← Eesti

3-15-191/59

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-191 KL

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-15-191 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. KL viibis
  2. aastal kinnipeetavana Harku ja Murru Vanglas.
  3. a juulikuus muutus ilm väga soojaks, nii et mõnel päeval mõõdeti väljas varjus üle 30 kraadi. KL oli siis 61-aastane ning tal oli probleeme südamega.
  4. KL esitas 24.07.2014 Harku ja Murru Vanglale avalduse (tl 32), milles märkis, et kinnipeetavate elamistingimused on seoses nädal aega kestnud kuumalainega vastuvõetamatud. Avalduse kohaselt on KL kambris aknaaluseid voodeid 9 kinnipeetavale ja kambris on kokku 14 kinnipeetavat. Seejuures on KL enda voodi peal temperatuur päikese käes 45-55 kraadi ning lõõmava päikese eest pole võimalik varjuda, kuivõrd akendel puuduvad päikesevarjud ja kambrites ei vasta ventilatsioon nõuetele, mistõttu on talumatult palav ja õhk kambris ei liigu. Abi ei ole ka ühest väiksest ventilaatorist. Terve korruse peale pole ainsatki külmikut, mille abil saaks jääkuubikuid tehes kuumust leevendada. Vangla juhtkond ei ole midagi teinud, et vältida kaebajal infarkti, insuldi või kuumarabanduse tekkimist. KL-l on olnud kaks infarkti ning õhutemperatuur tõuseb iga päevaga. Seejuures ei ole kinnipeetavatel lubatud aknaid ise katta. KL palus avalduses korraldada akende ülemistele pooltele päikesevarjude paigaldus, leida töötav sügavkülmaga külmik ja lisaventilaator.
  5. Harku ja Murru Vangla teavitas 30.07.2014 kirjaga nr 5-9/14/338-2 (tl 33) KL, et eraldas 29.07.2014 tema kambrisse lisaventilaatori. Vangla selgitas, et vaate takistamise, järelevalve raskendatuse ning võimaluste puudumise tõttu ei paigaldata akendele päikesevarjusid. Samuti ei paigaldata eluosakonda külmkappi.
  6. KL esitas 28.08.2014 Harku ja Murru Vanglale avaldus-kaebuse (tl 34), milles nõudis, et vangla vabandaks tema ees kirjalikult ja tunnistaks oma viga kuumalaine ajal süülise käitumise osas. Kuumalaine periood kestis 15.07-15.08 ning oli väga piinarikas. Seejuures ei olnud abi 24.07.2014 avaldusest, kuivõrd sellele vastati alles 30.07.2014 ja ka siis ei leevendatud tema kannatusi. Vangla on rikkunud inimõigusi, piinanud KL kuumaga, kohelnud teda alandavalt ja diskrimineerivalt. KL sõnul on ta südamehaige ning vangla on seadusevastase käitumisega kuumalaine ajal tekitanud talle süüliselt füüsilisi ja hingelisi vaevuseid ning seadnud ohtu tema elu ja kahjustanud tervist.
  7. Harku ja Murru Vangla teatas 02.10.2014 kirjaga nr 5-9/14/338-4 (tl 35) KL-le, et tema 24.07.2014 avaldusele vastanud finants- ja majandusosakonna juhataja toimis seadusega ettenähtud piirides. KL kirjast ei nähtu, kuidas sattus ohtu tema tervis ja milles tervisekahjustus väljendus. Seetõttu asus vangla seisukohale, et kuniks vastupidist pole tõendatud, ei ole KL tervislik seisund kuumalaine perioodil oluliselt muutunud ning kahju tervisele ei ole tekitatud. Vangla ei ole KL õigusi rikkunud ning põhjus vabandamiseks puudub. 2

(11)3-15-191
  1. 31.10.2014 esitas KL Harku ja Murru Vanglale kahjunõude (tl 36) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot. KL kambris on katmata, mitte avatav, trellitatud 2x3 m suurune aken, mille kaudu päike kambrit soojendab. Vangla jättis KL tahtlikult lukustatud osakonda piinlema ega võtnud süüliselt ja pahatahtlikult midagi päikesepiste ja kuumuse vastu ette. Samuti ei ole vangla tema pöördumistele seaduses ettenähtud tähtaegadel vastanud. Sellega on vangla KL alavääristanud ja rikkunud tema õigusi. Südamehaige kinnipeetava kuumalaine ajal abitusse seisundisse jätmisega on vangla seadnud tahtlikult ja süüliselt ohtu tema elu, rikkudes tema õigusi ja vabadusi ühe kuu jooksul ning tekitades süüliselt KL-le väärikust alandava olukorra koos tervise kahjustamisega. KL oli sunnitud viibima kuumal ajal luku taga ja värske õhu puuduses (sundventilatsioon puudub), mistõttu tekkisid tal tasakaaluhäired, õhupuudus ja mälulüngad. Selline olukord tekitas KL stressi, ängistust, pidevat pingeseisundit ja meeleolulangust. Ta tundis end abituna, alandatuna ja täielikult ametnike meelevallas olevana.
