Kuna kostja võttis hagi õigeks osas, mis puudutas hageja omandiõiguse tunnustamist, omandiõiguse rikkumise lõpetamist ja piirdemüüri lammutamist, siis tuli hagi rahuldada selles osas
Hagi õigeksvõtule ja järgmistele tõenditele tuginedes oli tuvastatud, et : 2 - hagejale kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand; - kokkuleppel XXX-X omanikuga, on hageja ainukasutuses XXX maaüksuse osa, mis külgneb XXX krundiga; - alates 09.04.2014 kuulub XXX-X kinnistu kostjale; - kostja omandis oleva piirderajatisega on hõivatud hageja krundist ca 99m2 suurune maa-ala, mille asukoht nähtub XXX geodeetilise alusplaani punasega tähistatud kohas (tl 13); - kostja nõustub piirderajatise lammutama ja hageja valduse hõivatud krundiosale taastama. Pooled vaidlesid, kas ja kui palju peab kostja maksma hagejale hüvitist maatüki kasutamise eest. Hageja võttis kasutuseeliste hüvitise arvestamisel aluseks XXX omanikuga peetud läbirääkimistel esitatud ettepanekud, viidates 10.02.2014 XXX omaniku esindaja e-kirjale, milles kompromissina pakutakse ühe alternatiivina hõivatud ala osas üürilepingu sõlmimist 100m2 suurusele maa-alale üüritasuga 180 eurot kuus. Eelmise omaniku vastu kasutuseeliste nõude esitamisel võttis hageja aluseks maa maksustamise hinna. Kuna sellist maatükki üürile anda ei saa, ei ole õige lähtuda üürihinnast ja täna maamaksu Tallinnas ei ole. Hageja selgitas, et tegemist on pigem moraalse kahjuga. Kostja leidis, et kuna piirirajatis püstitati endiste piirinaabrite kokkuleppe alusel, oli ebaõiglane temalt kasutuseeliseid nõuda. Kostja müüri ei ehitanud ja XXX endise omaniku vastu ehitatud müüri lammutamise nõudest hageja loobus kohtus. Eelmine omanik hüvitas kasutuseeliseid 433 eurot 62 senti 10 aasta eest. Kostja oli nõus hüvitama 133 eurot. Hagi kohaselt ehitati piirderajatis
Hageja sai 2010-2012 eest sama maatüki teise isiku poolt kasutamise eest hüvitist 144 eurot 54 senti aastas. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, ei saanud läbirääkimiste käigus esitatud pakkumistega arvestada. Kostja nõustus maksma hüvitist samas ulatuses kui eelmine omanik (tsiviilasi nr 2-13-15179). Iseseisvalt sellise maatüki üürile andmine ilmselt ei oleks võimalik – asjale ei saa kujuneda turuhinda, kuna selle üürimine oleks võimalik ja mõistlik ainult kostjal – teiste isikute jaoks puudub krundi osale juurdepääs. Seega oli kasutuseeliste hüvitise määramisel kohane võtta arvesse varasemalt tasutud kasutuseelise hüvitis ca 144 eurot 54 senti aastas. Kuna hageja nõudis kasutuseeliseid ajavahemiku eest 01.04.2014-31.01.2016, oli mõistlik hüvitis kostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest 09.04.2014-31.01.2016 kokku 290 eurot (2x145). Kuna kostja võttis esimeses kohtule esitatud dokumendis hagi osaliselt õigeks ja pakkus kompromissi korras hüvitiseks 450 eurot, oli õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (
Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kasutuseeliste 3065 eurot saamiseks ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelised perioodi 09.04.2014-31.01.2016 eest 3355 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus
Tõendatud on, et hageja vaidlustas piideaia rajamise 2002.a-l ning et hageja jätkas piirdeaia kõrvaldamise nõudmist uuesti 2009.a-l kuni praeguse kohtuasjani. Vahepealsel ajal ootas hageja, et piirdeaia küsimuse lahendab Tallinna Linnavalitsus, kuid küsimust menetletakse tänaseni. Maakohus leidis tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult, et hageja ja eelmise omaniku vahel oli kokkulepe hagejale kuuluva kinnistu kasutamiseks. Eeltoodu mõjutas ka kohtu siseveendumust kasutuseeliste hüvitise määramisel, hageja kallutamisel kompromissile ja menetluskulude jaotamisel. Maakohus jättis tähelepanuta asjas