Obsah (9)

§ 21§ 22§ 201§ 24§ 28§ 20§ 241§ 19§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. mai 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avali

§ 21lg 1 alusel kehtetu, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

Korteriühistul on 216 liiget, millest kohale tuli 48 liiget ning 8 olid volitustega, seega kokku on 56 häält. Kostja põhikirja p 4.9 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest ühistu liikmest, 2 asendusliikmest ja volitatud isikuist. Seega ei olnud üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta. Uut üldkoosolekut kokku ei kutsutud, vaid lähtuti põhikirja punktis 4.10 ja 4.13 sätestatud kirjalikust hääletusest, mis ei olnud

§ 22

lg 3 kohaselt otsustusvõimeline, kuna 04.01.2015 ei hääletanud kirjalikult kõik ühistu liikmed.

1. 22.05.2015 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 09.04.2015 XXXX ja „algatusgrupi“ algatusel erakorraline „korduv“ üldkoosolek päevakorraga KÜ juhatuse ja revisjonkomisjoni ümbervalimine. 23.04.2015 esitas XXXX kandeavalduse äriregistrisse KÜ juhatuse muutmise kohta, mille alusel tehti muutmiskanne.
2. Hageja on seisukohal, et 09.04.2015 kostja üldkoosoleku otsus on

§ 21

lg 1 alusel kehtetu, kuna üldkoosolekut ei saa pidada korduvaks, sest kostja põhikirjas ei ole korduvate üldkoosolekute kokkukutsumist ette nähtud. Korduvate üldkoosolekute kokkukutsumise asemel on KÜ põhikirjaga ettenähtud kirjalik hääletus, punktis 4.10 ja 4.13, mille kohaselt, kui üldkoosolekule ei ole ilmunud nõutavat arvu liikmetest, siis koosoleku otsused jõustuvad alles pärast punktis 4.13 kohase eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning hääletustulemusi kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli. Üldkoosoleku otsusega samaväärne on juhatuse poolt ettevalmistatud otsus, mille vastuvõtmise poolt ilma koosolekul osalemiseta on andnud allkirja kõik liikmed, asendusliikmed ja volitatud isikud, kes on kahe nädala jooksul oma elukohas olnud kättesaadavad, kellede arv peab olema üle poole ühistu liikmete arvust. 8. Antud juhul on „algatusgrupp“ korraldanud kirjaliku hääletuse 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku päevakorra alusel, millest ei ole osa võtnud kõik korteriühistu liikmed. 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku päevakord „juhatuse ümbervalimine“ on võrreldes 09.04.2015 korduva erakorralise üldkoosoleku päevakorraga on muutunud („juhatuse ja revisjonkomisjoni ümbervalimine“).

§ 201

lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 09.04.2015 üldkoosoleku kvoorum oli 115/216-st. Kuna varem toimunud koosolekud on õiguslikult tühised ehk kehtetud, ei saa 09.04.2015 toimunud üldkoosolekut pidada korduvaks ega erakorraliseks. Tegemist on järjekordse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega, mis pidi toimuma vastavalt KÜ XXXXpõhikirja p. 4.4 nõude järgi. 09.04.2015 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel on „algatusgrupp“ oluliselt rikkunud kostja põhikirja sätteid, kuna ei koostatud ega esitatud juhatusele avaldust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