  2. Harku ja Murru Vangla jättis 17.12.2014 otsusega nr 5-9/14/338-6 (tl 38-40) KL kahjunõude rahuldamata. Vangla vabandas kaebaja 28.08.2014 avaldusele vastamisel tähtaja ületamise eest. Kuumalaineperioodiks Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 p 1 mõttes saab pidada perioode 27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.2014, kui temperatuur oli suurema osa päevast üle 30 kraadi. Vangla mõistab, et kuum periood võis olla ebamugav, kuid see oli ebamugav enamusele Eestis viibinud inimestele. Vanglateenistus tagas kuumal perioodil täiendavate ventilaatorite olemasolu ja samuti oli vesi kinnipeetavatele kogu aeg kättesaadav. Jääkuubikute mittevõimaldamine ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamiseks ega põhiõiguste rikkumiseks. Arvestades Eesti kliimat ja vangla arhitektuurilist lahendust, ei ole akende ette aknavarjude paigutamine põhjendatud. Samas on vanglas mistahes visuaalset vaadet segavad katted ja varjud julgeolekuohust lähtuvalt keelatud. KL kirjeldatud tervise kahjustumine ega selle seos vangla tegevusega ei ole tõendamist leidnud. KL juurde ei ole tehtud ühtegi väljakutset kuumarabanduse tõttu ning ta ei ole esitanud meedikutele ka ühtegi sellesisulist pöördumist.
  3. KL esitas 26.01.2015 kohtule kaebuse (tl 7-7p, 17-18) kuumalaine ajal 15.07.- 15.08.2014 mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju nõudes seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja palus mõista Harku ja Murru Vanglalt välja tema kasuks hüvitis kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem kui 7000 eurot, ning hüvitiselt arvestatav viivis ja muud sellele lisanduvad maksed. 1) Kaebaja viibis
  4. a suvel kuu aja jooksul kuumalaine ajal ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Teda piinati kuumusega. Kambris ei olnud võimalik päikese eest varjuda, sest akendel puudusid päikesevarjud, ise aknaid varjata ei tohtinud, sundventilatsioon puudus, õhk kambris ei vaheldunud ning väikesest kuuma õhku ringiajavast ventilaatorist oli rohkem kahju kui kasu. Kaebaja paiknes kinnises osakonnas, kus tema kambri nr 100 kõrval asuv duširuum oli pidevalt lukustatud, mistõttu oli takistatud keha jahutamine ka külma veega. Seejuures puudus korrusel külmik, millega oleks saanud teha jääkuubikuid. Kaebaja väitel oli sisetingimustes perioodil 15.07–15.08.2014 temperatuur pidevalt 40-60 kraadi ning kaebajale kui eakale infarkti üle elanud südamehaigele ja raske puudega invaliidile eluohtlik. Kaebaja piinles juuli keskpaigast kuni 24.07 kuumuse käes, kuid esitas seejärel vangla juhtkonnale avalduse ühes ettepanekutega palavuse leevendamiseks. Kaebaja tehtud ettepanekus märgitud suurte akende ülemisse äärde päikesevarjude paigaldamine ei oleks ohustanud vangla julgeolekut, kuivõrd varjud poleks takistanud vaadet kambrisse ja sellest välja. Sundventilatsiooni puudumist ei saa õigustada elamuseadusega, kui ei ole tagatud elutegevuseks vajalikku õhuhulka ja selle ringlust. Vangla ei ole kaebaja ees vabandanud, mistõttu oli ta sunnitud esitama vanglale kahjunõude. 3
(11)3-15-191 2) Kaebaja sai vanglas kuumalaine ajal ebainimlikes kinnipidamistingimustes viibimise tõttu tervisekahjustuse. Tal hakkas nahk sügelema, ketendama ja kipitama. 21.07.2014 sai ta nahaarsti vastuvõtule, mille käigus diagnoositi kaebajal erakorraline nahapõletik. Olukord läks palavaga hullemaks ning 26.07 öösel hakkas tal väga paha, pea käis ringi, õhku oli vähe, tekkisid tasakaaluhäired ja kui kaebaja soovis minna oksendama, siis ta kukkus. Samuti oli kaebajal rinnus hingamisel valu. Kukkumise järgselt vajutas kaebaja hädaabi nupule ning ta saadeti valvurite saabumisel kell 23.40 erakorralisele arsti vastuvõtule. Kaebajal oli juba paar päeva järjest olnud valu südames, iiveldus, nõrkus, liigeste valu ning tasakaaluhäired. Erakorralisel vastuvõtul sai kaebaja abi. Peale erakorralist vastuvõttu õnnestus kaebajal saada perearsti vastuvõtule alles 25.08.2014, kus kaebaja kirjeldas samuti kuumalainest tingitud vaevusi ning talle kirjutati välja vajalikud rohud. Seejuures soovitas arst pöörduda närvikahjustuse probleemiga psühhiaatri poole, kelle vastuvõtule pääses kaebaja septembris. Arst määras kaebajale kuumaga kaasnenud stressi ja rahutuse vastu antidepressandid ja rahusti. Samuti sai kaebaja arstilt kirjaliku loa hoida enda juures nitroglütseriini tablette infarkti ärahoidmiseks. 