): Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD 2 2-16-6779 Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I L esitas 05.05.2015 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus võttis 07.05.2015 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kohus kuulutas 22.05.2015 I L pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.06.2015, võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.08.2015. Tähtaegselt oli esitatud 3 nõudeavaldust, koosolekul tunnistati II järgu nõudeid kokku summas 15282,17 eurot ja I järgu nõudeid kokku 25309 eurot. Viru Maakohus kinnitas 28.04.2016 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. PANKROTIHALDURI ARUANNE (
lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul kaks kontot Swedbank AS-is, mille saldod olid 6,72 eurot ja 74,85 eurot, samuti konto AS-is SEB Pank, mille saldo oli 0 eurot. Haldur lubas võlgnikul võtta kontolt nr XXX raha alampalga ulatuses ja lisaks sellele ühe lapse ülalpidamiseks 1/3 alampalgast kuus ja peretoetus 45 eurot, s.o maksimaalselt 565 eurot ja alates 01.01.2016 – 623,33 eurot kuus. Seega ei kuulu nimetatud konto pankrotivara hulka. Pankrotivara hulka kuulus korter asukohaga XX, Narva, korteri müügist laekus 10 000 eurot. Halduri poolt esitatud tuludeklaratsiooni alusel tagastas Maksu- ja Tolliamet tulumaksu 133,17 eurot. Muud müüdud või müümata või kolmandatelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Seega väljamakseteks pankrotivarast on vahendeid 10 139,89 eurot. Korteriomandit koormas hüpoteek BIGBANK AS-i kasuks 25 309 eurot ning korteri müügist saadud rahast 85% ehk 8500 eurot on AS-ile BIGBANK välja makstud.
146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3872,20 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud moodustasid 924 eurot, pankrotihalduri tasu moodustab koos käibemaksuga 2588,20 eurot ning kulud – 360 eurot. Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ja sellest tulenevaid nõudeid ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotivaras on 1639,89 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, ülejäänud osas on pankrotimenetluse kulud hüvitamata vahendite puudumise tõttu. 3 2-16-6779 Pankrotimenetluses oli tunnustatud AS-i BIGBANK I järgu nõue 8500 eurot ja II järgu nõudeid kokku 32091,17. Asi BIGBANK I järgu nõue on rahuldatud 8500 eurot. Võlausaldajate II järgu nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Pankrotimenetluses ei olnud hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulusid samuti ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on AS-i BIGBANK lepingu erakorraline ülesütlemine ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur on avaldanud neljal korral teate Ametlikes Teadaannetes võlausaldajate koosoleku toimumise kohta, kus päevakorras oli mh usaldusisiku määramine, viimasel koosolekul ka pankrotimenetluse rahastamise küsimus. Kuid ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, seega puudub võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu ja ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur selgitas, et kohus võib jätta usaldusisiku määramata ning kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada pankrotihalduri tasuks 2588,20 eurot koos käibemaksuga. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur kutsus kokku nelja korral võlausaldajate üldkoosoleku pankrotimenetluse rahastamise otsustamiseks, mille kohta avaldas teated Ametlikes Teadaannetes, kuid ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud, seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb I L pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus I L pankrotimenetluse raugemise tõttu.
lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest I L pankrotimenetluses. 4 2-16-6779 Pankrotimenetluse kulud Kohus, tutvunud halduri tasu taotlusega, leiab, et tasu suurus on põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele.
lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 1 kohaselt võib kohus määrata haldurile
Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
1 lg 1 kohaselt halduritasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6401–12 800 eurot on 1597 eurot, millele lisandub 15% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Käesolevas pankrotimenetluses on laekunud pankrotivara müügist ja halduri tegevuse tulemusel 10 133,17 eurot, seega halduri tasu alammäär on 1597 eurot + (10133,17-6400) x 15% = 2156,98 eurot. Kuna antud pankrotimenetluses toimkonda moodustatud ei olnud, täitis toimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. Haldur pani pankrotimenetluse kulude katmise küsimuse 17.05.2016 üldkoosolekule kinnitamiseks, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur palub kinnitada halduri tasu alammääras s.o 2156,83 eurot ning kohus leiab, et tasu suurus alammääras on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Alla alammäära tasu määramine ei ole antud juhul põhjendatud. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud rohkem kui 10 000 eurot ning haldur täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Seega rahuldab kohus halduri tasu taotluse. Ajutise halduri tasu oli kinnitatud 22.05.2015 pankrotimääruses ning pankrotimenetluse kulud on kinnitatud 28.04.2016 jaotusettepaneku kinnitamise määruses. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud 360 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades pankrotimenetluse pikkust (natuke üle aasta). Kulud ei ole ebamõistlikult suured. Seetõttu kuuluvad ka nimetatud summad väljamaksmisele.
lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud 3872,20 eurot tuleb jätta pankrotivara kanda. Haldurile väljamaksmiseks on pankrotivaras raha 1639,89 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine I L esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. 5 2-16-6779 Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole I L kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada I L kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et I L võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.