TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-19 Otsuse tegemise kuupäev 12.10.2015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartus Mare Priks L.R. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 14 eurot päevas seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 29.11.2012-02.04.
- Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.R.; Vastustaja: Tallinna Vangla Resolutsioon Rahuldada L.R. kaebus haldusasjas 3-15-19 osaliselt. Mõista välja Tallinna Vanglalt 216 (kakssada kuusteist) eurot L.R. kasuks mittevaralise kahju hüvitist seonduvalt mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas 72 päeva eest ning kanda nimetatud summa L.R. vanglasisesele arvelduskontole Ülejäänud nõude osas jääb kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 11.11.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus L.R. on esitanud Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti vanglas 12.11.
- Tallinna Vangla on otsustusega „Vastus kahju hüvitamise taotlusele“ 26.01.2015 nr 518/14/31154-2 jätnud täielikult kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 05.01.2015 on saabunud Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust L.R. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning kohus on kohtumäärusega 02.02.2015 kaebuse menetlusse võtnud ning vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on taotlenud hüvitist perioodi 29.11.2012 kuni 02.04.2014 eest 14 eurot iga vanglas veedetud päeva eest ning palub selle summa kanda oma vanglasisesele arvelduskontole. Kaebaja selgituste kohaselt on ta viibinud kambris, kus ühe isiku kohta on ruumi kambris alla 3 m2, millega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3, mis sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kaebaja on viidanud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Kaebaja palub arvestada ainult vaba põrandapinnaga, mis ei jää mööbli alla ning millel oli liikumisruum. Kaebaja poolt märgitu kohaselt oli tegemist kinnise tsooniga, kus oli piiratud ka väljaspool kambrit liikumine, välja arvatud l tund jalutust, mida päevas võimaldati, kuid jalutusboksis oli vähe ruumi ja puudus sportimisvõimalus. Kinnipidamistingimused tekitasid kaebajas stressi ja pingeid. Kaebaja märgib täiendavalt, et kambrid, kus ta viibis, olid niisked ja rõsked, kuna samas ruumis pesti ja kuivatati riideid. Kambrites oli halb õhk, puudus korralik ventilatsioon, laes olid pirnid, mis ei andnud korralikku valgust, mis kurnas silmi; samuti olid õhuakendel perforeeritud metallist plaadid, mis halvendasid normaalset õhuvahetust. Täiendavalt märgib kaebaja, et taluda tuli raadio väga valjut transleerimist, mis oli häiriv ning pesemisvõimalus oli vaid kord nädalas, kambris puudus soe vesi. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja toob kohtule välja perioodi, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambri number, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Vangla on esitanud eraldi kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud WC põrandapind. Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala, samuti ei arvestata põrandapinna hulgast välja mööbli alla jäävat pinda. Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 alusel , väljaarvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist. Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. 2 Täiendavalt lisab vangla, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris. Kambrites on keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Akendele paigaldatud perforeeritud metallist plaadid on paigutatud julgeolekukaalutlustel. Vangla on viidanud VangS § 50 lg 2, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas duši all käimist, mida ka antud juhul tehtud on, lubatud on kambritesse veekeedukann sooja vee tegemiseks ja seep. Lisaks on märgitud, et kaebajale oli lubatud laenutada vangla raamatukogust raamatuid, loa alusel väljastatakse kambrisse isiklikke raadioid, telereid ning lubatud on saada pakke. Kambritele on sätestatud eluruumidele kehtestatud nõuded. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas suurem põrandapind oleks kaebajale taganud inimväärsemad tingimused ning parandanud tema elukvaliteeti. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 14 eurot iga kinnipidamisasutuses viibitud päeva eest, mil ta oli sunnitud olema ebainimlikes tingimustes Tallinna Vanglas perioodil 29.11.2012 kuni 02.04.2014, kaebaja viibis nimetatud perioodil vahistatu staatuses. 4.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske ja rõske, kuna kambris tuli pesta ja kuivatada pesu, kambris on halb õhk ja puudulik ventilatsioon, kambris oli halb valgustus ning pesta sai ainult kord nädalas duši all ning tuli taluda raadio valjuhäälset transleerimist ning kaebaja ei saanud tegeleda kehakultuuriga. Samas sai väljaspool kambrit viibida vaid l tund päevas. 5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK
- märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).
- Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla L.R. suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 8.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.
- kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist.