3) Kaebajat on ebainimlike kinnipidamistingimustega alandatud. Ta tundis end täiesti abituna ja vanglaametnike meelevallas olevana. Kaebaja kartis järjekordset infarkti. Eriti alandav oli asjaolu, et vaatamata kaebaja mitmetele avaldustele, ei võtnud vangla olukorra leevendamiseks midagi ette. Vangla tegevusetus on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga
  1. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada tingimuste kumulatiivset mõju ning ajavahemikku, mille vältel kaebajat vastavates tingimustes hoiti. Kaebaja pidi karistusaja lõpuni tarvitama antidepressante, 4) Analoogia korras kuulub kohaldamisele sotsiaalministri 30.06.2009 määrus nr 58 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ § 9 lg 3, mis sätestab järgmist: „Ruumi siseõhu temperatuur peab olema vähemalt 19 kraadi. Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri alandamiseks.“ Seega oleks vangla pidanud võtma tarvitusele meetmed temperatuuri alandamiseks. Üksnes ühe ventilaatori kambrisse võimaldamine ei olnud selleks piisav.
  2. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (tl 79-81p). 1)
  3. a suvel, sh kaebuses väljatoodud perioodil (15.07.2014-15.08.2014) valitsenud ilmaoludest saab ülevaate Riikliku ilmateenistuse andmetest, mille kohaselt oli juuli temperatuur keskmisest soojem 2,9 kraadi ja augusti temperatuur keskmisest soojem 1,7 kraadi. Juuli ilm oli kuni 23.07.2014 pigem jahe, kuna Harkus oli üle 25-kraadiseid päevi vaid kaks. 24.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 26,1 (kell 12), tajutav temperatuur oli 27 kraadi ning õhuniiskus 60%. 25.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 28,3 kraadi (kell 12), tajutav temperatuur oli sama. 26.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 29,2 kraadi (kell 14), tajutav temperatuur 27 kraadi. 27.07.2014 oli päeva palavaim hetk kella 14 ajal, kui termomeetri näit küündis üle 31,1 kraadi (tajutav 29,2 kraadi) õhuniiskus oli 31% ja tuul 2,8 m/s. 30 kraadi ja enam kestis sellel päeval kella 11.00-st kuni 17.00-ni (kokku 6 tundi). 28.07.2014 oli kõige soojemal hetkel 32 kraadi (kell 14), tajutav temperatuur oli 29,3 kraadi. Kokku kestis 30 kraadi ja kõrgem temperatuur ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 16.00-ni, seega kokku 4 tundi. 29.07.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 13.00, kui oli 27,9 kraadi (tajutav temperatuur 28,3 kraadi) ning kell 15.00 oli vaid 21 kraadi. Õhtu jooksul temperatuur tõusis, kuid jäi alla 27 kraadi. 4
(11)3-15-191 30.07.2014 oli kõige soojem kell 16, kui temperatuur oli 29,4 kraadi, selle hetke õhuniiskus oli 52% ja tuul 3,5 m/s (tajutav temperatuur 29 kraadi). 31.07.2014 oli kõige soojem kell 14, kui temperatuur oli 29,4 kraadi, õhuniiskus oli 92% ning tajutav temperatuur 26,5 kraadi. Samas oli kell 16.00 temperatuur vaid 21,1 kraadi (ilm oli pilves ja sademetega). 01.08.2014 oli kõige soojem hetk kell 15.00 kui temperatuur oli 24,2 kraadi. 02.08.2014 oli kõige soojem hetk kell 14, kui temperatuur oli 25,4 kraadi, õhuniiskus oli 60% (tajutav temperatuur 24,7). 03.08.2014 oli väga soe päev, kuid üle 30 temperatuur ei küündinud, kõige soojem oli kell 16.00, kui temperatuur oli 30 kraadi. Siiski oli kogu päeva jooksul temperatuur üle 27 kraadi. 04.08.2014 oli kuum päev. Kõige kuumem aeg oli kella 16st kella 18-ni kui temperatuur oli 31,6 kraadi. Temperatuur oli üle 30 kraadi kella 13-st kuni kella 21-ni. Õhuniiskus oli madal 30-52%. 05.08.