← Eesti

3-15-297/23

Obsah (4)§ 191§ 185§ 153§ 104

KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk,

) § 191 lg-st 1 võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest alates selle esitamisest kuni apellatsioonimenetlust lõpetava lahendi teatavakstegemiseni.

§ 191

lg 3 kohaselt lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse, kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 185

lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Seega arvestab ringkonnakohus ka

§ 153

lg-t 2, mis sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul teise poole teavitamine ja vastamise tähtaja andmine vajalik, sest vastustaja apellatsioonkaebusest loobumise korral ei ole kaebajal võimalik nõuda, et kohus ei võtaks loobumist vastu ja vaataks apellatsioonkaebuse läbi sisuliselt. On ilmselge, et kaebajal puuduvad apellatsioonimenetluses nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebust ning ei esine ka teisi menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid, lõpetab ringkonnakohus

§ 191lg 3 alusel vastustaja poolt Tartu Halduskohtu 03.11.2015.

a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega algatatud apellatsioonimenetluse. 3. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 191

lg 2 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi vastuses Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele palub kaebaja ringkonnakohtul mõista kaebaja kasuks välja halduskohtule esitatud kaebuse eest tasutud riigilõiv, ei oma see antud juhul tähtsust, sest apellatsioonkaebusest loobumise korral kannab apellant üksnes apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kuna kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule Tallinna Vangla apellatsioonkaebusega seotud menetluskulude osas dokumente ja vastustaja kui Eesti Vabariiki kohtumenetluses esindav valitsusasutus oli

§ 104

lg 10 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, ei ole apellatsioonkaebusega seotud menetluskulude jaotuse üle otsustamine vajalik. 4.

§ 191

lg 6 ja § 235 lg 3 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.