04.2016 ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb O. Niimanni karistada NPALS § 151 lg 1 järgi. 3.
  9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et O. Niimanni on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii arestide kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod, asus kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik, on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni O. Niimanni loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et O. Niimann ei ole varasematest karistustest järeldusi 4 teinud. Kuivõrd O. Niimann rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades O. Niimanni seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse käesolevalt nelja väärteoepisoodi toimepanemises, siis leiab kohus, et isiku süü on üle keskmise ja talle tuleb mõista karistus üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on 4 väärteoepisoodi eest põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Kohus pidas antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku järjekindlat õigusvastast käitumist, oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuna üldkasulik töö asenduskaristusena ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekale käitumisele, mistõttu puudub alus üldkasuliku töö kohaldamiseks. Üldkasuliku töö mõistmine lähtub eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. O. Niimann ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna lisaks eelpool märgitule, ei esine O. Niimanni suhtes ka eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks arvestades tema isikut, st üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on narkosõltuvus. Kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest reaalsele ärakandmisele. Kohus leidis, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määras, et O. Niimann peab kandma mõistetud aresti ära hiljemalt 31.08.
  10. 3.
  11. Kooskõlas VTMS § 38 lg-ga 1 ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb O. Niimannilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on ekspertiisitasu 516 eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud, siis pidas kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata menetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Apellatsioonkaebus
  12. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse O. Niimanni kaitsja, kes taotleb Harju Maakohtu 28.06.2016 otsuse osalist tühistamist, so mõistetud karistuse osas ning asendada talle mõistetud karistus 20 päeva aresti 20 tunni üldkasuliku tööga. Kaebuse sisulised argumendid on alljärgnevad. Järjest toimepandud üheliigilised õigusrikkumised, millised seisnevad narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamisele, viitavad haiguslikule seisundile, e narkosõltuvusele. Nimetatud sõltuvus vajab ravi, mitte kõige rangema karistuse – aresti - kohaldamist. Kohus ei ole ka otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu O. Niimanniga selles, et tal on kõik eelnevad väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasutud ning tema on tähtaegselt ära teinud ka väärtegude toimepanemise eest temale määratud ühiskondlikult kasuliku töö tunnid. Arusaamatu on ka kohtu seisukoht selles, et üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on narkosõltuvus. Just narkosõltlane vajab distsipliini ning päevakorra täpset järgimist, mida tagab pädeva politseiametniku järelevalve all üldkasuliku töö tegemine. Aresti kandmisel seevastu kannab riik põhjendamatult kulutusi kinnipeetava ööpäevaringse järelevalve teostamisele ja kinnipeetava toitlustamisele. Kinnipeetav piltlikult öeldes magab poole päevani ning ei näita üles märkigi 5 sellest, et määratud karistus täidaks tema suhtes planeeritud eesmärki – edaspidi hoiduda õiguserikkumiste toimepanemisest. Riigikohus on puutumuses kriminaalhooldusega korduvalt väljendanud seisukohta, et ühiskondlikult kasuliku töö tegemata jätmise vabanduseks ei ole süüdimõistetu tervislik seisund juhul, kui sellekohased väited on paljasõnalised ja põhistamata (Riigikohtu lahendid nr-d 3-1-118-15 ja 3-1-1-19-
