TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1858 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.S kaebus Viru Vangla 09.06.2015 haldu

§-s 34 lg 6 sätestatuga, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Kaebaja leiab, et tema puhul oli hariduse jätkamine planeeritud ja kehtiv ning puudus igasugune mõistlik vajadus seda muuta, mistõttu on kaebajal subjektiivne õigus nõuda ja vanglal kohustus tagada varem lubatud ja ITK-s kinnitatud üldkeskhariduse omandamine realiseerida kuni

1. klassi lõpetamiseni. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 09.06.2015 haldusakti nr 6-10/7143-4 ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 25.02.2015 taotluse uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla 03.02.015 kinnitatud ITK osaliseks tühistamiseks, milles kaebajale ei võimaldatud ja jäeti ITK-st välja üldkeskhariduse omandamine ja ettekirjutuse tegemiseks ITK uueks otsustamiseks, millega lisada ITK-sse üldkeskhariduse omandamine. Vastustaja vastuväited
2. 21.08.2015 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 29-30p ), milles palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kinnipeetaval subjektiivne õigus õppetööst osavõtuks vaid nende haridustasemete osas, mille omandamine on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kinnipeetavat motiveeritakse inspektor-kontaktisiku poolt hariduse omandamisele kui see on riskihindamises ning selle põhjal koostatud individuaalse täitmiskava järgi eesmärgipärane tegevus ja vajalik tema riskide maandamiseks. Kaebajale on koostatud 03.02.2015 kinnitatud individuaalne täitmiskava, milles ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist aastal
3. 03.02.2015 kinnitatud riskihindamise alusel on 2 kinnipeetavat hinnatud ametnikele ohtlikuks ja avalikkusele kõrgohtlikuks. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest. Kuriteod on muutunud laiaulatuslikumaks, võib üheaegselt toime panna nii vägivalla kui ka rahvatervise vastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Riskihindamisest selgus, et uue kuriteo toimepanemise riski suurenemine võib sõltuda järgmistest riskidest: eluase, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, mõtlemine ja käitumine, hoiakud. Riskihindamisest nähtub, et kaebajal ei ole keskhariduse ega kutseoskustega seonduvat riski. Nende kinnipeetavate puhul, kellel puudub keskharidus ja/või kutseharidus, arvestab vangla kõiki kinnipeetavaga seotud asjaolusid ja otsustab, millal on mõistlik isik keskkooli või kutsekooli õppima suunata. Enne kinnipeetava õppima suunamist peab vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Riskihindamisest nähtub, et kinnipeetaval on subkultuurilased hoiakud ning ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikest hoiakutest. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegelik karjäär on saanud alguse alaealisena, mis on jätnud jälje isiku hoiakutele. Vangla märgib, et parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridus omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Õigustatud ei ole majandustööst keelduva kinnipeetava suunamine keskkooli või kutsekooli põhjusel, et see on tegevus, milles kinnipeetav on nõus osalema. Lisaks hoiakutele on kinnipeetaval hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Isik on korduvalt vanglas viibinud ja ei ole kunagi töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebaja vanglas tööga, kuid kaebaja keeldub erinevatel põhjustel majandustöödest, mis kinnitab kinnipeetava subkultuurilisi hoiakuid. Viru Vangla möönab, et 27.12.2013 kinnitatud täitmiskavast nähtub, et kaebajale oli planeeritud põhihariduse omandamine, kuna 18.10.2013 kinnitatud riskihindamisest ka nähtus risk seoses põhihariduse puudumisega. Kinnipeetav on põhihariduse omandanud ning Viru Vanglas olles lõpetas
4. klassi
5. aastal. Sama täitmiskava kohaselt planeeriti kaebajale motivatsiooni olemasolu korral üldkeskhariduse või kutseõppe omandamine
6. a. III kvartalis. Vangla andmetel eelistas kaebaja 2014 a. asuda õppima kutseõppesse keevitaja erialale, kuid ei osutunud valituks.
7. a oktoobris soovis kaebaja alustada õpinguid üldkeskhariduse
8. klassis, kuid kinnipeetava madal õppeedukus põhikoolis ei võimaldanud tal õpingutega liituda juba alanud õppeaastal. Eeltoodust nähtub, et vangla ei ole katkestanud kinnipeetava õpinguid. Kuna kinnipeetaval oli
9. a. põhiharidus omandatud, ei olnud tal enam 03.02.2015 kinnitatud riskihindamises hariduse puudumine riskina ära märgitud. Vangla on seisukohal, et kaebaja taotlus üldkeskhariduse lisamisest täitmiskavasse ja keskhariduse õpingute võimaldamiseks 2015/2016 õppeaastal on rahuldamata jäetud õiguspäraselt ja põhjendatult. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10. Käesolevas haldusasjas on A.S esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 09.06.2015 haldusakti nr 6-10/7143-4 ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning 27.01.2015 kinnitatud ITK osaliseks tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktiga jäeti rahuldamata kaebaja 25.02.2015 taotlus võimaldada talle gümnaasiumis õppimine õppeaastal 2015/2016
11. klaasis. 3 8.