1. Alternatiivselt palub hageja 09.04.2015 toimunud Korteriühistu XXXXkorduva erakorralise üldkoosoleku otsuse tunnistada tühiseks Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja nõustub asjaoluga, et 14.11.2014 koostati korteriomanike poolt avaldus erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks 3 päevakorraga „juhatuse ümbervalimine“ ning, et 10.12.2014 toimunud erakorraline kostja üldkoosolekul puudus otsustusvõimeline kvoorum. Kostja ei nõustu sellega, et põhikirja punkti 4.13 alusel kahe nädala jooksul korjatud allkirjad (116 häält) ei ole üldkoosoleku otsusega samaväärsed ning leiab, et 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei rikutud põhikirja ega seaduse nõudeid.
3. Kostja väitel kutsuti 09.04.2015 korteriomanike poolt kokku erakorraline korduv koosolek. Kostja ei nõustu, et koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuna üldkoosolekust võttis osa 115 liiget isiklikult või volitud isikute kaudu. Seega, erakorralisel korduval üldkoosolekul oli olemas otsustusvõimeline kvoorum. Kuigi korduv koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumataoli korduval koosolekul esindajatud üle poole häältest. Kostja on seisukohal, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumine on lubatud vastavalt seadusele ja põhikirja punktile 1.6, juhul kui põhikirjas sätestamata asjaolude korral (samuti juhul, kui põhikirjas sätestatu on sattunud vastuollu seadusega) toimitakse vastavalt õigusaktidest ettenähtule.
4. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud hagis selgelt väljendama, milles seisneb tema õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks ja kuidas on tema õigusi rikutud. Ainuüksi koosoleku toimumise fakt ei saa kellegi õigusi rikkuda. Hageja ei ole esile toonud ühtegi sellist rikkumist, mis takistanuks temal kui ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osavõtmist, koosolekuks valmistumist jms. Kostja arvates on hageja sooviks vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise korral saada kostja juhatusse tagasi, kuid hageja ei ole märkinud, et juhatuse liikmete volitused lõppesid äriregistri andmetel 23.10.
5. Asjaolu, et hageja oli 10.12.2014 üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lõike 1 tähenduses. Kohtuotsuse põhjendused
6. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: • KÜ-l XXXXon 216 liiget ning hageja on korteriühistu liige, kes ei osalenud vaidlustatud üldkoosolekutel, • 10.12.2014 toimunud erakorraline üldkoosolek päevakorraga - KÜ XXXXjuhatuse muutmine, ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 56 liiget, • pärast 10.12.2014 üldkoosolekut toimus põhikirja punktide 4.10 ja 4.13 alusel kirjalik hääletamine, millest võttis osa 60 ühistu liiget, • 09.04.2015 toimus korteriühistu liikmete üldkoosolek, millel osales 115 ühistu liiget, • hageja vaidlustas 10.12.2014 ja 09.04.2015 toimunud üldkoosolekud seaduses sätestatud kolmekuuse tähtaja jooksul, • 15.10.2015 toimus üldkoosolek 137 liikme osavõtul, millel otsustati kinnitada 09.04.2015 toimunud üldkoosoleku otsused ning, et antud üldkoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole vaidlustatud. 4
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.04.2015 üldkoosolekut saab pidada 10.12.2014 toimunud üldkoosoleku korduvaks koosolekuks ning kas üldkoosolekutel vastu võetud otsused on kehtivad.
8. Mittetulundusühingute seaduse (

) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. 16.

§ 24

lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei osalenud üldkoosolekutel, siis on ta TsMS § 24 lg 3 tulenevalt isikuks, kes võib nõuda üldkoosolekute kehtetuks tunnistamist.

1. Vastavalt TsMS § 21 lg-le 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. KÜ XXXXpõhikirja p 4.9 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest ühistu liikmest, asendusliikmest ja volitatud isikuist.
2. Hageja on esitatud hagides esile toonud, et erakorralised üldkoosolekud kutsus kokku XXXXja nn algatusgrupp, et kehtivate volitustega juhatuse liikmed, sealhulgas hageja, 04.01.2015 juhatuse koosolekul ei viibinud ning et 09.04.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust juhatusele ei esitatud. 19.

§ 28

lg-le 1¹ valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. KÜ XXXXpõhikirja p 5.2 kohaselt valib juhatuse liikmed üldkoosolek kolmeks aastaks.

1. XXXX korteriühistu registrikaardi väljatrükiga (I kd lk 100-101) on tõendatud, et registrikaardile kantud juhatuse liikmete, sealhulgas hageja volitused kehtisid kuni 23.07.
2. Juhatuse liikme kande tähendus registris on deklaratiivne, mitte õigustloov 5 (konstitutiivne). Hageja ei ole tõendanud, et tema või teiste registrikaardile märgitud juhatuse liikmete volituste pikendamise või uuesti nimetamise kohta oleks kehtivaid üldkoosoleku otsuseid. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna 29.04.2015 kirjaga (I kd lk 103) on tõendatud, et üldkoosoleku protokollide koopiate (I kd lk 107-152, lk 202-211) alusel registrikannet juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta ei tehtud, kuna puudusid dokumentide originaalid koos juurdekuuluvate osalejate nimekirja ja lisadega või nende notariaalselt tõestatud ärakirjad. Eelnimetatud originaaldokumente või notariaalselt tõestatud koopiaid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et juhatuse liikmete volitusi on pikendatud või endised juhatuse liikmed on uuesti valitud, ei ole esitatud ka kohtule, mistõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal oleks kehtivalt valitud juhatus.

