MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel S

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud Riigikohtu varasemad lahendid).
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on seisukohal, et MTA-l puudus õiguslik alus tunnistada kehtetuks enda varasem otsus, millega oli kaebaja käibemaksu tagatiseks määratud 0 eurot ning määrata kaebajale uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot. Kaebuses on esitatud vastavad argumendid ja põhjendused. Seisukoha kaebuse põhjendatuse kohta võtab halduskohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus jätab seetõttu tähelepanuta kõik määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad vaidlustatud MTA otsuse sisulist õiguspärasust.
3. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt seisneb käesoleval juhul kahjulike tagajärgede oht selles, et nõutava tagatise suuruse tasumise tagajärjel lakkaks äriühingu tegevus, kuna kaebajal on vara umbes samas ulatuses kui on nõutava tagatise suurus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja tegevuse lõppemise korral oleks tegemist kahjulike tagajärgedega, mille kõrvaldamine ei ole hiljem mõistlikul viisil võimalik.
4. Iseenesest ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et äriühing, kes tegutseb tarbimisse lubatud kütuse müüjana, peab arvestama sellega, et tema tagatise suuruseks on 100 000 eurot nagu on sätestatud VKS § 4² lg-s
5. Tagatise vähendamine on VKS § 4² lg 5 kohaselt erand sellest normist. Samas tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hoida ära olukord, kus 100 000 euro suuruse tagatise maksmise järel äriühingu tegevus lakkab. Ringkonnakohtu hinnangul on usutavad kaebaja väited, et isegi hilisema kaebaja jaoks soodsa kohtuotsuse korral ei oleks kaebajal niisama lihtsalt võimalik enam oma tegevust jätkata, sest vahepeal kaotatud kliente on raske tagasi võita. Seega on määruskaebuse lahendamisel oluline leida vastus küsimusele, kas 100 000 euro suuruse tagatise kohese maksmise tagajärjel muutub kaebaja majanduslik seisund selliseks, mis ei võimalda tal oma tegevust kohtumenetluses lõpuni jätkata. Vaidlustatud MTA otsusest nähtub, et juhul, kui kaebaja jätab tagatise esitamata, siis on MTA-l õigus kaebaja kütuse müügi tegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel peatada või MsüS § 37 lg 2 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Määruskaebuse kohaselt on MTA arvates küll võimalik kaebajal rakendada oma ärimudelit ka aktsiisilaos, kus kütuse müümiseks tegevusloa vajadus puudub, kuid ringkonnakohus nõustub selles osas kaebaja seisukohaga, et arvestades kaebaja senist tehingute mahtu ja tegevuse iseloomu, ei saa eeldada, et kaebajal oleks ilma eriliste raskusteta võimalik jätkata oma tegevust aktsiisilaos.
6. 5 Ringkonnakohtu hinnangul saab äriühingu majanduslikule seisule anda hinnangu eelkõige juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal. Kuigi kaebaja ei ole ise esialgse õiguskaitse taotlusele enda viimast majandusaasta aruannet lisanud, on see äriregistris avalikult kättesaadav ning ringkonnakohus võtab selle asja materjalide juurde.
7. Kaebaja
8. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal 31.12.
9. a seisuga olnud kokku käibevara 221 132 eurot, millest rahana on tal olnud kassas oleva sularahana ning hoiusena pankades 102 184 eurot, nõuete ja ettemaksetena 109 722 eurot ning varudena 9 226 eurot. Samas lühiajalisi kohustusi on kaebajal olnud 31.12.
10. a seisuga 107 130 eurot, millest laenukohustused on olnud 25 216 eurot ning võlad ja ettemaksed 81 914 eurot. Kaebaja
11. a majandusaasta aruandest nähtub ka see, et kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum on olnud 94 997 eurot ning
12. a aruandeaasta kasum on olnud 1460 eurot, kokku on seega jaotamata kasum olnud aasta lõpuks 96 457 eurot. Majandusaasta aruandest ei nähtu, et oleks tehtud otsust jaotamata kasumi jaotamiseks. Kasumi jaotamise otsuse juures on märgitud, et eelmiste perioodide jaotamata kasum on ka peale jaotamist 96 457 eurot. Seega, ringkonnakohtu hinnangul kaebaja
13. a majandusaasta aruande põhjal ei nähtu, et 100 000 euro suuruse tagatise tasumisega kaasneks kaebaja jaoks olukord, kus ta ei ole suuteline enam oma äritegevust jätkama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et
14. a majandusaasta aruandes märgitud bilanss kajastab äriühingu majanduslikku olukorda seisuga 31.12.
15. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud väljavõtet äriühingu bilansist esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetke seisuga, vaid on üksnes lisanud vabas vormis kirjelduse äriühingu
16. a tegevuse kohta (tl 11), millel puudub nii koostaja nimi, koostamise kuupäev kui ka allkiri. Kuna aga MTA ei ole nimetatud dokumendile ega selles esitatud andmetele dokumendi vormilise küljega seonduvalt vastu vaielnud, siis peab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga võimalikuks selles dokumendis esitatud andmetele tugineda. Seda eelkõige seetõttu, et

