Obsah (5)

§ 43§ 151§ 121§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-2380 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V .N ’i kaebus Tallinna Vangla vastu m

§ 43

lg1 p 3 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. 11. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et V .N on 06.07.2014 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-51413) Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 40 000 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega ajavahemikul 27.11.2007-23.10.2013 Tallinna Vanglas. V .N on 03.11.2015 esitanud kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2015 otsuse peale ning käesoleval hetkel on kaebus Riigikohtu menetluses. 12.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

1. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et V .N ’i kaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses kambrite nr 145 ja 208 üle rahvastamisega ajavahemikul 29.07.2013-21.08.
3. Kaebuse kohaselt 29.07.2013 paigutati kaebaja kambrisse nr 145, milles puudus kunstlik valgustus, ei töötanud WC elektrilüliti ja pistik. Kaebaja väitel esitas ta koheselt nii suuliselt ümberpaigutamist teostanud valvurile kui ka 31.07.2013 kirjalikus avalduses Tallinna Vangla direktorile kambris nr 145 olevate puuduste kohta. Kaebaja väitel alles 08.08.2013 kell 14:05 tuli elektrik ja paigutas kambrisse valgustuse 15 minutiga, aga jättis tegemata 4 pistiku ja voolulüliti. 16.08.2013 paigutati kaebaja kambrisse 208, kus kaebaja väitel olid samad probleemid, mis tema sõnul kõrvaldati 21.08.
5. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.
6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis ajavahemikul 29.07.2013-16.08.2013 kambris nr 145 ja 16.08.2013-22.10.2013 kambris nr
7. Kohtule esitatud tõendi V .N ’i 31.07.2013 avalduse (Tallinna Vanglas registreeritud 02.08.2013 nr 5-18/13/25829-1 tl 50) kohaselt nähtub, et kambris nr 145 puuduvad valgustavad elektriseadmed, pistik on katki ja lülitit ei ole.
8. Tallinna Vangla 30.08.2013 vastuses märgukirjale nr 5-18/13/25829-2 (tl 51) kohaselt on võetud kaebaja poolt edastatud info teadmiseks ning kaebajat teavitati, et elektrik käis kambris nr 145 laetuld parandamas 31.07.
9. Vastusest nähtub ühtlasi, et elektritöid on kambris tehtud 31.07.2013, 08.08.2013 ning 12.08.
10. Tallinna Vangla on vabandanud kaebajale tekitatud ebameeldivuste pärast. Kohus tuvastas, et hilisemas kohtule esitatud vastuses kaebusele on vastustaja siiski tunnistanud oma eksimust 31.07.2013 toimunud laetulede parandamise kohta.
11. Kohtule esitatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte (tl 41) kohaselt nähtub, et 30.07.2013 taotluse kohaselt on kambris nr 145 laetuled puudu, tööde täitmise tähtajaks on märgitud 04.08.2013 kell 13:03 ning tööd on teostatud 01.08.2013 kell 9:
12. Lisaks on töid täiendavalt teostatud 08.08.
13. Seega kohus loeb nimetatud tõendiga tuvastatuks, et kambris 145 on laevalgustus parandatud 01.08.2013 ja täiendavalt on töid teostatud 08.08.
14. Eeltoodust nähtub, et kaebaja paigutati vaidlusalusesse kambrisse 29.07.2013, kaebaja kohaselt teavitas kambris olevates puudustest, tööde tegemiseks on edastatud taotlus 30.07.2013 ja 06.08.2013 ning tööd on teostatud vastavalt eelnimetatud taotlustele 01.08.2013 kell 09:34 ja 08.08.2013 kell 14:
15. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et Tallinna Vangla on reageerinud koheselt kaebaja poolt edastatud kambris 145 olevatele puudustele, mis on kõrvaldatud ca 48 tunni jooksul. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et valgustuse taastamise puhul sõltub elektriku tööde järjekorrast, mitte vangla tegevusetusest, kuna kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt nähtub, et lisaks kambrile 145 ka kambrites nr 124; 128; 133; 130; 132; 136; 143; 147 on laetuled puudu ja tööde toimise ajaks märgitud 11.08.2013 ning tööd oli teostatud 08.08.2013 kell 14:
16. Seega nimetatud perioodil tuli elektritöid teostada ka teistes kambrites, mis võis põhjustada mõningase elektritööde teostamise järjekorra.
17. Kohtule esitatud tõendi kohaselt nähtub, et kaebaja on 19.08.2013 pöördunud märgukirjaga reg 19.08.2013 nr 5-18/13/27231-1 (tl 48) Tallinna Vangla direktori poole, milles juhib tähelepanu asjaolule, et kambris puudub igasugune päevane ja öine valgustus, TV kaabel, WC tule lüliti on katki, puudub prügikühvel koos harjaga.