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 16.00, kui temperatuuri mõõdeti 31,6 kraadi. Kokku oli päevas 6 tunni jooksul temperatuur üle 30 kraadi. 06.08.2014 oli kõige soojem kell 15.00, kui oli 31,2 kraadi (tajutav 29,9) ning 30 ja enam kraadi oli sel päeval 6 tunni jooksul. 07.08.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 14 kui temperatuur oli 29,9 kraadi, samas kell 16.00 temperatuur langes 23 kraadini. 08.08.2014 oli päeva maksimaalne temperatuur 25 kraadi. 2) Kuumalaine ajaks saab lugeda perioode 27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.2014, kui temperatuur oli suurema osa päevast 30 kraadi või enam. Kuumalaine aega oli kokku 5 päeva ning nende kahe perioodi vahel oli mõni veidi jahedam ja sademetega päev. Soe ja väga soe periood kestis umbes kaks nädalat. Alusetud on kaebaja väited, et kuumalaine kestis kuu aega ning ta pidi enne vanglale esimese avalduse esitamist 24.07 pikalt taluma kuuma. Näiteks mõõdeti 17.07.2014 kell 12.00 Harku kandis sooja 20,8 kraadi. Isegi kui konkreetne number ei anna adekvaatset ülevaadet vangla territooriumil valitsenud temperatuurist, ei ole tegemist sellise temperatuuri erinevusega, mis annaks alust pidada vanglas valitsenud temperatuuri kuumaks. Ilmateenistuse kodulehe kohaselt mõõdeti 18.07.2014 kell 12.00 Harkus õhutemperatuuriks 22,8 kraadi. 20.07.2014 oli aga vaid 17,6 kraadi ja nõrk hoovihm. 23.07.2014 oli üks esimesi soojemaid ilmasid ning siis mõõdeti õhutemperatuuriks 24,5 kraadi. Järgmisel päeval, s.o 24.07.2014 mõõdeti kell 12.00 Harkus õhutemperatuuriks 26,1 kraadi (tajutav temperatuur 27 kraadi). 3) Vangla eraldas soojal ja kuumal ajal eluosakondadesse õhu jahutamiseks ventilaatorid ning kinnipeetavatele oli koridori kraanikausist kogu aeg kättesaadav külm vesi. Külmkapp ei kuulu kambri sisustusse ning seda ei saa kinnipeetav vanglalt nõuda. Samuti ei ole jääkuubikute tegemise ja kasutamise võimalus selline õigus, mille vangla peab igal juhul tagama. Vanglal ei ole kohustust lubada kinnipeetavaid igal ajal (külma) duši alla. Kinnipeetaval on võimalus tegeleda pesemisprotseduuridega päevakavas sätestatud aegadel. Samuti saab ennast vajadusel, tervist kahjustamata, parajal määral värskendada kraaniveega, millele on kinnipeetaval kogu aeg ligipääs olemas. 4) Kaebaja antud hinnang tingimuste nõuetele mittevastavusele ei tähenda, et need oleksid olnud vastuolus õigusaktidega. Kuumalaine ajal olid vangla tingimused rahuldavad ega alandanud kaebaja inimväärikust. Kaebaja oli kogu vangla peale ainus kinnipeetav, kes sooja ilma tõttu tingimuste üle kurtis. Seejuures ei registreeritud soojal ja kuumal ajal vanglas ühtegi kuumarabandust ega tõsist kuumusega seotud intsidenti. 5) Kaebaja välja toodud nahaprobleemid ei ole seotud kuumalainega ega vangla tegevusega. Kaebaja käis nahaarsti vastuvõtul 21.07.2014, mil olid tavapärasest isegi veidi jahedamad 5
(11)3-15-191 ilmad. Kaebajal tuvastati kõõma ja kestendava naha probleem juba jaanuaris. Samuti ei olnud 12.09.2014 toimunud psühhiaatri vastuvõtt seotud kuumalainest väidetavalt tingitud stressi ja unetusega, kuna kaebaja ei esitanud psühhiaatrile sellekohaseid kaebusi, vaid rääkis arstile, et tal on konfliktid personaliga ning vanglas on kõik keelatud, mistõttu on ta närviline. Vangla arsti kanne ei kinnita ka kaebaja 26.07.2014 toimunud erakorralise vastuvõtu seotust kuumaga. Arvestades kaebaja tervist, võis selliseid erakorralisi kaebuseid ja probleeme tulla ette mistahes ajal ning seda ei saa seostada ilmaga. Samuti ei olnud ilmad selleks ajaks veel kuumaks läinud.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Keskkonnaagentuuri andmetel tuleb kuumalaine hoiatus anda siis, kui ööpäeva maksimumtemperatuur ulatub üle 30 kraadi ja seda kahe ööpäeva vältel. Riikliku ilmateenistuse temperatuurimõõdistustest perioodi 15.07.-15.08.2014 kohta nähtub, et aeg, mil päeval oli maksimumtemperatuur üle 30 kraadi, kestis 27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.
