← Eesti

1-13-11076/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11076 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbüker Prokurör Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Oskolkov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 09.08.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrei Oskolkov, isikukood: 36712222233, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrei Oskolkov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Oskolkovó tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Andrei Oskolkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.12.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2; § 418 lg 1; § 414 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 6 aastat. Karistuse kandmise algus 27.06.2013 ja lõpp 27.06.
  2. Andrei Oskolkov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). 1

(4)Kinnipidamisasutusest Andrei Oskolkovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Ema andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Käesoleval ajal puudub isikul kehtiv isikut tõendav dokument ning elamisluba.elamisloa pikendamise toatlus esitatud 01.06.2016 Kinnipeetaval on põhiharidus. Vangistuses omandas riigikeele A2 tasemel. Õppis keevitaja eriala, mille lõpueksam oli planeeritud 10.06.
  1. Isik on teinud mitemetlikult juhutöid. Vangistuses on töötanud majandutöödel. Vabanedes on garanteeritud töökoht olemas xxx OÜ-s. Tasumata nõudeid on 2739,43 eurot. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening nong OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Tema tugivõrgustiku möödutavad ema ja elukaaslane. Ema on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid, kui ta soovib nendega suhtlemist piirata.toimepandud kuriteod viitavad riskivale elustiilile. Alkoholi ei tarvita palju, joobeseisundis on vägivaldne. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik on töövõimetu. Isiku kriminaalne käitumine on muutusteta alates
  2. aastast. Kriminaalhooldusel pani toime uue kuriteo. On kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab
  3. korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Vangla toetab Andrei Oskolkovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema ema. Tegu on 1-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kriminaalhoolduse järelevalve all pani toime uue kuriteo. Andrei Oskolkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Andrei Oskolkov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas nii elukoht kui ka töökoht. 2
(4)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda asjaolu, et ta osales sotsiaalprogrammis Eluviistreening ning läbis OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused, samuti on ta omandanud riigikeele A2 tasemel ja õppis keevitaja eriala. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile xxx Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul olemas garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest, emast ja tütrest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid soovib hoiduda nendega suhtlemast. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime narkokuriteo), korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 9 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud sotsiaalprogrammides. Märkimist väärib ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.06.2019, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta ja 10 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada töökogemust ja täiendada riigikeele oskust, osaleda sotsiaalprogrammides. 3
(4)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (kutse ja riigikeele omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Oskolkovi temale Viru Maakohtu 12.12.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.