esitatud muud tõendid ja õiglase hüvitise määramise meetodid. Hinnata oleks saanud, millist väärtust omas hageja krundi kasutamine kostja kinnistule. Kohus ei põhjendanud, miks kasutuseeliste väärtuse hindamisel ei saa võtta aluseks poolte vahel vabadel läbirääkimistel pakutud tasu. Läbirääkimiste kirjavahetus tõendab, et kostja oli juba XXX kinnistu omandamise ettevalmistamise ajal huvitatud hagejaga kokku leppima hõivatud krundi osa kasutuse jätkamise eest tasu eest. Kostja peaks tõendama, et pidas läbirääkimisi ja tegi pakkumise pahas usus ning tegelikult tal puudus huvi ja soov hagejaga kinnistu kasutamise kokkuleppe sõlmimiseks või kinnistu kasutamise eest tasu maksmiseks. Arvestades kohtupraktikat on kasutuseeliste hüvitis 152 eurot 50 senti kuus põhjendatud ja mõistlik. Eelmiselt omanikult nõutud kasutuseeliste hüvitisega ei saa arvestada, kuna eelmise omanikuga ei toimunud läbirääkimisi kinnistu võimaliku tasu eest kasutada andmises. Juhul, kui kasutuseeliste hüvitise määramisel oleks põhjendatud lähtuda investeeringu tootlusest, tuleks üle vaadata tootluse arvutamise aluseks olevad lähteandmed. Hüvitise suuruse mehhaaniline ülekandmine ühest tsiviilasjast teise, tõi kaasa ebaõige lahendi. Maakohus kohaldas vääralt
Kohtusse pöördumise tingis kostja soovimatus vabatahtlikult lõpetada hageja omandiõiguse ja valduse rikkumine. Asjaolu, et kostja nõustus piirirajatised lammutama, ei ole kompromissi pakkumine, vaid hageja nõude tunnustamine. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Vastavalt
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnustas hageja omandiõigust Tallinnas XXX asuvale kinnisasja osale (registriosa nr XXXXXXXX, korteriomandi mõtteline osa), mis on kostja faktilises valduses ja kasutuses ning mis on kohtuotsuse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega ning osas, milles maakohus kohustas kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine ning lammutama hagejale kuuluvalt ja Tallinnas XXX asuvalt kinnisasja osalt piiriehitised koos vundamendiga ja koristama selle lammutusjäätmed 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (otsuse resolutsiooni p 2 ja 2).
Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi hageja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi kasutuseelise saamiseks rahuldamata jättis ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. 4 Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 ple 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus juhindus õigesti
lg-st 1 ja hindas kasutuseelise väärtuseks alates 09.04.2014 kuni 31.01.2016 kokku 290 eurot. Kohus lähtus asjaolust, et hageja sai 2010-2012 aastate eest sama maatüki teise isiku poolt kasutamise eest hüvitist 144, 54 eurot aastas. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka seda, et piirderajatis ehitati hageja õiguseellase nõusolekul ja et kasutuseelise täpset väärtust pole võimalik kindlaks teha. Hageja märkis 14.12.2015 istungil, et maatükki välja üürida ei saa ning üürihinda aluseks võtta ei ole õige.
lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas kasutuseelise hüvitise määramisel kaalumispiire ületanud. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus korduvalt teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kasutuseelise hüvitise osas pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus lähtus õigesti
lg-st 2, kuna vaidluse all oli kasutuseelise hüvitise suurus ning kohus mõistis kostjalt hüvitise välja kostja poolt kompromissi korras pakutud summas. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (
Kostja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest samuti kostjal apellatsioonimenetluses kulude tekkimist ei nähtu (
Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.