1-16-1385/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1385 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Roman Rutskihh süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Roman apellatsioon Rutskihh (isikukood 37905133718), RESOLUTSIOON Süüdistatav Roman Rutskihh apellatsioon Viru Maakohtu
3. juuli 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. MAAKOHTU OTSUS
4. Viru Maakohus 22.07.2016 otsusega tunnistas Roman Rutskihhi süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 06.12.2013 aastal kella 19.00 paiku korteris aadressil XXX s lõi rusikaga J.V. si vastu nägu, seejärel aga, kasutades kööginuga, lõi J.V. si südame piirkonda, tekitades oma tegudega kannatanule raske, eluohtliku tervisekahjustuse
5. Eelmärgitud kuriteo eest mõistis kohus R. Rutskihhile karistuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 4 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, liitis kohus selle karistuse Viru Maakohtu 31.12.2014 otsusega mõistetud 1 aasta 9 kuu 19 päeva pikkuse vangistusega ning luges R. Rutskihhi liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Edasi arvas maakohus liitkaristusest maha Viru Maakohtu 31.12.2014 kohtuotsuse alusel ärakantud karistuse 1 aasta 9 kuud 19 päeva vangistust ning luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust.
6. R. Rutskihhile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. 3.1 Kohus on seisukohal, et R. Rutskihhi süüaste on keskmisest väiksem, kuna kuriteo on ta toime pannud kaudse tahtlusega, karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine ning esineb kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg-te 1, 3 järgi - abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist (süüdistatav kutsus kiirabi) ning puhtsüdamlik kahetsus. 3.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendavate asjaolude olemasolu ning seda, et kuriteo on ta toime pannud rohkem kui 2 aastat tagasi, peab kohus põhjendatuks mõista R. Rutskihhile vangistus alla KarS § 118 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra. 3.3 KarS § 65 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.12.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. 3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel sedagi, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid R. Rutskihhi puhul ei esine. MAAKOHTU OTSUSE PEALE ESITATUD APELLATSIOON
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Rutskihh, kes vaidlustab lahendi temale mõistetud karistuse osas. 4.1 R. Rutskihh märgib, et tunnistas täielikult oma süüd ja kahetses juhtunut. Ta ei soovinud kannatanule raskeid kehavigastusi põhjustada. Kiirabi kutsus ta naisele ise. Samuti oli ta iga päev haiglas kannatanu juures. Kannatanu andestas talle, nad elavad tänaseni koos ning naine on temast ka rase. R. Rutskihh palub temale mõistetud karistust kergendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Tartu Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et edasikaebus on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
9. KrMS § 326 lg-st 3 tuleneb nimelt, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). 6.1 Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).
10. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kohtukaasuses on maakohus R. Rutskihhile karistust mõistes juhindunud KarS §-s 56 sätestatust, karistus ei hälbi karistuspraktikast ning võimalus selle vähendamiseks puudub. Konkreetsemalt märgib kolleegium oma seisukohta põhistades järgmist.
11. Ringkonnakohtu hinnangul järgib maakohtu otsus kohtupraktikas välja kujunenud põhimõtteid, s.o järgnevat. Karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi 2 sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19). Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). 8.1 Praeguses kriminaalasjas on maakohus mõistnud R. Rutskihhile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust, s.o sanktsiooni keskmisest 2 aasta võrra väiksema karistuse, ning alused ja põhjus selle revideerimiseks veelgi väiksemas suunas, puuduvad. Nimelt on esimene kohtuaste R. Rutskihhi apellatsioonis rõhutatud kergendavaid asjaolusid täiel määral juba arvestanud ning argumente selle kohta, et kohtul oleks jäänud midagi tähtsust omavat käsitlemata, kaebuses ei nimetata. Teave sellest, et kannatanu on süüdistatavale andestanud, nende kooselu jätkub ja pere suureneb, R. Rutskihhi karistuse täiendavat vähendamist kaasa ei too. Nimelt ei saa ära unustada vaatluse all oleva kuriteo raskust, s.o oma elukaaslase (ehk siis temale lähedase inimese) löömist noaga südame piirkonda selliselt, et põhjustas temale eluohtliku tervisekahjustuse.
12. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 3