Obsah (6)

§ 363§ 3401§ 667§ 372§ 371§ 338

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-11522 Kohtuasi RV

) § 338 lg 1 p 1 järgi peab menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis olema menetlusosaliste nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Ka menetlusosalise viibimisel välismaal on menetlusosalisel võimalik avaldada väljaspool Eestit asuva alalise elukoha või igakordse viibimiskoha aadress. Hageja ei ole avaldanud kohtule oma aadressi. 6.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kuivõrd taotlus sisaldus hagiavalduse tekstis (p 2.3), seda ei olnud märgitud eraldi hagi resolutsioonis ja taotlus sisaldas õiguslikke põhjendusi, ei saanud kohus tekstis kajastuvat taotlust lugeda hagi esemeks. 7.

§ 363

lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei avaldanud tasaarvestatava nõude asjaolusid, sh laenulepingu sõlmimise asjaolusid, tingimusi, kohustuse liiki ja suurust ning raha tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aega. Poolte vahel jõustunud kohtuotsuse olemasolu ei vabasta hagejat hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise kohustusest.

1. Kohus selgitas vastuseks hageja hinnangule täitemenetluse ebaõigluse ja hea usu vastasuse osas, et selliste vastuväidete korral on sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti ei anna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 võlgnikule eraldi aluse taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses täitemenetluse peatamist või täitemenetluse ebaõiglaseks lugemist.
2. Kohus keeldus

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus 10. Hageja esitas 25.08.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 10.08.2016 määruse peale, millega jäeti hagi menetlusse võtmata. Hageja ei nõustunud määruses kajastatuga ja leidis, et kohtu etteheited on ebaselged. Hageja aadressi mittemärkimine ei takista isiku identifitseerimist ja ei ole seega hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hageja hinnangul on hagi ese ja tasaarvestuse avaldus selged ning kohtu etteheited kohatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud

§-s 371, kuid ühelegi

§-st 371 tulenevale alusele maakohus määruses viidanud ei ole. 2 Määruse põhjendused 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 12.

§ 372

lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata kolme asjaolu tõttu: 1) hagiavalduses ei ole märgitud hageja aadressi; 2) hagiavalduse resolutsioonis ei ole selgelt välja toodud hagi eset; 3) hagiavalduses ei ole välja toodud tasaarvestuse nõude aluseks olevaid asjaolusid. 14. Kirjeldatud vajakajäämistest tingituna ja tuginedes

3401 lg-le 2 ja

§ 371lg-le 2 jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus selgitab esmalt, et

§ 3401reguleerib üldsättena kõikide menetlusdokumentide puuduste kõrvaldamise korda.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt kirjas

§-s 371 ning kohus saab hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda üksnes antud paragrahvis toodud alustele. Asjaolu, et kohus jättis kaebuse puuduste tõttu käiguta ning määras tähtaja nende kõrvaldamiseks, ei anna otsest alust keelduda puuduste kõrvaldamata jätmisel hagi menetlusse võtmisest. 13. Teise menetlusse võtmisest keeldumise alussättena on maakohus tuginenud

§ 371lgle 2 ehk õigusliku perspektiivituse sättele.

Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ning hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud (TlnRnKo 2-08-68459). Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-139-13 asunud seisukohale, et hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata jätmisel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. 14. Praegusel juhul puudub menetlusse võtmisest keeldumise määruses viide sellele, kas kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel, s.t kas kohus asus hagiavalduse pinnalt seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (

§ 371

lg 2 p 1) või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

Kohtumääruses on kirjeldatud, et hagiavaldus ei vasta hageja aadressi, hagi eseme ja hagi aluse poolest

§ 338

lg 1 p-s 1 ja

§ 363lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Samuti on selgitatud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik esitada etteheiteid kohtutäituri tegevusele ja taotleda täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas nimetatud puudused annavad kohtule õiguse jätta hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 1 või p 2 alusel.

Sellega on kohus rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. 3

1. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et hageja aadressi mittemärkimine menetlusdokumentidel olukorras, kus see ei takista menetlusosalise tuvastamist ja ei venita põhjendamatult menetlust, sest hagejal on menetluses esindaja, ei ole hagiavalduse olulise vorminõude rikkumine. Samuti on maakohus käiguta jätmise ja menetlusse võtmisest keeldumise määruses eksitavalt suure rõhu pannud hagiavalduses eraldiseisva resolutsiooni puudumise väljatoomisele. Õige on maakohtu seisukoht, et hagiavalduses peab olema selgelt väljendatud nõue (hagi ese), kuid hagis selgelt eristatava resolutsiooni vajaduse rõhutamisega on tahtmatult nihutatud puuduse raskuskese võimalikust sisulisest vajakajäämisest vormilisele. Eraldiseisva resolutsiooni selgelt esile tõstmata jätmine hagiavalduses ei ole olulise vorminõude rikkumine.
2. Hagiavalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas hagiavalduses esinevad puudused on aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (

§ 371

). Leides, et hagiavaldusel esinevad puudused vastavad

§ 371

lg 2 p-des 1 või 2 nimetatutele, tuleb kohtul hagi menetlusse võtmata jätmise põhjendamisel jälgida kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust ning kõrvutada hagis esinevad puudused konkreetse sätte kohaldamise eeldustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4