Obsah (6)

§ 266§ 199§ 203§ 64§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 09.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 30.08.2016 koht Kohtuasja number 1-15-10324 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust;

§ 203

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1,3 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Ahti Liivojale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.09.2015. Ahti Liivoja on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, reaalset vangistust kannab 12-ndat korda. Kuritegude muster oli sama kuni senise kuriteoni. Isik paneb süstemaatiliselt toime vargusi

§ 199

järgi ning omavolilisi sissetunge

§ 266järgi.

Seekord lisandus ka asja 1 hävitamine (pani maja põlema)

§ 203järgi.

Soodusteguriks on alkohol ning isik ei ole ka motiveeritud muutuma, vaid see on tema elustiil. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud, viimase vägivaldse kuriteo pani isik toime

1. aastal. Kinnipeetavale on kinnitatud individuaalne täitmiskava 29.02.2016, kuid ta keeldub selle täitmisest.
2. a I poolaastal oli tal määratud osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid ta ei soovi selles osaleda, kuna talle ei ole seda vaja. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rahvastikuregistri andmetel isikul sissekirjutus puudub, samuti kindel eluase. Ta on aastaid elanud sõbra juures xxxx külas, xxxx vallas, xxxx maakonnas. Vabanedes plaanib ta minna samasse kohta. Vangla tegeleb käesoleval ajal isikule elamispinna leidmisega. Kinnipeetaval on algharidus. Koolitee jäi pooleli
3. klassis õpi- ja käitumisraskuste ja motivatsiooni puuduse tõttu. 14-aastaselt suunati ta xxxx, kus ta omandas lukksepa eriala, dokumendid selle kohta puuduvad. Murru vanglas lõpetas
4. klassi. Ametliku töö kogemus isikul puudub, ta on teinud juhutöid - abitööd taludes, marjade korjamine, metsatööd. Isik käib pidevalt vargil, isegi siis, kui otseselt vajadust ei ole. Viimati osales ta vägivallaga röövis küll
5. aastal, kuid pidev majadesse sissemurdmine ja varastamine on ohtlikkuse näitaja. Isik on harjunud nii elama ja ei näe põhjust elustiili muuta. Täitis’e andmetel seisuga 06.06.2016 on isikul 4575,66 euro eest nõudeid, enda sõnul tegelikult kahjunõudeid kokku 100 000 euro eest. Kinnipeetav suhtleb ainult ühe inimesega - sõbraga, kelle juures elas ja kellega jagab sarnaseid huvisid (alkoholi tarvitamine) ja ühiskonna suhtes ükskõikseid hoiakuid. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme/reegleid ning ei ole motiveeritud eluviisi muutma. Kuigi isik ei pane toime ühiskonnaohtlikke kuritegusid, siis ühiskonnaohtlik on ta siiski oma korduva karistatuse ja riskiva eluviisi tõttu. Isiku ema on surnud, isast ei ole midagi teada. Perekond ja -suhted puuduvad, samuti toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav tunnistab, et ei suuda kontrollida alkoholi tarvitamist, kui selleks on võimalus ning peatada tsüklit. Möönab, et alkohol on negatiivselt mõjutanud tema elukäiku, kuid väljendab arvamust, et tema jaoks mingit muud võimalust ei ole ja on kindlal nõul vabanedes jälle jooma hakata. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Väidetavalt on kinnipeetava tervis hea, enesehinnang on mõjutatud elukäigust, mille hulka on lapsest saadik kuulunud kuritegevus ja erinevad kinnipidamisasutused. Isik näeb ennast kui varast, kes oma elustiili ei muuda, samas kergitab oma minapilti võrreldes end teiste "raskemaid kuritegusid" toime panevate inimestega. On rahul, et veedab suurema osa ajast vangistuses. Praegune kuritegu näitab, et mõtlemine on enesekeskne ning probleemide lahendamise oskus puudulik. Tunnistab, et ei saa ühiskonnas hakkama, on paadunud varas ja joodik ning on sellega leppinud ega üritagi muid eesmärke seada. Elukoha, töökoha ja toetava võrgustiku puudumine raskendab resotsialiseerumist ühiskonda. Samuti ei ole ta senisest karistusest teinud vajalikke järeldusi ega muutnud hoiakuid ja eluviisi. Seoses eelnimetatuga on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Kinnipeetaval on välja kujunenud minapilt, kui kriminaalse mineviku ja tulevikuga isikust, ta on ühiskondlike normide ja teiste inimeste suhtes ükskõikne. Väidetavalt on hoidunud ja hoidub ka edaspidi isikuvastastest kuritegudest, kuid varastab samamoodi edasi ja sellele mingit alternatiivi ei otsi. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43%, mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on sama aja jooksul on 31%. Tulenevalt eelnevast toetab vangla isiku ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 22.03.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht 2 Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul allutades isik käitumiskontrollile ja koormates teda

§ 75lõikes 2 toodud lisakohustustega saaks A.

Liivojal jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riske. Praeguse seisuga on kinnipeetava üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 22.03.2017. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Ahti Liivoja taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 30.08.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib küll vabaneda, kuid tal ei ole sissekirjutust, seetõttu ta ei saagi vabaneda. Kui teda vabastatakse, siis läheb ta ikka sõbra juurde, tal on oma maja, oma aiamaa, ta on seal tema juures juba kümneid aastaid elanud. Sõber aitab teda, on kogu aeg aidanud. On kukkunud niimoodi välja, et sõber aitab, aga tema läks ikkagi vargile. Ta ei taha enam istuda. Ta teeks kõik, et ta oleks normaalne. Inimvastaseid kuritegusid tal ei ole, aga muidugi ei ole normaalne see, et ta 11 korda on sisse murdnud inimeste kodudesse. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Ahti Liivoja ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 15-l korral, vangistuses viibib ta 12-ndat korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Tartu Maakohtu 08.12.2015 otsusest nähtuvalt on Ahti Liivojale esitatud süüdistus rohkem kui 10 episoodis. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti ei ole kinnipeetav näidanud vangistustes üles tõsist tahet muutuda ning on keeldunud talle koostatud täitmiskava täitmisest ning sotsiaalprogrammis osalemisest. Vabaduses puudub isikul kindel elukoht, soovib minna sõbra juurde. Toetavat lähivõrgustikku ega perekonda kinnipeetaval ei ole. Samuti ei ole isikul töökohta ega ametliku töö kogemust, mis raskendab tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Lisaks on kinnipeetaval suures ulatuses 3 tasumata nõudeid, mida ta ei ole motiveeritud tasuma. Kuivõrd varastamisest on kujunenud isiku elustiil ning varguseid on ta toime pannud ka siis, kui selleks otseselt vajadust ei ole, puudub kohtul kindlus, et isik sel korral vangistusest vabanedes oleks motiveeritud püsima seaduskuulekal teel. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ning isik on väljendanud arvamust, et vabanedes hakkab ta uuesti alkoholi tarvitama. Vangla hindab uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 43% ning mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 31%. Kuigi vangla ja prokuratuur on avaldanud, et toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, märgib kohus, et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Ahti Liivoja puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ahti Liivoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4