1-11-7711/200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7711 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Ragnar Abarenkov (isikukood 37610142714) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. mai 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt määruskaebemenetluses Ragnar Abarenkovile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Ragnar Abarenkovilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Ragnar Abarenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ragnar Abarenkov 1-117711 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Ragnar Abarenkov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.01.
9. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu poolt 01.04.
10. a täitmisele pööratud karistuse osa, s.o 4 aasta 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kandmise algus 31.03.
11. a. Tartu Maakohtu 16.01.
12. a määrusega jäeti R. Abarenkovile Tartu Maakohtu 24.01.
13. a otsusega mõistetud karistus muutmata. Karistuse lõpptähtaeg on 27.09.
15. Tartu Maakohtu
16. mai 2016 määrusega jäeti R. Abarenkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kohus tõi välja, et korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Abarenkov kannab praegu neljandat reaalset vangistust muu hulgas tahtliku tapmise ja narkootilise aine suures koguses käitlemise eest isikute grupis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, konfliktsituatsioonid ja materiaalse kasu saamine. Kuigi R. Abarenkovi poolt toimepandud kuritegude vägivaldsus on vähenenud, on ohtlikkus jäänud samaks. 2.2 Positiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste ja pooleli olevate kriminaalasjade puudumine. Samuti varasem tööhõives osalemine. Käesoleval ajal ei ole vanglal R. Abarenkovile tema tervislikust seisundist tulenevalt tööd pakkuda. 2.3 Vabanemisel on R. Abarenkovil olemas kindel elukoht ühetoalises kööktoas. Käesoleval ajal elavad seal R. Abarenkovi ema, 2 tädi ja vend. Ema on avaldanud, et kolib R. Abarenkovi vabanemise korral korterist välja. 2.4 Garanteeritud töökohta R. Abarenkovil vabanedes ei ole. Enne vangistust on ta töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, tehes ehitustöid. Enne vangistust oli ta töötuna arvel, kuid see katkestati juhutöödel käimise tõttu. Enda sõnul tuli ta vabaduses rahaliselt hästi toime, vajadusel toetas teda ka ema. Samas on ta varem pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. R. Abarenkovit toetab vangistuses ema. Lähedased on valmis teda ka vabanemisel toetama. R. Abarenkov ise on võimalusel igati motiveeritud töötama, soovides leida vabanedes tööd ehitusel. Samas on tema tahet, motiveeritust keeruline hinnata, kuivõrd varasemast kriminaalhooldusest nähtub, et ametniku hinnangul R. Abarenkovil tegelikult puudus huvi töökoha saamise vastu, kuivõrd oli tavaline, et ta keskendus vaid senisele tööoskusele (pulbervärvimine) ja eiras teisi võimalusi. Samas on töö leidmine ja töötamine R. Abarenkovi senist elu ja kuritegelikku käitumist vaadates oluline, kuivõrd aitaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, eriti arvestades, et 01.03.