§ 250

lg 2 ning § 63 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse puhul tugineda ka teabele, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Selle dokumendi kohaselt oli kaebaja

1. a kuue kuu käive 1 018 374 eurot ning kaebajal on käibevahendeid 124 837 eurot, millest 25 216 eurot tuleb kaebaja esitatud dokumendi kohaselt tasuda septembri lõpuks 2016 lühiajalise laenu tagasimaksena. Sellega jääb kaebajal käibevahendeid alles 99 621 eurot. Võrreldes
2. a majandusaasta aruandes esitatud 31.12.
3. a seisuga on kaebaja käibevahendite hulk oluliselt langenud, sest 31.12.
4. a seisuga oli see summa 221 132 eurot. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud kaebaja majandusliku olukorra ülevaates esitatud andmete alusel on usutav, et pärast 100 000 euro käibemaksu tagatisena MTA deposiiti maksmist ei jää äriühingule piisavalt käibevahendeid, et jätkata enda tavapärast äritegevust.
5. Samas nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole ära näidanud, et ta on pöördunud krediidiasutuste poole käenduse saamiseks, mis on just enamlevinumaks tagatiseks, mida MTA-le sellises olukorras esitatakse. See võimaldab äriühingul säilitada likviidseid vahendeid äritegevuse jätkamiseks. Kaebaja vastusest määruskaebusele nähtub, et kaebaja ei ole krediidiasutuste poole pöördunud, sest on seisukohal, et krediidiasutused ei saa talle käendust anda, sest tal ei ole vara, mida anda krediidiasutusele tagatiseks. Samas nendib aga kaebaja määruskaebusele esitatud vastuses, et isegi juhul, kui krediidiasutused nõustuksid käenduse andmisega, siis oleks juhatuse liikme
6. 6 isiklik käendus kaebajale märgatavalt soodsam. Sellest saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja ei ole ka ise selles päris kindel, et tal ei oleks võimalik krediidiasutustelt käendust saada ning ei ole seda küsinud, kuna see oleks kaebajale kulukas. Asja materjalidest nähtub, et MTA on keeldunud kaebaja juhatuse liikme isiklikust käendusest seetõttu, et tegemist on kaebaja ainuosanikuga, kellel ei ole piisavalt vara selleks, et olla võimeline tasuma käenduskohustust suuruses 100 000 eurot 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest.

