Obsah (8)

§ 663§ 659§ 328§ 477§ 465§ 463§ 442§ 235

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4800

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5 Ringkonnakohtu seisukoht 22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning pankrotiavaldus tuleb saata uueks menetlemiseks tagasi maakohtule (

§ 659, § 656 lõike 1 punkt 5).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna ajutise halduri nimetamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine (kaebuse resolutsioonipunktis 2 nimetatud taotlused) sõltuvad avalduse aluseks olevate nõuete osas võlgniku vastuväidete põhjendatuse uuest tuvastamisest maakohtu poolt.

1. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt pidi maakohus seega tuvastama, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus tuvastas, et puuduvad tõendid esmaste võlausaldajate poolt oma nõuete pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale loovutamisest võlgnikule teatamise kohta ja pidas seetõttu veenvaks võlgniku vastuväidet nõuete omandamise pahatahtliku eesmärgi kohta. Samuti leidis maakohus, et vaidlus nõuete ja nende loovutuslepingute üle tuleb lahendada hagimenetluses.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetluse üheks põhimõtteks on võlgniku pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude selgus. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tuleneb nõuete ebaselgus sellest, et kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnikule oleks esitatud VÕS §-le 170 vastavaid teateid nõuete loovutamise kohta või loovutusdokumente. Kolleegium nõustub kaebuse esitanud võlausaldajaga, et kuivõrd tema teatas pankrotihoiatuses võlgnikule nõuete loovutamisest ja esitas loovutusdokumendid, on VÕS § 170 kohane teatamine nõude loovutamisest toimunud. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 170 teise lause, millest tuleneb, et võlgnikku võib nõude loovutamisest teavitada ka uus võlausaldaja, esitades algse võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega tuleneb nimetatud sättest, et loovutamine loetakse võlgniku suhtes toimunuks nii juhul, kui algne võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest kui ka juhul, kui algne võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
3. Asja materjalidest nähtuvalt olid pankrotihoiatusele (t lk 68-69) lisatud esmaste võlausaldajatega, so JK-ga (t lk 18-19), OÜ-ga Krimelte Tempsi (t lk 21-22; allkiri ja volitus lk 25-27) ja AS-iga Ramirent (t lk 83-84; allkiri lk 87) sõlmitud nõude loovutamise lepingud. Asjaolu, et pankrotihoiatus oli koos lisadega (kolm nõuete loovutamise lepingut) võlgniku juhatuse liikme PT poolt 18.02.2016 kätte saadud, tõendab e-kirjavahetus kohtutäituri Hille Kudu assistendi ja PT vahel ja täituri aruanne kättetoimetamise kohta (t lk 71-74). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et uus võlausaldaja oli võlgnikku nõuete loovutamisest teavitanud, esitades esmaste võlausaldajate poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokumendid ja maakohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas vaidluse eluliste asjaoludega. 6
4. Lisaks eeltoodule nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus rikkus võlausaldaja õigust vaielda vastu võlgniku väidetele ja esitada vastuväidete tõendamiseks tõendeid, mis võis tuua kaasa ebaõige lahendi tegemise. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus ei andnud võlausaldajale võimalust vastata võlgniku vastuväidetele ega neid ümber lükata. Võlgnik esitas vastuse võlausaldaja avaldusele kohtuistungi toimumise päeva hommikul kell 8.27 (t lk 116-123). Võlausaldaja esindaja taotles istungil (algus kell 11.00) tähtaega seisukoha esitamiseks, kuid protokollist (t lk 124) ei nähtu, et maakohus oleks taotluse kohta seisukohta võtnud.

§ 328

lõike 2 kohaselt peab kohus tagama poolele võimaluse vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigus vastata võlgniku faktilistele vastuväidetele laieneb PankrS § 3 lõike 2 ja

§ 477

lõike 1 alusel ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale ajutise halduri otsustamise menetluses. 27. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul ajutise halduri määramise uuel otsustamisel kõrvaldada eelnevalt kirjeldatud võlausaldaja õiguse rikkumine ja arvestada ning võtta seisukoht võlausaldaja kõigi seni esitatud väidete ja vastuväidete ning tõendite kohta, samuti võlgniku väidete kohta ning tagada, et määruse põhjendused vastaksid

§ 465lõike 2 punktis 8 sätestatud nõuetele.

Nimetatud sätte kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.

§ 463

lõike 2 kaudu laieneb sellisele kirjalikule määrusele ka

§ 442

lõige 8, mille kohaselt peab kohus lahendis mh analüüsima kõiki poolte esitatud tõendeid ja kui kohus mõne tõendiga ei arvesta, peab seda põhjendama. Samuti peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega. Ajutise halduri määramata jätmiseks PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel peavad võlgniku vastuväited olema põhistatud (

§ 235) ja võlausaldajal on õigus neid vastuväiteid ümber lükata.

28. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 7