  2. Seega esines vaidlusalusel perioodil vanglas kahtlemata temperatuurist tingitud ebamugavusi. Riikliku ilmateenistuse poolt välja toodud temperatuurid on mõõdetud õues varjus, päikese käes toas viibides võis temperatuur aga olla oluliselt kõrgem. Ehkki tegelik kambrisisene temperatuur on tuvastamata, võis vahetult akna läheduses päikesepaiste käes olla toa temperatuur kahtlemata suurem kui maksimaalsed Riikliku ilmateenistuse temperatuuriandmed vastaval ajal. 2) Kambris voodis päikesevalguse käes viibimine ei saanud kaebajat kuuma tõttu kahjustada. Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjaga 14.02.2013 nr 15 kinnitatud Harku ja Murru Vangla kodukorra (kodukord) lisa 1 kohaselt on vanglas öörahu kella 22.00-st kuni kella 6.00-ni ning kodukorra p 5.
  3. kohaselt ei tohi kinnipeetavad öörahuvälisel ajal voodites magada, v.a meditsiinitöötaja ettekirjutusel. Seega ei saanudki kaebaja kasutada oma voodit päevasel ajal kell 6.00-22.
  4. Öörahu ajal ei saa aga juttu olla intensiivsest päikesevalgusest. Vastustaja kinnitusel oli kambri uks osakonda päevasel ajal lukustamata ja avali, kuna WC ja kraanikauss asusid koridoris. Kinnipeetavatel oli kogu aeg ligipääs kraani juurde, kus sai end külma veega värskendada. Osakonnas on istumiskohti, sinna ei paista päike sedavõrd sisse kui vaidlusalusesse kambrisse ning seal ei ole nii suurt akent. Kogu öörahuvälise aja on kinnipeetaval seega võimalik viibida osakonnas ja valida kohta, kus päike peale ei paista. Vastustaja kinnitusel oli kambris kaks ventilaatorit. Isegi kui tegemist ei olnud kliimaseadmetega, tõi õhu liikumine palavusele siiski olulist leevendust. Ehkki temperatuur mõõtmisel sellest ei muutu, muutub õhuliikumisest tajutav temperatuur. Kinnipeetavatel on võimalik käia graafiku järgi õues jalutamas, raamatukogus ning korra nädalas pesemas ja kolm korda päevas söömas, osad kinnipeetavad ka töötavad. Soojade ilmade tõttu oli kahtlemata ka osakonnas tavapärasest soojem, samuti oli kahtlemata tavapärasest soojem ka öösel voodis magades, kuid vangla ei sundinud kaebajat viibima intensiivse päikesevalguse käes. 3) Kuna kaebajal oli võimalik otsida päikesevarju, ei oleks märkimisväärset tulemust andnud ka kambri akendele päikesevarjude paigaldamine. Olukorras, kui Eesti kliimas on kuumalaine esinemine harv nähtus ning on üldteada, et Harku ja Murru Vangla suletakse lähitulevikus, oleks akendele päikesevarjude paigaldamine olnud ebamõistlik ja ebaproportsionaalne kulutus. Lisaks ei ole Harku ja Murru Vangla kodukorra p 1.5.5 kohaselt aknakatted julgeolekukaalutlustel lubatud. Vastustaja ei olnud kohustatud tagama kaebajale külmikut ning toimis külmikust keeldudes õiguspäraselt. Jääkuubikute olemasolu ei kuulu inimväärikust tagavate tingimuste miinimumpaketti ja nende puudumine ei alanda inimväärikust. 4) Vanglas oli tagatud ööpäevaringne arstiabi. Erakorralist arstiabi antakse kohe, eriarsti vajades saab kinnipeetav seda maksimaalselt nelja päeva jooksul. Kaebaja tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kaebajale oleks olnud välistatud tavakambris viibimine ja ta oleks oma tervisest tulenevalt vajanud teistsugust režiimi. Tervisekaardi väljavõttelt ei nähtu ka, et 6
(11)3-15-191 kaebaja oleks meedikutele kurtnud palavate elutingimuste üle või et kaebajale oleks palavate ilmade järgselt tekkinud sellest tulenevaid tõsiseid tervisekahjustusi. Kaebajal oli kesksuvel vanglas palavuse tõttu kindlasti teatud ebamugavusi, ent need ebamugavused ei olnud inimväärikust alandavad ning vangla ei olnud nende asetleidmises süüdi. Kuumast ilmast tingitud tervisekahju tekkimine ei ole tuvastatud. Puuduvad tõendid, mis viitaks vanglapoolsele tahtlusele tekitada selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevaid vältimatuid ebamugavusi. Vangla paigaldas kuumade ilmade puhul kambrisse lisaventilaatori ja kedagi ei sunnitud