Obsah (15)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 468§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Ruth Sild Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagiavaldus Taniel Rehe vastu laenule

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Menetluskuludest jätta 60,5% ulatuses kostja Taniel Rehe kanda ja 39,5% ulatuses hageja Eesti Inkasso OÜ kanda.
3. Välja mõista kostjalt Taniel Rehe hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 200,26 (kakssada eurot 26 senti) eurot.
4. Menetluskulud tasuda kostjal Taniel Rehe Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE492200221057039340, Swedbank AS. Selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 17.12.
2. a esitas Eesti Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Taniel Rehe 764 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.04.
4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
5. Hageja nõue 25.04.
6. a esitas hageja Eesti Inkasso OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Taniel Rehe vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes summas 800 eurot, millest põhivõlgnevus 400 eurot, intress 36,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 363,65 eurot. Hageja nõude aluseks on kostja ja SNEL Grupp OÜ vahel 17.09.
7. a sõlmitud laenuleping nr 20140917014, mille alusel kostja sai laenu 400 eurot ja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa hiljemalt 16.11.
8. a. Kostja jättis laenu tasumata ja hagi esitamise seisuga ei ole seda ka tasunud. SNEL Grupp OÜ loovutas 16.12.
9. a nõude hagejale. Hageja palub käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv summas 130 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
10. Kostja vastuväited Kohus kohustas 05.05.
11. a hagi menetlusse võtmise määrusega kostjat Taniel Rehe esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest /tlk 61-64/. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Taniel Rehe hagimaterjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuna kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskoha andmed, mistõttu toimetas kohus 06.06.
12. a määruse alusel kostjale menetlusdokumendid kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded /tlk 7679/. Menetlusdokumendid loeti kostjale

§ 317

lg 5 alusel kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (06.06.2016, tlk 81) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 76-79/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 05.07.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3 4.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.3. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja SNEL Grupp OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavaldusest ja laenulepingust nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,20% tasumata põhisummalt kalendripäevas /tlk 38, 48/. Hageja on arvestanud viivist põhiosa summalt 194,17 eurot viivist 18.10.2014-24.04.2016 (555 päeva) summas 215,53 eurot ning põhiosa summalt 205,83 eurot viivist 17.11.2014-24.04.
3. a summas 216,12 eurot /tlk 54/. Kokku on hageja arvestanud viivist summas 431,65 eurot. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivise nõuet summani 363,65 eurot. Viivisemäär 0,20% päevas ehk 73% aastas on enam kui kaheksa korda suurem seadusjärgsest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,15 kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et sellises suuruses (0,20% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 4 kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud viivist põhiosa summalt 194,17 eurot perioodi eest 18.10.2014-24.04.2016 (555 päeva) summas 23,79 eurot (18.10.-31.12.2014 viivise määr 8,15% aastas ja 01.01.2015-24.04.2016 8,05% aastas) ning põhiosa summalt 205,83 eurot viivist 17.11.2014-24.04.
7. a (525 päeva) summas 23,84 eurot (17.11.-31.12.2014 viivise määr 8,15% aastas ja 01.01.2015-24.04.2016 8,05% aastas). Seega sissenõutavaks muutunud viivise summa kokku seisuga 24.04.
8. a on 47,63 eurot (23,79+23,84). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse summas 400 eurot, intressi summas 36,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 47,63 eurot. Kohus jätab hageja viivise nõude summas 316,02 eurot rahuldamata.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (800 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 483,98 eurot) 60,5% ulatuses kostja ja 39,5% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv summas 130 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot), kokku summas 331 eurot. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 200,26 eurot (331 eurot * 60,5%). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5