  13. Käesolevas menetluses pole menetlusalune isik esitanud tõendeid selle kohta, et tema oma füüsilisest puudest või haiguslikult seisundist tulenevalt ei ole võimeline ühiskondlikku tööd tegema. Kohus on O. Niimannile mõistetava karistuse põhjendustes ka viidanud sellele, et kuivõrd O. Niimann rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades O. Niimanni seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Legaaldefinitsiooni kohaselt väljendab õigus poliitilise rühmituse kehtestatud tahteavaldust seaduse vormis, mitte ühiskondlikke elunorme. Riiki ja ühiskonda samastada on õiguslikult väär. Samas ei saa Riigikohtu sellekohastest seisukohtadest sugugi teha järeldust selles, et isikule üldkasuliku töö mõistmine on kerge karistus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-84-03 kohaselt on üldkasulik töö vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. O. Niimann on narkosõltlane ning huvitatud sõltuvusaine kättesaamisest ning tarvitamisest. Tema tahtlus ei ole suunatud ühiskondliku elu normide rikkumisele ning tema ei väljenda ka ükskõikset suhtumist õiguskorda. Ühiskond omalt poolt ei tee midagi selleks, et aidata O. Niimannil narkosõltuvusest vabaneda vaid rakendab tema suhtes põhjendamatult üliranget karistust vabaduse võtmise teel. Isiku positiivset suhtumist õiguskorda ei saa seada sõltuvusse üksiku kaasuse lahendamisest. Suhtumine kujuneb pikemaajalise ajaperioodi vältel ning tugineb paljuski isiklikule kogemusele. O. Niimann on kannatanu raskes kuriteos (tõendid Harju Maakohtu istungil esitatud). Kurjategija kallaletungi tagajärjel kaotas O. Niimann elutähtsa organi- XXX ning sellest ajast peale ei ole temale tagatud senine elukvaliteet. Ta kannatab pidevate peavalude käes ning lõppastmes otsis oma olukorrale leevendust narkootiliste ainete tarvitamisest. O. Niimannile kehavigastusi tekitanud isik oma süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevaid varalisi kohustusi O.Niimanni ees ei täida. Puude raskusaste on O. Niimannil tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega. Oma üldise tervisliku seisundi halvenemisest tingituna on O. Niimann lähiminevikus olnud korduvalt sunnitud pöörduma eriarstide vastuvõtule ning kandma sellest tulenevalt kulutusi (tõendid Harju Maakohtu istungil esitatud). O. Niimannile lähiminevikus raske tervisekahjustuse tekitamist ning sellega seonduvaid meditsiinidokumente kohus O. Niimannile karistuse mõistmisel arvesse võtnud ei ole. O. Niimann on Harju Maakohtu istungil avaldanud nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks ning tema seisukoht selles osas on protokollitud.
  14. Ringkonnakohus registreeris apellatsioonkaebuse 08.08.
  15. Maakohus tegi käesolevas asjas resolutiivotsuse 28.06.
  16. Motiveeritud otsuse tegi maakohus kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavaks 19.07.
  17. Seega lõppes apellatsioonitähtaeg 20.08.
  19. 16.08.2016 edastas ringkonnakohus kohtuvälisele menetlejale teavituse apellatsiooni esitamisest, paludes teavitada ringkonnakohut asjaolust, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks apellatsiooni läbivaatamist kirjalikus menetluses ning milline on kohtuvälise menetleja seisukoht seoses esitatud apellatsiooniga. 6
  20. 23.08.2016 registreeris ringkonnakohus kohtuvälise menetleja seisukohad esitatud apellatsioonile. Kohtuväline menetleja nõustub apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning vastuseks apellatsioonis toodule märgib kohtuväline menetleja järgmist. 28.06.2016 karistati O. Niimanni NPALS § 3 lg 1 nõuete rikkumise eest arestiga 20 päeva. Antud kohtuotsusega määrati temale karistus 4 erineval ajal toimepandud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. O. Niimanni on varasemalt korduvalt sama paragrahvi rikkumiste eest karistatud nii rahatrahvi, aresti kui ka selle asendamisega üldkasuliku tööga. Käesoleval hetkel on temal 6 kehtivat karistust NPALS-i nõuete rikkumise eest. Varasemad karistused on küll täidetud, kuid ei ole temale positiivset mõju avaldanud ning isik jätkab väärtegude toimepanemist, mis näitab kohtuvälise menetleja hinnangul tema ükskõikset suhtumist kehtiva õiguskorra suhtes. Kohtuvälise menetleja andmetel on O. Niimanni karistatud nii narkootiliste ainete tarvitamise kui ka valdamise ning omamise eest. Üldjuhul on tema käidelnud lisaks arsti poolt väljakirjutatud ainetele ka GHB-d, kokaiini, amfetamiini. Kinnipidamistel on tema käitumine olnud ettearvamatu ning teda on korduvalt kinnipeetud mootorsõidukist, sealhulgas mootorsõiduki juhtimiselt. Samuti ei ilmu tema üldjuhul vabatahtlikult menetleja kutsetel menetlustoimingute läbiviimiseks jaoskonda. NPALS § 151 lg 1 järgi on maksimaalne rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest 30 päeva. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et O. Niimannile määratud 20 päevane arest on proportsionaalne tema poolt toime pandud väärtegude olemusega ning nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et O. Niimannile ei ole võimalik üldkasuliku töö mõistmine, kuivõrd see lähtub eeldusest, et tema suudab jätkata elu ilma uusi süütegusid toimepanemata. Võttes arvesse isiku varasemat käitumist ning ka apellatsioonis väljatoodud tervislikku seisundit, sealhulgas narkosõltuvust, ei ole ka kohtuvälise menetleja hinnangul O. Niimanni võimalik mõjutada üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonis ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida maakohtust teistsuguse õigusjärelmi tegemise.