viibima päikesevalguse käes. Kui kaebajal oleks olnud tõsine hirm kuuma tõttu oma tervisele, oleks sellised avaldused pidanud kajastuma tema tervisekaardil. Pelgalt kuumast tingitud ebamugavust ei saa samastada hirmuga tervisekahjustuse ees. Paigaldades neli päeva pärast kaebaja avalduse saamist kambrisse lisaventilaatori, tuli vangla vastu kaebaja soovile ja tegi võimalikult kiiresti mõistliku sammu kaebaja elutingimuste parendamiseks. Miski ei viita sellele, et vanglal oli soov tekitada kinnipeetavatele ebamugavusi. Kuumade ilmade kestus oli vaidlusalusel perioodil lühiajaline, millest tingituna olid ebamugavused vähese intensiivsusega. Kaebajale oli kogu aeg tagatud ligipääs külmale voolavale veele ja vangla paigaldas kambrisse täiendava ventilaatori. Need asjaolud koosmõjus ei viita sellele, et kaebaja pidi taluma ränka ebamugavust ja seda vangla süül. Samuti ei ole
  1. a suve osas teised Harku ja Murru Vangla kinnipeetavad palavusest tingitud ebamugavuste pärast vanglale kaebusi ja taotlusi esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. KL palub 06.10.2015 apellatsioonkaebuses (tl 123-126) Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse tühistada. 1) Kohtu poolt välja toodud temperatuurid ajavahemiku 24.07.2014 – 28.08.2014 kohta on tehtud väljaspool vangla territooriumi ning välitingimustes, kus puudus päikese otsene mõju. Seega ei seostu need siseruumis valitsenud tingimustega, milles viibis kaebaja. Vastustaja on istungil kinnitanud, et vangla ei ole teostanud mõõtmisi siseruumis valitsenud tingimuste osas ning vanglal puudusid selleks vajalikud vahendid. Ka kinnipeetavatel endal ei ole võimalik teostada mingisuguseid mõõtmisi, et läbi elatud kannatusi ja inimväärikust alandavaid kinnipidamistingimusi tõendada. Samuti on vangla esindaja kinnitanud, et siseruumides oli tõesti palav, millele vaatamata ei pidanud vastustaja vajalikuks ega võimalikuks seal temperatuuri mõõta. Ilmselgelt oli siseruumides temperatuur oluliselt kõrgem kui väljas. Vanglas on päevasel ajal keelatud üksnes voodis teki all magamine, mitte aga teki peal puhkamine või istumine. Osakonnas olevast kraanist tuli ainult leiget vett ning sellega ei olnud võimalik end piisavalt jahutada. See kraan oli terve korruse kinnipeetavate peale ainuke ning duširuumi uks oli lukustatud. Kraani kasutasid ka need, kes kasutasid duširuumi, sh naised. Seega oli koos naistega kraani kasutajaid umbes
  3. Lisaks ei olnud olulisel ajal päevast kraanile üldse ligipääsu. Esiteks oli naistele ette nähtud aeg duširuumi kasutamiseks ja teiseks algas kohe pärast seda aeg, mil duširuumi eesruumis otsiti läbi suitsetamast tulevaid meeskinnipeetavaid. Seega ei pääsenud sinna terve tunni aja jooksul ja ukse taga töötavast ventilaatorist ei olnud koridoris kasu. Osakonnas ei olnud külmkappi, mis oleks võimaldanud teha jääkuubikuid, kuigi naiste osakonnas külmkapp ja selline võimalus oli. Ainuüksi see on õigusvastane, kui väga kuumade ilmade ajal võimaldatakse inimesel end pesta ainult üks kord nädalas. Riiete pesemisvajadus kasvas ja mitu päeva kuivavad riided suurendasid õhuniiskust veelgi. 2) Vaatamata kaebaja korduvatele abipalvetele, keeldus vastustaja kaebaja kannatusi leevendamast ega arvestanud tema vanusest ja terviseseisundist tulenevaid erisusi. Vangla väärkohtles sellega kaebajat. Vangla oleks pidanud vastavalt sotsiaalministri määruse nr 58 § 9 lg-le 3 võtma tarvitusele abinõud kambris valitsenud temperatuuri alandamiseks. Kaebaja inimväärikuse alandamist ei saa õigustada sellega, et tingimuste parandamiseks tehtavad 7
(11)3-15-191 kulutused oleksid olnud ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud põhjusel, et vangla suletakse lähiajal. Vanglal on olnud sundventilatsiooni väljaehitamise kohustus alates vangla avamisest. 3) Kaebaja pöördus südamehäirete probleemiga meditsiiniosakonna poole ka pärast 27.07.
