KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-

§ 163lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 174 lg 1 ).

Hageja seaduslik esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt tema kulutused õigusabile on 480 eurot. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Apellatsioonkaebus 4. SJ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 18.01.2016 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ja jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat, mitte aga üks laps, nagu maakohus on otsuses põhjendanud. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et poolte varaline seis on enam-vähem võrdne. Kuigi kostja saab lisaks igakuisele töötasule aeg-ajalt ka lähetustasu, ei ole selle sissetuleku näol tegemist tema regulaarse ega püsisissetulekuga, vaid seda saab ta periooditi sõltuvalt tööandja vajadusest kaugsõitude järele. Kostja lähetused ei kesta nädalates ega kuudes, mis annaks võimaluse teenida lisaks igakuisele töötasule juurde märkimisväärses ulatuses lisatasu. Suurema osa tööajast täidab kostja oma tööülesandeid Eestis. Kui kostja saab lähetusraha, siis eelkõige on see mõeldud teel- ja lähetuses oleku ajal toidu- ja muude ettenägematute igapäevakulude katteks. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja töötasust ei piisa kõigi oma laste võrdväärseks ülalpidamiseks. 3

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada 150 eurot ületava elatise väljamõistmise ja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise osas. Selles osas tuleb asi saata tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusega on otsust vaidlustatud elatise väljamõistmist 150 eurot ületavas osas ja tagasiulatuva elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus jõustunud kostjalt hageja kasuks 150 euro suuruse elatise väljamõistmise osas.

1. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Riigikohus on märkinud, et teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 3-2-117-16, p 11). Elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb arvestada ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14; 3-2-1-35-16, p 20). Kohus ei ole võtnud seisukohta ka hageja seadusliku esindaja kohtuistungil kinnitatu osas, et kostja on tasunud sisuliselt elatist 132 eurot kuus. Käesoleva juhul on kostja väitnud, et hageja kasuks elatise alammääras väljamõistmisel jääksid tema teised lapsed hagejast halvemasse varalisse olukorda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole arvestanud lahendi tegemisel asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale kaks alaealist ülalpeetavat, mitte üks. Maakohtu otsus ei sisalda asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta.
2. Maakohus ei ole välja selgitanud vanemate varalist seisundit ning tuvastatu, et poolte varaline seis on enam-vähem võrdne, ei põhine tõenditel ning on oletuslik. Samuti ei ole välja selgitatud kostja ülalpeetavate laste vajadusi ja vanemate võimalusi neid vajadusi rahuldada.
3. Kui kostja tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb kostjal esile tuua (ja kohtul tuvastada), millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Eelnimetatut pidi maakohus kostjale selgitama ja tegema ettepaneku esitada vastavad tõendid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja 10.03.2016 esitatud 4

§ 230lg 3 kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel.

Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud isikutelt asjakohast teavet. 10. Riigikohus on selgitanud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb PKS § 102 lg 2 kohaldamisel teiste laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled nende asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega neid tõendada (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4) (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12).

Seega lisaks SJ ja SJ varalisele seisundile tuleb maakohtul välja selgitada kostja teiste laste ema panus laste ülalpidamisse. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. 11. Ringkonnakohus märgib, et lisaks on maakohus lahendanud asja ebaõigesti lihtmenetluses, mis nähtub menetlusse võtmise määrusest (tl 10). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-185-15 selgitanud, et hagihinna määramisel lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleks esmajoones lähtuda

§ 122lg-st 2 ja teha kindlaks taotletu harilik väärtus, st hageja kogu tegelik nõue.

Tegemaks kindlaks, kas korduvatel kohustustel põhinevate perioodiliste rahaliste maksete üle peetavat vaidlust on võimalik lahendada

§ 405

lg 1 alusel lihtsustatud korras, peab kohus hindama, kas juba sissenõutavaks muutunud nõue ja tulevikku suunatud perioodilised maksed ületavad eelduslikult selles sättes ettenähtud rahalise piiri.

405 lg 1 eesmärgiks ei ole anda kohtule õigust lahendada lihtsustatud korras mistahes varalisi nõudeid, mille hagihind jääb

§ 129

lg 2 järgi arvutatuna alla

§ 405lg-s 1 ettenähtud rahalist piiri.

Arvestades elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei saa hageja nõuet pidada vastavaks lihtmenetluse korras lahendatavale nõudele. Kuna maakohus ei tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, pole maakohtu otsus olulises osas põhjendanud ja see tuleb tühistada. Kuna asjast tuleb teha olulises määras uuesti eelmenetluse toimingud (

§ 392lg 1, p-d 1-4), on mõistlik saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

12. Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu 5