  22. Enne apellatsiooni sisulistele argumentidele hinnangu andmist osutab kohtukolleegium VTMS § 146 lg-le 2, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Tutvudes ringkonnakohtule edastatud materjalidega, siis tuleb nentida, et selle pinnalt ei ole võimalik sedastada väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Neile asjaoludele ei viidata ka apellatsioonis ja kuna apellatsioonis apelleeritakse üksnes menetlusalusele isikule mõistetud karistusliiki, täpsustavalt menetlusaluse isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamata jätmist üldkasuliku töö näol, siis peab kohtukolleegium võimalikuks piirduda apellatsiooni läbivaatamisel üksnes O. Niimannile kohaldatud karistusliigi analüüsiga.
  23. Maakohtu otsuse kohaselt karistati O. Niimanni 4 väärteoepisoodi toimepanemise eest 20 päevase arestiga. Maakohtu otsusest nähtuvad üksikasjalikud ja detailsed põhjendused, mis on välistanud menetlusaluse isiku suhtes arestist põhiõigusi vähemriivavate karistusliikide kohaldamise. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt põhinevad maakohtu põhjendused ja põhjenduste aluseks olevad asjaolud menetlusaluse isiku isikuandmetele, menetlusaluse isiku 7 eelnevale käitumisele, vastavad asjakohases õiguspraktikas omaksvõetud arusaamadele ning seejuures pole esitatud apellatsioonis välja toodud, et maakohus oleks karistusliigi valikul ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Märgitu tähendab omakorda seda, et sellise maakohtu lahendi muutmiseks või tühistamiseks seaduslikud alused ja põhjendused puuduvad. Kohtukolleegium selgitab, et ainuüksi lahendiga/selle resultaadiga mittenõustumine pole seadusliku ja õiguslikult korrektselt argumenteeritud kohtulahendi tühistamise aluseks.
  24. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib kohtukolleegium järgmist. 11.
  25. Kaitsja märgib, et järjest toimepandavad üheliigilised süüteod viitavad isiku narkosõltuvusele kui haigusele, mida tuleb ravida, mitte aga kohaldada põhiõigusi enimriivavat karistusliiki. Kaitsja toob välja sellegi, et menetlusalune isik on talle eelnevalt määratud/mõistetud karistused kohaselt tasunud/ära kandnud. Toodule vastuseks märgib kohtukolleegium, et menetlusaluse isiku suhtes koostatud karistusregistri väljavõte võimaldab järeldust, et võimalik narkoprobleem on kestnud pikema aja vältel, sh on menetlusalune isik jätkanud erinevate narkootiliste ainete tarvitamist ka peale määratud/mõistetud karistuste kandmist/tasumist. Ka käesoleval juhul vaatluse all olev väärtegu kinnitab keelatud tegevuse jätkumist. Eelmärgitu pinnalt järeldub ringkonnakohtu hinnangul aga omakorda see, et võimalik narkosõltuvus on isikul välja kujunenud mitte käesoleval juhul vaadeldavate väärteoepisoodide toimepanemise ajal, vaid enne seda ning seega on menetlusalusel isikul olnud võimalus oma võimalike terviseprobleemidega tegelemiseks. Tema käitumise pinnalt järeldub aga, et vaatamata korduvale karistatusele narkoväärtegude toimepanemise eest pole ta asunud tegelema oma võimaliku sõltuvusprobleemiga, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist ning pannud toime uusi väärtegusid, mis vastavad NPALS § 151 lg 1 koosseisule. Võttes arvesse seda, et menetlusalune isik pole ise vähimalgi määral ette võtnud samme oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, pole alust teha etteheiteid ka kohtule, et viimane pole arvestanud kohtuotsuse tegemisel isiku võimalikku terviseseisundit. Mis puudutab