  1. Kaebaja oli pikalt perearsti vastuvõtu järjekorras ning talle anti ööseks nitroglütseriini, nt 09.08.2014 . Kaebaja käis perearsti vastuvõtul 25.08.2014 ning kurtis, et tundis end palaval ajal halvasti ja tal olid pistelised valud südamepiirkonnas. 09.09.2014 palus kaebaja uuesti nitroglütseriini. Seda, et kaebajal oli hirm talle tervisekahju tekkimise ees, oleks kohus pidanud eeldama. Kaebaja oli korduvalt läbi elanud südameinfarkti, mistõttu oli tal hirm oma tervise halvenemise ja infarkti ees ka
  2. a suvel kuumade ilmade ajal. Kaebajal ei olnud vajadust taotleda arstilt nitroglütseriini enne kuumalainet. Pärast kuumalainest tingitud kahjustusi on aga selle ravimi kasutamine hädavajalik. Tegemist on kestva tervisekahjustusega. 4) Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt ei pea kinnipeetav talle alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralist kahju tõendama. Samuti tuleb EIK praktikast tulenevalt inimväärikust alandavate tingimuste hindamisel arvesse võtta isiku vanust ja terviseseisundit. 5) Vastustaja on kinnitanud, et vanglas valitsesid vaidlusalusel ajal ebanormaalsed tingimused ja südameprobleemidega isikul on äärmuslikke ilmastikutingimusi raskem taluda. Sellest nähtub vastustaja tahtlus tekitada kaebajale kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatut taset. Vastustajale oli teada, et raske puudega kaebajal on südameprobleemid ning tal on eelnevalt olnud infarktid, kuid ikka keelduti kaebajat lihtsate vahenditega aitamast. Sellega on kaebaja inimväärikust süüliselt alandatud ning tekitatud kaebajale hirmu tervisekahju tekitamise ees.
  3. Harku ja Murru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kraanikauss, millele on kaebuses ja otsuses viidatud, ei ole mitte 50 kinnipeetava peale, vaid kõigest ühe kambri, umbes 15-16 kinnipeetava kasutada. Ka kaebaja ise on välja toonud, et see kraanikauss oli kogu esimese korruse meeste osakonna peale, kuid esimesel korrusel ongi üks kamber, kus on kohti maksimaalselt 16 kinnipeetavale. Vanglas kasutavad ühte duširuumi kõik vangla kinnipeetavad, sh naised. Naised ei kasutanud duširuumi ega konkureerinud kraanist tulevale veele iga päev, vaid duširuumi kasutamine toimus konkreetsetel päevadel graafiku alusel. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja viibis osakonnas, kus dušš asus, ei anna talle teiste kinnipeetavatega võrreldes eelisõigust nõuda, et ruum oleks kogu aeg avatud ja temal sinna ligipääs. Duširuum ongi koguaeg lukus ning vaidlusalusel perioodil ei ole keegi spetsiaalselt ja meelega ust lukustanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks tal ei olnud võimalik selleks ajaks, kui ligipääs veele puudus, endale kambrisse vett varuda. 2) Vangla meedikute hinnangul ei tõenda nitroglütseriini kambrisse väljastamine kuumast tekkinud tervisehäireid. Tegemist on käsimüügiravimiga, mida kasutatakse südame isheemiatõvest tingitud stenokardia (südame) valude kõrvaldamiseks. Tegu on nn esmaabi rohuga, mis peaks mõjuma kohe ja kiiresti. Kaebajal olid südamehaigused diagnoositud juba enne vangistust ning nitroglütseriin oli talle vajalik just seepärast. Samuti ei sobi nimetatud ravim püsiravimiks, kuna selle sagedasel kasutamisel kaob ravimi toime. Isiku enesetunnet võis kuumus mõjutada, kuna südamehaigetel ongi äärmuslikke ilmastikutingimusi raskem taluda, kuid see on nii ka vabaduses olevatel inimestel. See, et südamehaigel tekivad aegajalt pitsitustunded rinnus, on üsna sagedane ja tavaline. Kaebaja oli tavapärasel jälgimisel ning tema tervislik seisund ei vajanud sekkumist ega statsionaarsele ravile paigutamist. 8
(11)3-15-191 3) Vastusele lisatud fotodest nähtub, et koridoris ei ole akent, duširuumi eesruumi aken jääb üldiselt varju ning kinnipeetavate kasutuses olev kraan on korralik ja 16 kinnipeetava peale piisav. Kinnipeetavate tingimused ei ole ideaalsed, kuid kindlasti ei ole tegemist inimväärikust alandavate tingimustega ja seda ka lühiajaliste väga soojade ilmadega. Uksed olid avatud (v.a duširuum) ning kinnipeetavatel võimaldati liikuda. Duširuumi eesruumi on paigaldatud sundventilatsioon ning kuna ruumide uksed on avatud, avaldab see mõju ka kinnipeetavate eluruumile ja koridorile. 4) Vangla üks kohustustest on maksumaksja raha mõistlik ja otstarbekas kasutamine. Vangla ei saa endale lubada mittevajalikke ja ebaotstarbekaid kulutusi. Pealegi ei ole vanglal võimalik nii kiiresti nii suuri kulutusi teha ning peale sooja perioodi lõppu ei ole sellistel kulutustel enam eesmärki ega otstarvet. Kuum periood kestis juuli lõpust augusti alguse päevadeni ning pärast seda olid ilmad juba vihmased ja jahedad, nagu ka järgnev suvi. Ühekordse ja lühiajalise olukorra leevendamiseks nii olulise kulutuse tegemine ei olnud põhjendatud. Kinnipeetavatele sai lühiajaliselt pakkuda sooja ilma vastu leevendust muude vahenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus osaliselt rahuldada.