§ 20

lõigete 1 - 4 kohaselt kutsub üldkoosoleku seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras või kui ühingu huvid seda nõuavad kokku juhatus või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest samas korras juhatusega, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku. Seega saab

§ 20

lg 4 järgi kehtivalt valitud juhatuse liikmete puudumise tõttu koosoleku kokku kutsuda vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse, 14.11.2014 allkirjade lehe ja teatega (I kd lk 9-13, II kd lk 106) on tõendatud, et revisjonikomisjoni ja algatusgrupi nõuet kutsuda kokku kostja liikmete üldkoosolek päevakorraga – juhatuse ümbervalimine, toetas allkirja andmisega 53 liiget, mis on enam kui 1/10 216-st liikmest. Järelikult said antud korteriühistu liikmed ehk nn algatusgrupp üldkoosoleku vastavalt

§ 20lg 4 kokku kutsuda.

21.

§ 20

lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

§ 201

lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 22.

§ 241

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 23. 10.12.2014 üldkoosoleku protokollist (I kd lk 14-15) nähtub, et koosolekul otsustati kinnitada päevakord, milles oli lisaks juhatuse valimisele ka revisjonikomisjoni valimine. Vaidlus puudub, et 10.12.2014 üldkoosolek ei saanud kvoorumi puudumise tõttu võtta vastu otsuseid. Üldkoosolek ei saanud ka

§ 201lg 5 tulenevalt kinnitada uut päevakorda revisjonikomisjoni valimiseks.

Protokollist nähtuvalt on üldkoosolek otsused juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimiseks siiski vastu võtnud. Protokollist nähtuvalt on selle lõppu tehtud märge, et koosoleku otsused jõustuvad pärast põhikirja punktide 4.10 ja 4.13 eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning hääletustulemusi kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli. Kostja juhatuse koosoleku protokollist ja lisahääletamise allkirjalehtedelt (I kd lk 29-44) nähtuvalt koguti vastavalt põhikirja punktile 6 4.10 ja 4.13 kahe nädala jooksul kodus kättesaadavatelt korteriomanike 60 allkirja. 23.02.2015 Tartu Maakohtu registriosakonna kandemäärusest nr. M 10064429/4 (II kd lk 5051) nähtub, et avaldus juhatuse liikmete kande muutmiseks jäeti rahuldamata. 24. Kohus on sisukohal, et kostja põhikirja punktid 4.10, mis sätestab, et kui üldkoosolekule ei ole ilmunud nõutavad arvu liikmetest, siis koosoleku otsused jõustuvad alles pärast punkti 4.13 kohaselt eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning hääletustulemusi kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli ja 4.13, mis sätestab, et üldkoosoleku otsusega samaväärne on juhatuse poolt ettevalmistatud otsus, mille vastuvõtmise poolt ilma koosolekul osalemiseta on andnud allkirja kõik liikmed, asendusliikmed ja volitarud isikud, kes on kahe nädala jooksul oma elukohas olnud kättesaadavad, kellele arv peab olema üle poole ühistu liikmete arvust, on vastuolus

§ 19

lg-ga 1 p 2 ja 7, mille kohaselt on juhatuse liikmete ja muude põhikirjaga määratud organite määramine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevuses, TsÜS § 31 lg-ga 3, mille kohaselt ei või juriidilise isiku pädevust üle anda muule organile või isikule ja

§ 22

lg-ga 3, mille kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Järelikult ei saanud üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid otsuseid vastu võtta 04.01.2015 juhatuse koosoleku otsusega.

1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (II kd lk 104) nähtub, et sama algatusgrupi liikmed kutsusid kokku 09.04.2015 korduva erakorralise üldkoosoleku päevakorraga KÜ juhatuse ja revisjonkomisjoni ümbervalimine. Hageja on arvamusel, et 09.04.2015 toimunud kostja üldkoosolekut ei saa pidada korduvaks, kuna KÜ XXXXpõhikirjas ei ole korduvate üldkoosolekute kokkukutsumist ettenähtud.
2. Kohus nõustub hagejaga selles, et 09.04.2015 toimunud kostja üldkoosolekut ei saa pidada korduvaks üldkoosolekuks, kuid mitte hageja esile toodud põhjustel. Kohus tuvastas eelpool, et kostja põhikirja punktides 4.10 ja 4.13 ettenähtud kirjalik hääletus on vastuolus seadustega.

