← Eesti

1-16-3438/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3438 Kohtukoosseis Andres Parmas Kriminaalasi Anna Mihhailova süüdistuses KarS 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Anna Mihhailova (ik: 47806042235); elukoht XXX (viibib Tallinna Vanglas); emakeel vene keel; varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud vahistamine alates
  3. detsembrist 2015, kahtlustatavana kinni peetud
  4. detsembril 2015 Süüdistatav aprilli Prokurör Abiprokurör Marek Soomaa Kaitsja Vandeadvokaat Liis Toomsalu
  5. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta Anna Mihhailova apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastada apellatsioonid nende esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
  6. Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi Anna Mihhailova, keda teda karistati vastavalt 1 aasta 5 kuu ning 10 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Mihhailovale liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg alates
  9. detsembrist
  10. A. Mihhailovale tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusega mõisteti A. Mihhailovalt ositi 12 kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 1 075 eurot, kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 840 eurot. Ekspertiisikulud summas 168 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Maakohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
  11. Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, taotledes mõistetud karistusest osa tingimis täitmisele pööramata jätmist. Apellant märgib, et prokurör survestas teda kokkulepet sõlmima ja ta oli seda tehes šokis. Kohtuistungil ei saanud ta seda aga avaldada, sest seal osales teine kaitsja, kes ei oleks saanud tema väiteid kinnitada. Süüdistatav on eraldi dokumendina esitanud ka apellatsioonina pealkirjastatud dokumendi temalt väljamõistetud menetluskulude osas, paludes menetluskulude tasumisega alustamise tähtaja edasilükkamist või välja mõistetavate kulude vähendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Mõlemad apellatsioonid on esitatud apellatsioonitähtaja kestel ning kohus käsitleb neid alljärgnevalt koos.
  13. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
  14. peatüki
  15. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  16. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).
  17. aprillil 2016 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, süüdistatav A. Mihhailova ja kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör A. Mihhailova süüdimõistmist KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Kokkuleppes on märgitud taotletava karistuse liik ja määr mõlema ette heidetava kuriteo osas, samuti taotletav liitkaristus, süüdistatava kanda jäävad kriminaalmenetluse kulud ja nende tasumise aeg (12 kuud). Sealhulgas on kokkuleppes ära märgitud, et osa ekspertiisikulust jääb riigi kanda. Maakohtu istungil jäid kõik kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav on istungil kinnitanud, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja ilma sunnita. Ta ei ole istungil midagi rääkinud vajadusest anda menetluskulude tasumiseks veelgi pikem tähtaeg või vähendada nende suurust. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab A. Mihhailovalt väljamõistetud menetluskulude suurus ja nende tasumise tähtaeg kokkulepitule. Mõistetud karistus ja selle täitmise kord vastab aga seadusele. 2
  18. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS
  19. peatüki
  20. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta A. Mihhailova kaebused läbi vaatamata.
  21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonid läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.