  2. Kaebaja soovib Harku ja Murru Vanglalt talle
  3. a suvel kuumade ilmade ajal valitsenud tingimustes viibimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt saab isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on eelnimetatud sätete kohaselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks, et eelnevalt tuvastataks nii kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus kui põhjuslik seos nende vahel.
  4. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 45 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri; kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (määrus nr 38) p-i 6 järgi peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Sama määruse p 7 sätestab, et õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Määruse p-i 12 järgi võib ruume edasi kasutada eluruumidena hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta nõuete punktidele 3-10, 9
(11)3-15-191 kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt nõuetele.
  1. Poolte vahel puudub vaidlus, et
  2. a juuli- ja augustikuus oli ilm tavapärasest palavam, küündides mitmel päeval üle 30 kraadi. Seda kinnitavad ka riigi ilmateenistuse andmed (vt otsuse p 9). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kuumade ilmadega on temperatuur siseruumides oluliselt kõrgem kui välitingimustes. Selleks, et siseruumides oleks kuumade ilmade ajal viibimiseks inimväärsed tingimused, peab õhk ruumis olema piisavalt ventileeritud. Kaebaja tervisekaardi andmetest (tl 83-84) nähtub, et kaebajal on olnud 2 südamelihase infarkti ning südamerütmihäired. Seega puudub vaidlus ka selles, et kaebajal olid probleemid südamega. Kaebajaga ühes kambris viibis kokku 14 inimest. Asja materjalidest ei nähtu, et selles kambris oleks olnud muud ventilatsiooni kui kambrisse viidud väike ventilaator, millele 29.07.2014 lisati kaebaja palvel teine ventilaator (5 päeva hiljem, kui kaebaja seda palus). Kambri aknad ei käinud lahti ning olid katmata, võimaldades päikesel kambrit soojendada. Aknapinna suurus oli 2x3 m. Kuigi kaebaja sai päevasel ajal liikuda ka väljaspool kambrit, ei saanud värske õhu juurdepääsu puudumise tõttu ka seal olla oluliselt paremad tingimused kui kambris. Vangla sõnul oli ventilatsioon küll duširuumi eesruumis, kuid eeldada ei saa, et see oli ka avatud uste puhul piisav, tagamaks piisavat õhuringlust ka osakonna koridoris, rääkimata kambrist. Seega ei saanud eelkirjeldatud tingimustes olla kaebajale tagatud määruse nr 38 p-i 6 ja VangS § 45 lg 1 kohaselt nõutav elutegevuseks vajalik õhuhulk ja selle ringlus. Arvestades kaebaja südameprobleeme, pidid kirjeldatud tingimused mõjuma kaebajale veel enam ebamugavusi ja vaevusi tekitavalt kui kinnipeetavale, kellel tervisega probleeme polnud.
  3. Olukorras, kus kambris ei saanud aknaid avada ega neid katta (Harku ja Murru Vangla kodukorra p 1.5.5), tulnuks vanglal erakordselt kuumades oludes võtta tõhusamaid meetmeid kui ühe kuuma õhku ringi ajava ventilaatori lisamine kambrisse. Samuti ei saanud kohtu hinnangul kaebaja olukorra leevendamiseks olla piisav see, et tal oli võimalus võtta kraanist leiget vett. See võis leevendada kaebaja olukorda üksnes vähesel määral. Vangla seletusest nähtub, et duširuumid ei olnud kogu aeg kasutusel. Kui vangla ei saanud lubada kõigile kuumust kannatavatele kinnipeetavatele lisavõimalusi duši all käimiseks, siis saanuks ta teha kaebajale tema eriolukorda (probleeme südamega) arvestades erandi ja võimaldada end täiendavalt dušiga jahutada. Majanduslike võimaluste puudumisega ei saa õigustada kinnipeetavale suuremate kannatuste põhjustamist, kui see on vangla tingimustes paratamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista vangla vastutust praeguses asjas ka määruse nr 38 p-s 12 sätestatu. Seega esineb vangla tegevuses õigusvastasus ning sellel on otsene põhjuslik seos kaebaja inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega.
  4. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus otsustab hüvitise suuruse mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-70-14, p 24). Kohtu hinnangul on õiglaseks hüvitiseks kahju eest praeguses asjas 150 eurot. 19.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kandnud halduskohtus õigusabikulusid summas 780 eurot. Kuivõrd rahuldatud osa moodustab kaebaja nõudest 2,14 %, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2,14 % 780 eurost, s.o 16,7 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda. 20.

§ 118

lg 2 sätestatu kohaselt, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja 10

(11)3-15-191 riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja on olnud menetlusabi korras vabastatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest (kummalgi korral 210 eurot), tuleb riigilõiv summas 9 eurot (2,14 % 420 eurost) mõista Harku ja Murru Vanglalt välja riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.