1-11-9888/240

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9888 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 määrus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Lilitškin 36211112712), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2016 määrus muutmata.
5. Jätta süüdimõistetu Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega karistati Nikolai Lilitškinit KarS § 275 järgi 6 kuu vangistusega ning KarS § 121 järgi karistusega 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti N. Lilitškinile liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, ning karistati N. Lilitškini 7 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati N. Lilitškinile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 29.10.2012 seisuga, s.o 6 aasta 1 kuu 26 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti N. Lilitškinile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. 1.
7. Tartu Maakohtu 09.02.2015 määrusega vaadati karistusseadustiku revisjoni tõttu üle N. Lilitškinile mõistetud karistused ning süüdimõistetu vabastati KarS § 275 järgi mõistetud karistusest, kuna 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i redaktsioonis on nimetatud kuritegu dekriminaliseeritud. Kuna kohus mõistis 29.10.2012 otsusega liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel absorptsiooniprintsiibil, neelas raskem üksikkaristustest, s.o N. Lilitškinile KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust, ära temale KarS § 275 järgi mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse, mistõttu jäi muutmata isikule mõistetud liitkaristus. 1.
8. Karistuse kandmise aja algus 29.10.2012 ja lõpp 25.07.
9. Maakohtu määrus
10. Tartu Maakohtu 20.05.2016 määrusega jäeti N. Lilitškin vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve vabastamata. 2.
11. Esinevad formaalsed alused N. Lilitškini vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
12. Materiaalsete eelduste osas märkis maakohus järgnevat. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. Lilitškinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste, sh ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kuriteo, mille eest teda Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega karistati, pani N. Lilitškin toime ajal, mil kandis vangistust kinnipidamisasutuses. Lisaks on ta kinnipidamisasutuses viibimise aja jooksul toime pannud hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi. 23.03.2016 seisuga on tal 127 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt kartserisse paigutamine), millest enamus on talle määratud vanglateenistuse ametnike korralduste eiramise ning ebaviisakate ja solvavate väljendite kasutamise eest. Tulenevalt sellest, et N. Lilitškin on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle rikkumised moodustavad sisulise süsteemi, kuna need väljendavad äärmiselt negatiivset suhtumist nii Tartu Vanglas kehtestatud korda kui ka vanglaametnikesse, olles selliselt ohuks vangla ning seal viibivate isikute üldisele julgeolekule, on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. N. Lilitškin ei ole vangistuse jooksul tegelenud kuriteo riskide maandamisega. Ta on mõne kuu jooksul osalenud küll tööhõives (28.10.2011 kuni 28.01.2012 töötas sektsiooni koristajana), kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud. Nii on ta keeldunud riigikeele õppest kui ka sotsiaalprogrammides osalemisest. Ehkki N. Lilitškini kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine, ei tunnista kinnipeetav oma sõltuvust ega soovi selle probleemiga tegeleda. 2.
13. Karistuste kohaldamine ei avalda N. Lilitškinile soovitud eripreventiivset mõju. Lisaks puudub N. Lilitškinil igasugune tahe ja motivatsioon tegeleda kuritegelikule käitumisele viinud probleemidega, õppida neid ennetama ja lahendama, et lõppkokkuvõttes pöörduda õiguskuuleka käitumise juurde. Tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on väga suur. Seetõttu on väheusutav, et N. Lilitškin on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema. Lisaks puudub tal vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas viibimist ning vähest töötegemise ja tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Enda äraelatamiseks vajalike vahendite puudus tõstab kuritegude toimepanemise riski veelgi. 2.
14. Positiivsed asjaolud, et N. Lilitškinil on vabaduses olemas kindel elukoht ning tema naistuttava S.J. väidetav toetus, ei vähenda maakohtu hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Tõsiseltvõetav ei ole N. Lilitškini väide, et tal on olemas tööriistad ning materjal ning et ta hakkab sissetulekut teenima ehitustöödega. Kuna N. Lilitškin on äärmiselt negatiivselt meelestatud nii Eesti Vabariigi õigussüsteemi kui ka selle esindajate suhtes, siis puudus maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ning teha koostööd kriminaalhooldajaga. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu määruse peale esitas mahuka (46 lehekülge) määruskaebuse süüdimõistetu, milline kaebus aga ei vastanud KrMS §-s 386 märgitud nõuetele, mistõttu ringkonnakohus tegi 20.06.2016 määruse määruskaebuse käiguta jätmise kohta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 27.06.
16. 27.06.2016 esitas N. Lilitškin puuduste kõrvaldamise, milles leiab esmalt, et temale tuleks välja maksta rahaline kompensatsioon summas 50 000 eurot kannatuste eest, mis ta on üle elanud seoses alusetult vahi all viibitud ajaga. Asjasse puutuvalt leiab kaebaja, et maakohus ei lahendanud tema ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt ja tegi seda pinnapealselt, samuti ei täitnud kaitsja oma tööülesandeid nõutaval tasemel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et N. Lilitškini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et asjakohatu on kaevatavast määrusest tulenevalt N. Lilitškini nõue, milles leiab, et temale tuleks välja maksta rahaline kompensatsioon summas 50 000 eurot kannatuste eest, mis ta on üle elanud seoses alusetult vahi all viibitud ajaga. Ringkonnakohus lahendab siiski käesoleva määrusega N. Lilitškini vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus ei nõustu N. Lilitškini üldsõnaliste väidetega, et maakohus ei lahendanud tema ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt ja on teinud seda asja sisusse süüvimata, samuti on alusetu väide, et kaitsja ei täitnud oma tööülesandeid nõutaval tasemel.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta N. Lilitškin enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsida, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
19. N. Lilitškini vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et N. Lilitškin suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt. Süüdimõistetu, olles korduvalt karistatud, jätkanud kuritegude toimepanemist vangistuses ning olles korduvalt vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, on üles näidanud oma käitumisega korduvalt, et mõistetud karistused ei avalda talle soovitud mõju ning ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav kriminaalhooldus ei hoiaks ära uute süütegude toimepanemist.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. N. Lilitškini puhul kogumis ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
22. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas