1-12-3329/149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3329 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Shegaep Chatanov (ik 33901132214) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata advokaadibüroole Sven Sillar Narva osakond 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot, sh käibemaks 16 eurot) Shegaep Chatanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest
7. Välja mõista Shegaep Chatanovilt 96 eurot (üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
8. Shegaep Chatanovil tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Shegaep Chatanov, 1-12-3329 kohtukulud“. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Shegaep Chatanov vabastati tingimisi ennetähtaegselt talle Tartu Ringkonnakohtu
11. novembri 2012 kohtuotsusega mõistetud karistusest Harju Maakohtu
12. veebruari
13. a määrusega katseajaga kuni
14. oktoober
15. Ta allutati käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 alusel ja kohustati täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Määrus jõustus
16. veebruaril
18. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata S. Chatanovi karistus täitmisele, kuivõrd süüdlane on rikkunud kohtustust mitte tarvitada alkoholi.
19. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja pööras täitmisele S. Chatanovile mõistetud ja ära kandmata karistuse osa, s.o 7 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohus tuvastas, et S. Chatanov rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumine tuvastati
20. juulil 2016 aadressil XXX kell 12:
21. Alkomeetriga tuvastati joove 0,447 mg/l väljahingatavas õhus. Kohus leidis, et ühtki mõjuvat põhjust S. Chatanovil kohustuse mittetäitmiseks ei olnud. Ta üksnes otsib õigustusi, ega ole teinud pingutusi katseaja korrektseks läbimiseks. Asjaolust, et tegemist on korduva katsaja nõuete rikkumisega, tuleb järeldada, et S. Chatanov ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks edaspidi seaduskuulekalt elada. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt S. Chatanovi uue kuriteo riski – ka üliraske kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Kohus möönis, et tegemist on haige ja eaka inimesega, ent need asjaolud ei saa garanteerida süüdimõistetu seaduskuulekat käitumist, kuna need asjaolud ei saanud takistada teda toime panemast ka ülirasket isikuvastast kuritegu. S. Chatanovi lubadused mitte tarvitada alkoholi, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna juba
22. novembri 2014 kohtuistungil andis ta sama lubaduse, ent jätkas alkoholsete jookide tarvitamist. Seetõttu tuleb pöörata karistus täitmisele.
23. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist. S. Chatanovi alkoholijoove ei olnud raske. Arvestama peaks ka S. Chatanovi vanust ja tervislikku seisundit. Kohtuistungil oli S. Chatanovil probleeme nii tervise kui mõistmisega. On aru saada, et ta ei saa adekvaatselt kontrollnõuete tähendusest ja rikkumiste tagajärgedest aru. S. Chatanovit oleks võimalik mõjutada leebemate meetmetega. Kohus on viidanud sellele, et S. Chatanovi osas on varemgi ettekandeid esitatud. Kaitsja leiab, et kohus ei oleks tohtinud viidata asjaoludele, mida kohtusaalis ei uuritud, ning mille kohta kaitsealusel puudus võimalus vastuväiteid esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 5.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et S. Chatanovile etteheidetav rikkumine on aset leidnud. 5.2 Kaebuse keskne argument seisneb selles, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna tegemist ei ole raske rikkumisega. Arvestama peaks S. Chatanovi vanust ja tervisliku seisundit. Kaitsja leiab, et S. Chatanovit oleks saanud mõjutada leebemate meetmetega. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 5.4 S. Chatanov on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Harju Maakohtu
25. veebruari
26. a määrusega. Tema katseaeg algas
27. veebruaril 2016 ja lõpeb
28. oktoobril 2
29. Seega on käesoleval juhul S. Chatanovile määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni katseaja, mistõttu ei saa käitumiskontrolli tähtaega enam pikendada. 5.5 Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks ka S. Chatanovile täiendavate kohustuste määramist. Tegemist on isikuga, keda on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud juba mitmendat korda, ent kes sellele vaatamata ei ole suutnud katseaja tingimusi täita. Seejuures on S. Chatanov ka enne eelmist ennetähtaegset vabastamist lubanud, et on teinud järeldused kontrollnõude rikkumise - alkoholi tarvitamise osas – ja lubanud, et ei tarbi enam üldse alkoholi (vt Harju Maakohtu
30. veebruari 2016 määrus, millega süüdlane vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega). Kui isik teadis, et alkoholi tarvitamine võib saada talle takistuseks katseaja läbimisel, olnuks tal võimalik sõltuvuskäitumise osas midagi ette võtta. Üksnes asjaolu, et kaitsja hinnangul oli tegemist kerge joobega, maakohtu määruse tühistamiseks põhjust ei anna. Alkoholikeelu rikkumist isiku puhul, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo alkoholijoobes olles, tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Samuti on isiku vanust ja tervislikku seisundit arvestatud nii talle karistuse mõistmisel kui ka tema karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Apellatsioonikohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et isik ei oleks oma tervisliku seisundi tõttu võimeline adekvaatselt kontrollnõuete tähendusest ja rikkumiste tagajärgedest aru saama. Vastupidi – kuivõrd üks oluline argument ennetähtaegse vabastamise juures oli just isiku lubadus, et ta loobub täielikult alkoholi tarvitamisest (vt eelviidatud määrus), siis oli S. Chatanov vägagi hästi teadlik rikkumisega seotud tagajärgedest. Sellele vaatamata rikkus ta kontrollnõuet juba 3 kuu möödumisel tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest.
31. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
32. Kaitsja A. Matvejev esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega kaks tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb hinnates määruskaebuse mahtu arvestades rahuldada. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 187 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb S. Chatanovil õigusabi tasu 96 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus