← Eesti

3-16-628/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-628 Haldusasi J. R (R)kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvit

§ 119lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. J. R esitas Justiitsministeeriumile kokku viis kahju hüvitamise taotlust. - 31.01.2016 kahju hüvitamise taotluse (tl 8-10p) kohaselt, taotleb kahju hüvitamist seoses sellega, et kohtud on jätnud kahe aasta jooksul järjepidevalt rahuldamata taotleja riigi õigusabi taotlused, millega on temale põhjustatud hingelist valu ja kannatusi, mida pole võimalik kirjeldada. - 07.02.2016 esitatud taotluses (tl 11-15p) soovib J. R kahju hüvitamist seoses sellega, et Tartu Halduskohus jättis tema kaebuse läbi vaatamata ja ei pidanud vajalikuks lahendada sama kaebusega koos esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusi. - 09.02.2016 kahju hüvitamise taotluse (16-20p) kohaselt soovib J. R kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, kuna kohus ei kuulanud teda ära riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramisel. - 18.02.2016 esitatud taotluses (tl 21-26) soovib kahju hüvitamist seoses kohtute poolt kriminaalasja menetlemise käigus toime pandud rikkumistega. - 21.02.2016 (tl 27-31p) esitatud kahju hüvitamise taotluses taotleb J. R kahju hüvitamist seoses riigikohtunike õigusvastase tegevusega.
  2. Justiitsministeeriumi 10.03.2016 vastusega nr 11-7/1360-11 (tl 34-34p) jäeti J. R kahju hüvitamise taotlused täielikult rahuldamata. 1
  3. 31.03.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J. R 29.03.2016 allkirjastatud kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja hinnangul seisneb kohtute õigusvastasus selles, et kaebajale takistati käitamast kaebemenetlust. Kaebaja jääb kahjunõuetes esitatud argumentide juurde ning nõuab kaebajale tekitatud kahju, mis seisneb kaebaja väärkohtlemises, rahalist hüvitamist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kuna kaebajal on kinnipeetav, kellel puudub seaduslik sissetulek. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 121

lg 2 p 2 kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et sellel alusel saab kaebuse tagastada ka juhul, kui kaebus on täielikult perspektiivitu.

  1. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja temale kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väitel on kohtud jätnud kahe aasta jooksul järjepidevalt rahuldamata taotleja riigi õigusabi taotlused; rikutud on ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet; kaebaja kaebus on jäetud läbi vaatamata; kriminaalasja menetlemise käigus on toime pandud rikkumisi ja seose riigikohtunike õigusvastase tegevusega.
  2. Kohus selgitab, et tulenevalt RVastS § 15 lõikes 1 viidatud sätte kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole leidnud tuvastamist, et 31.01.2016; 02.2016; 09.02.2016; 19.02.2016 ja 21.02.2016 kaebaja esitatud kahjunõuetes välja toodud kohtuasjade menetlemisel oleks kuritegusid toime pandud, seega kohtu hinnangul hüvitamiskaebus on täielikult perspektiivitu.
  3. Lähtudes eeltoodust kohus on seisukohal, et J. R kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes haldusasjas nr 3-16-628 kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 2 alusel.

  1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks.
  2. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

§ 121

lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.