ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
) § 152 lg 1 punktist 4 ja sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kohus lõpetab haldusasja menetluse kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui menetluse jätkamine haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliamet vaidlusaluse intressinõude kehtetuks tunnistanud ning kaebaja on teatanud nõustumisest menetluse lõpetamisega. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 3.
lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 135,76+67,87=203,63 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb kaebajale tagastada. Menetluskulude välja mõistmise taotluses on kaebaja ilmselgelt ekslikult märkinud tasutud lõivusummaks üksnes 67,87 eurot. Kuna antud juhul ei ole tegemist menetluskulu välja mõistmisega vastustajalt, vaid riigilõivu tagastamisega, saab selleks eksimusest mööda vaadata. 4.
lõikest 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel.
lõigetest 1 ja 6 tulenevalt mõistab kohus teise poolt kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Kaebaja on taotlenud vastustajalt kokku 384 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Taotlusele on lisatud kulu kandmist tõendavad arved ja maksekorraldused. Õigusabikulu vastab neljale õigusnõustaja töötunnile ega ole ebamõistlikult suur. Seetõttu tuleb õigusabikulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.