§ 16

lg 1 p 4 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus.

§ 16

lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.

§ 34

lg 6 kohaselt vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 35

lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud.

1. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri 2012 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-31-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajale uues 27.01.2015 koostatud individuaalses täitmiskavas ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist aastal
4. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale varasemalt 23.12.2013 koostatud ITK-s oli märgitud motivatsiooni korral gümnaasiumihariduse omandamise jätkamine
5. aastal kolmandas kvartalis.
6. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud kaebaja usalduse kaitset ja õiguspärast ootust, et kord juba lubatud ja realiseerima asutud keskhariduse omandamist kaebajale ei keelataks. Kaebaja hinnangul on ebaõigesti ja enneaegselt hariduse omandamine uuest ITK-st välja jäetud. ITK-d oleks saanud hariduse osas muuta alles siis kui kaebaja oleks keskhariduse omandamise lõpetanud ja/või keeldunud edasisest õpingutest.
7. Vastustaja möönab, et 27.12.2013 kinnitatud täitmiskavas oli kaebajale planeeritud põhihariduse omandamine, kuna 18.10.2013 kinnitatud riskihindamisest ka nähtus risk seoses põhihariduse puudumisega. Kinnipeetav on põhihariduse omandanud ning Viru Vanglas olles lõpetas
8. klassi
9. aastal. Kuna kinnipeetaval oli
10. a. põhiharidus omandatud, ei olnud tal enam 03.02.2015 kinnitatud riskihindamises hariduse puudumine riskina ära märgitud, mistõttu vangla seisukohal, et kaebaja taotlus üldkeskhariduse lisamisest täitmiskavasse ja keskhariduse õpingute võimaldamiseks 2015/2016 õppeaastal on rahuldamata jäetud õiguspäraselt ja põhjendatult.
11. Viru Vangla vastusest kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta nähtub, et kaebaja suhtes 27.11.2014 jõustus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.11.2014 otsus nr 1-13-10761, millest tulenevalt koostati kaebaja kohta uus riskihindamine ja ITK, millest ei nähtunud uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega. Vangla on võimaldanud kaebajale põhihariduse omandamise ja pidanud otstarbekas hõivata kaebaja vanglas tööga, mistõttu ei ole kaebaja kehtivasse ITK-sse planeeritud ka üldkeskhariduse omandamist. 4
12. Vastustaja vastuses kaebusele nähtub, et uue 03.02.2015 kinnitatud riskihindamise alusel on kinnipeetavat hinnatud ametnikele ohtlikuks ja avalikkusele kõrgohtlikuks. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest. Kuriteod on muutunud laiaulatuslikumaks, võib üheaegselt toime panna nii vägivalla kui ka rahvatervise vastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Uuest riskihindamisest selgus, et uue kuriteo toimepanemise riski suurenemine võib sõltuda järgmistest riskidest: eluase, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, mõtlemine ja käitumine, hoiakud. Vastustaja hinnangul riskihindamisest nähtub, et kaebajal ei ole keskhariduse ega kutseoskustega seonduvat riski. Kuritegelik karjäär on saanud alguse alaealisena, mis on jätnud jälje isiku hoiakutele. Vangla hinnangul parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridus omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Õigustatud ei ole majandustööst keelduva kinnipeetava suunamine keskkooli või kutsekooli põhjusel, et see on tegevus, milles kinnipeetav on nõus osalema. Lisaks hoiakutele on kinnipeetaval hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Isik on korduvalt vanglas viibinud ja ei ole kunagi töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebaja vanglas tööga, kuid kaebaja keeldub erinevatel põhjustel majandustöödest, mis kinnitab kinnipeetava subkultuurilisi hoiakuid.
13. Lähtudes eeltoodust nähtub, et kaebaja 25.02.2015 taotluse lahendamisel on vastustaja lähtunud kaebajale 03.02.2015 kinnitatud individuaalsest täitmiskavast, milles ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist aastal 2015 ja riskihindamisest, millest tuleneb, et kaebajal ei ole keskhariduse ega kutseoskustega seonduvat riski.
14. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus üldkeskhariduse lisamisest täitmiskavasse ja keskhariduse õpingute võimaldamiseks 2015/2016 õppeaastal on jäetud rahuldamata õiguspäraselt ja põhjendatult, tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu
16. septembri 2015 määrusega (tl 22-23). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5