18. Tallinna Vangla 11.09.2013 vastusest märgukirjale nr 5-18/13/27231-2 (tl 49) ei nähtu, et kambris 208 oleks väidetavaid puudusi esinenud või vangla oleks teavitanud kaebajat kambris 208 väidetavate puuduste kõrvaldamisest. Vastupidi Tallinna Vangla on juhtunud 5 kaebaja tähelepanu asjaolule, et puudused registreeritakse nende ilmnemisel selleks ettenähtud programmis ning saadetakse Riigi Kinnisvara AS-ile.
19. Vastuses kaebusele vastustaja kinnitab, et kambris nr 208 ei ole kaebaja poolt väidetud puudust kaebaja seal viibimise ajal esinenud. Eelmärgitud asjaolud tuvastas vangla kinnisvarahooldusprogrammi „Archibus“ tehtud kannete pinnalt ning kuna kunstliku valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta tehtud, siis on tegemist usaldusväärsete andmetega, mis lükkavad kaebaja poolt väidetu ümber.
20. Kohtu hinnangul kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte (tl 41) kohaselt nähtub, et 26.08.2013 taotluse kohaselt on kambrisse nr 208 paigaldatud kuivatusrest 30.08.2013 ja 26.08.2013 on kambris teostanud töid santehnik. Taotlusi elektritööde tööde tegemiseks ega teostatud elektritöödest kambris 208 kohtule esitatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttest ei nähtu. Kohtu hinnangul lähtudes eeltoodust ei nähtu, et kambris nr 208 oleks kaebaja poolt kaebuses väljatoodud puuduseid esinenud. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta tehtud ning vastustaja poolt esitatud tõendite mh kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte ja Tallinna Vangla 11.09.2013 vastusest märgukirjale nr 5-18/13/27231-2 ebausaldusväärsuses..
21. Tulenevalt eeltoodust on kohus on tuvastanud, et kaebaja viibis kambris nr 145, kus puudus laevalgustus ajavahemikul 29.07.2013-01.08.2013 ja 06.08.2013-08.08.2013, st kokku neljal päeval.
22. Kaebaja väitel pidi ta taluma väljakannatamatuid ebamugavusi seoses mittetöötava pistikupesa ja lülitiga ning kaebajal puudus võimalus tegeleda igapäevaste asjadega: lugeda, kirjutada, mängida lauamänge, taludes füüsilisi kannatusi ja moraalseid piinu.
23. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
24. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas 6 kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
25. Kohtu hinnangul kaebusest ei nähtu, millised väljakannatamatuid ebamugavusi seoses mittetöötava pistikupesa ja lülitiga kaebaja taluma pidi. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles täpselt väidetav ebamugavus seisnes. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud elektriseade, mida ta mittetöötava pistikupesa puhul ei saanud kasutada. Kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud puuduva valgustuse tõttu lugeda, kirjutada, mängida lauamänge, mis põhjustas füüsilisi kannatusi ja moraalseid piinu, on väheusutav. Kohus möönab, et neli päeva (29.07.2013-01.08.2013 ja 06.08.2013-08.08.2013) kambris ilma töötava laevalgustuseta võis tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi. Samas kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades asjaolu, et kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris ajal, mil päike tõusis kell 5:00 ja loojus kell 21:48 ja päevakava kohaselt on öörahu kella 22:00st kuni 06:00ni, siis oli pimedat aega, mil kunstlik valgustus hädavalik oli, minimaalselt. Kohtu hinnangul oli kaebajal võimalik kaebuses märgitud soovituid tegevusi mh lugeda, kirjutada ja lauamänge mängida ka päevasel ajal.
26. Lähtudes eeltoodust, et kaebaja pidi viibima kambrites, kus puudus laevalgustus suhteliselt lühikest aega, vangla reageeris koheselt kaebaja taotlustele, elektritöid teostati lühikese aja jooksul, kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris ajal, mil oli pimedat aega oli minimaalselt, Tallinna Vangla on ka ebameeldivuste pärast kaebaja ees vabandanud, on kohus seisukohal, et kunstliku valgustuse puudumine võis küll tekitada mõningaid ebamugavusi, kuid mitte inimväärikuse alandamist, mistõttu kohtu hinnangul puuduvad alused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
27. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuselt on riigilõiv summas 15 eurot tasutud 03.12.2013. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

§ 109

lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2016 lahendis toodud muudatustega 22.09.2016 7