§ 7

lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega oli kostjal seadusest tulenevalt võimalik läbi viia korduv üldkoosolek sama päevakorraga, kui 10.12.2014 toimunud koosolek. Samas on 10.12.2014 üldkoosoleku protokolliga tõendatud, et üldkoosolek ei otsustanud kvoorumi puudumise tõttu läbi viia korduvat koosolekut sama päevakorraga, vaid märgiti, et viiakse läbi põhikirja punktidele 4.10 ja 4.13 vastav toetusallkirjade kogumine ja üldkoosoleku kinnitamine juhatuse otsusega. 09.04.2015 üldkoosolek kutsuti kokku alles pärast seda, kui Tartu Maakohtu registriosakond tegi 23.02.2015 eitava kandemääruse ja jättis kostja avalduse juhatuse liikmete muutmise kande tegemiseks 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku protokolli ja juhatuse 04.01.2015 koosoleku protokolli alusel rahuldamata. 09.04.2015 toimunud erakorralist üldkoosolekut ei saa pidada 10.12.2015 üldkoosoleku korduvaks koosolekuks veel seetõttu, et see kutsuti kokku uue päevakorraga – juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete ümbervalimiseks. 27. Sama päevakorraga korduva üldkoosoleku mitteläbiviimise tõttu asub kohus seisukohale, et 10.12.2014 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsus juhatuse liikmete valimise kohta on vastuolus seaduse ja põhikirjaga (TsMS § 21 lg 1, põhikirja punkt 4.9), kuna üldkoosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline ja seega kehtetu. Üldkoosoleku otsus 7 revisjonikomisjoni liikmete valimise kohta on aga

§ 241

lg 1 järgi tühine, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (

§ 20lg 6, § 201 lg 5).

1. Seega tuleb rahuldada hagi kostja 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse punkti 1, millega valiti uuteks juhatuse liikmeteks XXXX(krt.15), XXXX(krt.32), XXXX(krt 57), XXXX(krt 81), XXXX(krt 133) kehtetuks tunnistamiseks, ning kostja 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse punkti 2, millega valiti uuteks revisjonikomisjoni liikmeteks XXXX(krt 110), XXXX(krt 45) ja XXXX (krt 8), tühisuse tuvastamiseks.
2. Kuna 10.12.2014 üldkoosoleku otsuse alusel ei ole tehtud kannet mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, siis ei saada kohus

§ 24lg 6 alusel otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

30. Vastavalt

§ 24

lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

1. 15.10.2015 üldkoosoleku otsusega (III kd lk 28-39) on tõendatud, et üldkoosolek kinnitas esimese päevakorra punktina 09.04.2015 üldkoosoleku otsuse. 15.10.2015 üldkoosoleku otsust senini vaidlustatud ei ole ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise kolmekuune tähtaeg möödunud. Järelikult ei saa hageja enam 09.04.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.
2. Kohus on seisukohal, et 09.04.2015 üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna selle kokkukutsumisel ei ole rikutud

§ 20sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda.

Kohus tuvastas eelpool, et 09.04.2015 koosoleku kokkukutsumise teates olid päevakorras nii juhatuse liikmete kui ka revisjonikomisjoni liikmete ümbervalimine, päevakorda ei muudetud ja koosoleku kutsus kokku kehtivate volitustega juhatuse puudumisel rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest. Järelikult ei ole otsuse vastuvõtmisel rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ega muid

§ 24¹ lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole üldkoosoleku otsus tühine.

33. Kohus on seisukohal, et 15.10.2015 üldkoosoleku päevakorra täiendamine punktiga 1, 09.04.2015 üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta, on vastavuses

§ 201

lg 5, kuna otsus võeti vastu vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolekul. Kostja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Järelikult ei ole otsuse vastuvõtmisel rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest ei tulene ühistu liikmele piirangut anda hääl enda valimisel juhatuse vms organi liikmeks, enda poolt hääletamist ei saa pidada ka hea tava rikkumiseks ega heade kommetega vastuolus olevaks.

§ 22lg 4 sätestab, et igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl.

Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Kohus on seisukohal, et rikutud ei ole 8 ka muid

§ 24¹ lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole 15.10.2015 üldkoosoleku otsus tühine.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi korteriühistu XXXX09.04.2015 üldkoosoleku otsuste p.1.1 ja p.1.2, millega kutsuti tagasi juhatus koosseisus XXXX, XXXX, XXXX, XXXXja XXXXja valiti juhatuse uue koosseisuks XXXX(krt 57), XXXX(krt.32), XXXX(krt.15), XXXX(krt 185), XXXX(krt 110) kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.´Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ca pooles ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg
3. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 9