← Eesti

2-16-6535/8

Obsah (6)§ 23§ 31§ 1§ 29§ 150§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6535 Tsiviilasi OÜ XXX

§ 23

lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXXX.

  1. 16.05.2016 toimunud kohutistungil jäid võlgnik ja ajutine haldur varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Võlgnikul ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud. 3 2-16-6535 Võlgniku lepinguline esindaja avaldas, et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon nõus tasuma ajutise pankrotihalduri kulusid kuni 500 eurot. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
  2. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.
  3. Seisuga 16.05.201623.05.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 7. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku ainsaks varaks võivad olla rahalised vahendid seoses liisitud Škoda Superb liisingu lõpetamise ja auto müümisega. Samas on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on ca 15 077 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

  1. 16.05.2016 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
  2. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 4 2-16-6535 11.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused OÜ XXXX(likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 12. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXXX(isikukood XXXX). 13.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 14. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 008 eurot, millele lisandub käibemaks 201,60 eurot, kokku 1 209,60 eurot ning vajalike kulude katteks 95 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot, kokku 114 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Osaühingule KONKURSS (arvelduskonto nr EE462200001120023445), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt

§ 23

lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXXX. Võlgniku volitatud esindaja on 16.05.2016 toimunud kohtuistungil avaldanud, et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon nõus kandma ajutise pankrotihalduri kulusid kuni 500 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 209,60 eurot (s.h käibemaks 201,60 eurot) ja kulutusteks 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot). Kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige XXXXon andnud nõusoleku hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 500 eurot, siis mõistab kohus ajutise halduri tasust 500 eurot välja XXXX. 15.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei 5 2-16-6535 hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt

§ 23

lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot). 16.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17.

§ 39

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.