§ 249

lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avaliku huviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on avalikuks huviks kütuseturul toimuvatelt tehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning ausa konkurentsi soodustamine. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et käibemaksu tagatise alase kohtuvaidluse puhul ei tohi esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada kergekäeliselt, kuna see võimaldab kuni kohtuvaidluse lõpuni tegutseda isikul kütuseturul üldse ilma tagatiseta. See kehtib eriti juhul, kui tagatis, mida nõutakse, on seaduses sätestatud tavapärase tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis ehk 100 000 eurot. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas on tegemist sarnase olukorraga, nagu asjas nr 3-16-1510, kus Tallinna Ringkonnakohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Asjas nr 316-1510 oli vaidlustatud MTA otsust, millega oli kaebajale määratud tagatist suurendatud tavapäraselt 100 000 eurolt 342 072 euroni. Seega kohaldati seal reegli asemel erandit, mitte erandi asemel reeglit, nagu on tegemist käesolevas asjas vaidlustatud otsuse puhul. 17. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et 100 000 euro suuruse tagatise maksmisega võivad kaebaja jaoks kaasneda rasked tagajärjed, ning seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuid samas ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine täies ulatuses, kuna sellisel juhul võivad jääda avalikud huvid ülemääraselt kaitseta. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et on põhjendatud rahuldada vastustaja määruskaebus alternatiivse taotluse osas, millega paluti kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult, kohustades kaebajat esitama MTA-le tagatis summas, mis kataks ära kaebaja viimase aasta kütusetehingutelt tekkinud suurima käibemaksu. Samuti on vastustaja palunud võtta arvesse ka asjaolu, et kuna teostatud kütusetehingute ja sealt tekkiva käibemaksukohustuse kohta edastatakse andmed MTA-le viivitusega, oleks proportsionaalne tagada vähemalt kahekordne tekkida võiv käibemaksukohustus, seega kokku summas 55 000 eurot.

§ 251lg 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik.

1. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et selline tingimuslik esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks kaebajale vähemkoormav ning samas oleks tagatud ka avalik huvi kütusetehingutelt tekkida võiva käibemaksu tagatise näol. Samuti on avaliku huvi tagamiseks põhjendatud tingimusliku esialgse õiguskaitse kohaldamisel võtta aluseks kaebaja viimase aasta tehingute suurim käibemaksusumma kahekordses ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et põhjendatud ei ole lähtuda suurimast tehingust, kuna see oli erandlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebaja teeb samas suurusjärgus tehinguid ka tulevikus. Näiteks vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja on MTA-le esitatud kütuse müügi tegevusloa taotlusele lisatud äriplaanis märkinud maksimaalseks kütuse müügi käibeks ühes kalendrikuus 1 250 000 eurot. Sellise käibe juures oleks ühes kuus tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 250 000 eurot.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide kohaselt kaebaja majanduslikult suuteline tasuma käibemaksu tagatist summas 55 000 eurot ilma, et see tooks tema jaoks kaasa raskeid 7 tagajärgi, nt olukorda, kus ta on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellele viitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kaebaja on 19.08.2016 MTA esitatud taotluse kohaselt palunud pikendada tagatise esitamise tähtaega 45 päeva võrra, s. o kuni 05.10.
3. Seega on kaebaja iseenesest pidanud võimalikuks esitada ka tagatist summas 100 000 eurot. Kuigi asja materjalidest nähtub, et kaebaja lootis sel ajal esitada tagatise kaebaja juhatuse liikme isikliku käenduse vormis ja MTA andis selles osas 31.08.2016 keelduva otsuse, ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks kasutanud teisi alternatiivseid võimalusi tagatise esitamiseks, nt krediidiasutuste käendus, kui tal puudusid endal rahalised vahendid tagatise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada vastustaja määruskaebus osas, millega taotleti alternatiivselt halduskohtu määruse muutmist ning paluti seada esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks Maksu- ja Tolliametile 55 000 euro suuruse tagatise esitamine. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 01.09.
4. a määrus tühistada osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati täies ulatuses ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada käesolevas asjas esialgset õiguskaitset tingimuslikult ning peatada Maksu- ja Tolliameti 05.08.
5. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni juhul, kui kaebaja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagatise summas 55 000 eurot.
6. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/