17. a seisuga on R. Abarenkovil tasumata nõudeid üle 1900 euro (TÄITIS andmetel üle 2600 eurot), aga vabanemisfondis on vaid natuke üle 800 euro. 2.5 R. Abarenkov, keda on karistatud narkootikumide käitlemise, vangistuses nende omamise eest ning väärteokorras NPALS alusel, on väitnud, et on narkootikume proovinud 3 korda. Viimati tarvitas ta amfetamiini
18. a. Enda sõnul tal narkootiliste ainete tarvitamisega probleeme ei ole, kuigi varem on kuritarvitamist kinnitanud, kuna tarvitas neid väidetavalt vaid pingete maandamiseks ja ärkvel püsimiseks. Sarnaselt narkootikumidega ei ole R. Abarenkovil enda sõnul probleemi ka alkoholi tarvitamisega. Samas on ta varem alkoholijoobes olles toime pannud isikuvastase kuriteo ning tunnistanud, et tarvitamine tekitab tema elus probleeme ja et tarvitamine päädiks ilmselt uuesti vanglasse sattumisega. Erinevalt narkootikumidest, mille tarvitamisel R. Abarenkovil enda sõnul vägivaldust esinenud ei ole, võib alkoholijoobes olles tulla ette tüli norimist ja vägivaldset käitumist. Hoolimata sellest, et R. Abarenkov on varem tunnistanud, et peab probleemide vältimiseks alkoholist loobuma ning on tunnistanud ka narkootikumide tarvitamist, on keeldunud sõltuvusainete tarvitamist käsitlevas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemisest. Samas näitab tema varasem elukäik, et kuigi ta mõistab alkoholi tarvitamise mõju enda käitumisele ja on püüdnud tarvitatavaid koguseid ja tarvitamise sagedust vähendada, ei ole ta alkoholist 2 2 iseseisvalt täiesti loobuda suutnud. 2.6 R. Abarenkovi puhul on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks suuresti kaaslastepoolne mõjutatavus. R. Abarenkovi, kelle kuritegelik käitumine algas juba noorukieas, s.o 14-aastaselt, suhtlusringkonda kuuluvad pikaajalisest vangistuses viibimisest tulenevalt peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Lisaks kaaslastepoolsele mõjutatavusele on R. Abarenkov ise suhteliselt impulsiivne ning ei suuda lõpuni mõista teiste isikute seisukohti. Teiste seisukohtade mõistmine on problemaatiline ka vangistuses. Tema probleemide lahendamise oskus vajab arendamist läbi sotsiaalprogrammide läbimise. 2.7 R. Abarenkovi karistatus, varasem elustiil viitavad kuritegelike hoiakute olemasolule. Korduvkuritegevus aga näitab hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja nende täitmisesse. See omakorda seab aga kahtluse alla R. Abarenkovi motivatsiooni ja tahte kuritegelikust eluviisist loobumiseks. Seda enam, et R. Abarenkovit on varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning tema suhtes käitumiskontrolli teostanud ametniku hinnangul puudus tal tegelikult huvi oma suhtumise muutmiseks ja seaduskuulekaks olemiseks. 2.8 Kohus arvestas ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta R. Abarenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo puhul 43%, s.t suhteliselt kõrgeks.
19. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja advokaat A. Kello, kes taotleb määruse tühistamist ja R. Abarenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla seisukoht R. Abarenkovi uute kuritegude riski osas ei ole loogiline. Eelmisel korral, kui R. Abarenkov soovis vabaneda elektroonilise valvega, olid protsendid märkimisväärselt väiksemad. Ei ole loogiline, et isiku riskid uute kuritegude toimepanemiseks suurenevad sõltuvalt tema karistusaja ärakandmisest. R. Abarenkovil on vabanedes elukoht ja lähisugulastest tugivõrgustik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud R. Abarenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele positiivsetele momentidele, ei kaalu need üles negatiivseid aspekte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 4.2 Ka kaitsja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi, vaid on üksnes leidnud, et kuriteo riskiprotsente ei saa pidada loogiliseks. Tõepoolest on R. Abarenkovi uue kuriteo riskiprotsendid puutuvalt vägivaldse kuriteo toimepanemist võrreldes eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide edastamise ajahetkega suurenenud (samal ajal on vähenenud üldise kuriteo toimepanemise riskiprotsendid). Riskiprotsente arvestas kohus muude vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel arvestatavate asjaoludega kogumis. Üksnes riskiprotsendid ei välistanud R. Abarenkovi mittevabastamist ja ei tingi ka määruskaebuse rahuldamist. 3 3 R. Abarenkovil aga on võimalus pöörduda riskiprotsendi arvutamise meetodikaga seotud küsimustes vangla juhtkonna poole. Maakohtu määruse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et R. Abarenkovil on vabanedes elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Ka neid asjaolusid on maakohus kaalutlusotsustust tehes juba arvestanud.
21. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. R. Abarenkovi kaitsja advokaat Aivar Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R. Abarenkovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau