Obsah (7)

§ 871§ 184§ 199§ 328§ 200§ 218§ 75

Kriminaalasi nr.1-14-9947 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30. augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9947 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär,

§ 871ja Kr

MS § 426¹, § 432, määras: Jätta Sergei Romanovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Romanovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Sergei Romanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.02.2015 kohtuotsusega

§ 184lg 2 p 2-§ 25 lg 2, § 22 lg 2 järgi ja karistatud Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 09.06.2014 ja lõpp 09.10.2016. Kinnipidamisasutuses Sergei Romanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on vangistuses osalenud riigikeele kursustel ning omandanud xxx ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Osaleb tööhõives, töötades abitöölise ja köögitöölisena. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Ise soovib elama 1 asuda xxx. Põhihariduse omandas xxx. Varasema vangistuse ajal omandas treiali kutse. Tööharjumus puudub, enne vangistust elatus aastaid kriminaalsel teel saadud sissetulekust. Ametlik töökogemus puudub. Viimane mitteametlik töökoht oli ettevõttes xxx K-raha andmetel on kinnipeetaval 05.07.2016 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 13 252, 93 eurot. Suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Vanglas sooritas uue kuriteo, milleks oli suures koguses narkootilise aine käitlemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 61%. Tulenevalt riskiprotsendist, toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Sergei Romanovi lähedaseks tema vend, kellega suhtleb ja kes kannab karistust xxx. Toetavad ja positiivset mõju avaldavad isikud kinnipeetaval vabaduses puuduvad. Tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Vabanemisjärgne elukoht puudub, ka ei soovi isik elama asuda sotsiaalmajja. Kinnipeetav on avaldanud soovi elama asuda xxx, kuid elamispind seal puudub. Samuti puudub töökoht. Enne vangistust kuulus isiku eluviisi juurde kasiinodes mängimas käimine. Süüdimõistetu pole kunagi ametlikult töötanud, enne vangistust elatus aastaid kriminaalsel teel saadud sissetulekust. Prokurör oli seisukohal, et vangla taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest käitumiskontroll on võimalik alles siis, kui isikul on kindel elukoht. Süüdimõistetu puhul seda ei ole. Sergei Romanov selgitas kohtuistungil selgitas, et ta ei tea, milline on tema võimalik elukoht pärast vabanemist. Ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Sergei Romanovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 871

lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Harju Maakohtu 13.02.2015 kohtuotsusega tunnistati Sergei Romanov süüdi

§ 184lg 2 p 2-§ 25 lg 2, § 22 lg 2 järgi ja karistati Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 09.06.2014 ja lõpp 09.10.2016. 2 Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 4 kuud. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusega

§

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 328

lg 1,

§ 200lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat.

Seega on Sergei Romanov isik, kelle puhul on täidetud

§ 871lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Romanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses osalenud riigikeele kursustel ning omandanud B2 taseme, läbinud xxx Sergei Romanov on kriminaalkorras karistatud

1. korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on
2. Käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kuuendat korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, võimuesindaja solvamise eest, vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, mootorsõiduki ärandamise eest ja vanglast põgenemise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 184

järgse kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud

1. korral, kehtivaid väärteokaristusi on 6:
2. korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel, 3-l korral Ühistranspordiseaduse alusel ja
3. korral

§ 218lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus).

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod lisaks otsese vägivalla kasutamisele muutunud ühiskonnaohtlikuks. Soodusteguriteks on narkootilise aine sõltuvus ning soov saada hõlptulu. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Sergei Romanovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi xxx asendamise treeningu. Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et kinnipidamisasutuses viibimine mõjub talle distsiplineerivalt. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Süüdimõistetu on avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt elama Tallinna linna, kuid samas ei ole ta nimetanud ühtegi aadressi, millisel tal oleks võimalik elama asuda. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et arvestades Sergei Romanovi varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid (viimane kuritegu on toime pandud kinnipidamisasutuses), pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetul puudub 3 kindel elukoht, mis on kontrollnõudena

§ 75lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

Seega ei esine Sergei Romanovi puhul

§ 871lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus Sergei Romanovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik 4