kaitsja viiteid asjaolule, et oma eelnevad rahatrahvid on menetlusalune isiku hüvitanud nagu on sooritanud ka kõik üldkasuliku töö tunnid, mistõttu on justkui mõistmatu talle samaliigiliste karistuse määramata jätmine, siis selles osas selgitab kohtukolleegium, et olukorras, kus seadusandja on väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud nii rahatrahvi kui aresti, milliseid karistusliike koos üldkasuliku tööga on vaadeldaval juhul menetlusaluse isiku suhtes juba eelnevalt kohaldatud, ent isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, siis järeldub, et seni kohaldatud karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning see tingib tema suhtes teistsuguste, so seni kohaldatutest eriliigiliste ja rangemate sanktsioonimeetmete kohaldamise. Lihtsustatult märgituna tähendab see, et kui isik ei reageeri kohaselt tema suhtes kohaldatud karistustele, siis uute õigusrikkumiste toimepanemisel ei saa tal tekkida õigustatud ootust eelneva karistusega samaliigilise karistuse määramisele või mõistmisele nagu ka sellele, et määratav või mõistetav karistus jääks samasse määra – asjakohase kohtupraktika kohaselt järgneb uute süütegude toimepanemisel üldjuhul sanktsioon, mis on eelnevalt kohaldatud karistusliigi ja – määraga võrreldes rangem ja suurem. 11.
  26. Eelnevas alapunktis selgitatu annab vastuse ka apellatsiooni väidetele osas, mis puudutavad maakohtu poolt menetlusaluse isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamata jätmist. Maakohus on ammendavalt selgitanud, miks ei ole võimalik vaadeldaval juhul kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Kohtukolleegium nõustub ses osas täielikult maakohu seisukohtade ja põhjendustega, ega pea vajalikuks selles osas ka maakohtu lahendi täiendamist. Seejuures pole kaitsja kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi maakohtu poolt materiaal- või menetlusõiguse väära kohaldamise kohta ning nagu öeldud, lahendiga mittenõustumine ei tingi iseenesest maakohtu lahendi tühistamist või muutmist. 8 11.
  27. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks apellatsiooni väited seoses menetlusaluse isiku suhtes toimepandud süüteoga. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on tõepoolest menetlusaluse isiku suhtes toime pandud raske süütegu. Kohtukolleegium möönab, et tervisekahjustuse olemasolu võib jätkuvalt tekitada menetlusalusele isikule (kestvaid) terviseprobleeme, kuid terviseprobleemide ilmnemisel on menetlusalusel isikul võimalik saada ravi raviteenust osutava asutuse poolt, kes otsustab ka vajaliku medikamentoosse ravi üle. Seega puuduvad igasugused vabandavad põhjendused menetlusaluse isiku kestva ebaseadusliku käitumise õigustamiseks ning sedastatav pole ka põhjuslik seos inkrimineeritavate väärtegude ja menetlusaluse isiku suhtes toimepandud teo vahel. Ühtlasi tähendab see, et maakohus ei pidanudki isikule eelnevalt tekitatud tervisekahjustust väärteokaristuse mõistmisel arvestama ning selles osas tehtud etteheited maakohtule tuleb lugeda õiguslikult mitterelevantseteks. 11.4 Maakohus määras, et O. Niimannil peab olema arest kantud hiljemalt 31.08.
  28. Kuna nimetatud tähtaeg saabub peatselt, määrab kolleegium, et O. Niimannil peab mõistetud arest olema kantud hiljemalt 31.10.
  29. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
  30. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
  31. juuni 2016 otsuse muutmata ja tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.