- Sama seisukohta on EIK korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas see on samades tingimustes mis L.R. Hinnates isiku kinnipidamist mitmetes kambrites (tl.43-47) tuleb möönda, et kaebaja viibis kambrites perioodil 29.11.2012-02.04.2014, kus osa veedetud päevadest oli kambrites põrandapinda alla 3 m2 isiku kohta. Vangla poolt väljatoodud päevadel viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2 kokku kohtu poolt arvestatuna 72 päeva, mida saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning seega saab määrata kaebajale selle eest rahalist kompensatsiooni. Kaebaja on kurtnud ka väikese jalutusboksi üle, kuid kohus leiab, et vangla poolt on täidetud VangS § 55 lg 2 nõue ning jalutusboksis ei ole korraga nii palju kinnipeetavaid, et see võiks häirida kaebaja jalutuskäigul viibimist. Mis puudutab esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise taotluse mitte esitamist vanglale, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m
- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m
- Lisaks oli kaebaja kinnipidamise aja perioodidel kalendripäevi, kus kaebaja isiklik ruum vastas ruumiliselt nõuetele, neid päevi kohus mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei loe. 11.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.
- Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Kohus on seisukohal, et mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 4 13.Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab. Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. Vangla on märkinud, et erinevalt tavatingimustest, mis lubavad kinnipeetul vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäeva ringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all. Samas on vangla märkinud, et kaebaja sai suhelda ka lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised), kaebaja sai laenutada raamatuid ja lugeda ajalehti, kambritesse oli lubatud ka raadio ja teler vastava loa alusel, seega sai kaebaja tegeleda ka meelelahutusega ning vahistatute käsutuses olid ka sotsiaaltöötajad ja psühholoogid ja meditsiinipersonal. 14.Kaebaja on märkinud, et kambrites, kus ta viibis, oli niiske ja rõske ning ventilatsioon ja valgustus oli halb. Tallinna Vangla on välja toonud asjaolud, et kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetaval on võimalik kambris õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu, kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab normaalse temperatuuri kambris. 15.Kohus märgib, et peab usaldusväärseks vangla vastust selle kohta, et kambrites on osaliselt loomulik ja osaliselt sundventilatsioon ning kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab ühtse temperatuuri kambris, mis väldib hallituse tekke. Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris viibijad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust ja rõskust, kuid pesu pesemise ja kuivatamise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda kokkuleppele, et see ei toimuks samaaegselt kõikidel kinnipeetavatel. Kohus märgib, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid, mistõttu elutegevuseks vajalik valgus on tagatud. Analoogseid asju lahendades on tuvastatud, et kambrites viiakse läbi ka õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab vanglas normile. Asjaolu, et kambri akendele on paigaldatud perforeeritud metallist plaadid, mis kaebaja meelest takistavad õhuvahetust, märgib kohus, et nõustub vanglaga, et plaadid on paigaldatud kambris olevatele akendele julgeolukukaalutlustel ning need on vanglatingimustes vajalikud. 16.Mis puudutab sooja vee kasutamist ja duši võimaldamist kaebajale, märgib kohus, et kinnipeetavatel on tagatud pidevalt kambris külm vesi ning vee soojendamiseks on võimalik taotleda veekeedukann kambrisse, kambris on kaebajal kasutada ka seep, et hügieeni eest hoolitseda. Lisaks lubatakse kinnipeetaval duši kasutamist. Tulenevalt VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, dušš või vann. Tallinna Vanglas on lubatud kinnipeetavatel käia duši all üks kord nädalas graafiku alusel. Ühestki seadusesätetest ei tulene, et kambris peaks kinnipeetavatel olema soe vesi ning duši all saab käia oma tahte kohaselt. Samas kaebaja ise tunnistab, et sai duši all käia kord nädalas, mistõttu ei ole siin tegemist kaebaja õiguste rikkumisega. 17.Tulenevalt VangS § 31 lg 1 võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Tallinna Vanglas on see tagatud selliselt, et jalutuskäikude ajal värskes õhus saavad kinnipeetavad raadiot kuulata. Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida vangla peab soodustama ning asjaolu, et muusika oli kaebaja meelest väga valjult, on kaebaja subjektiivne hinnang asjale, mida ei saa vangla süüliseks käitumiseks arvata. 18.Kaebaja on märkinud, et tal puudus sportimisvõimalus ning ta ei saanud osaleda spordiüritustel. Kohus märgib, et kaebaja oli vahistatu staatuses ning tulenevalt VangS § 90 lg 3 viibib vahistatu üldjuhul ööpäevaringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all. Vangla on õigesti märkinud, et vanglal ei tulene kohustust tagada kinnipeetavale füüsilist vormisolekut ning VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda konkreetselt endale meelepärase 5 sporditegemise võimalust. Kohus märgib, et kinnipeetav saab ise tegeleda kehakultuuriga vastavalt oma leidlikkusele ja teatud harjutusi saab teha ka kambris isegi siis kui põrandapinda on isiku kohta alla 3 m
- Kohus märgib, et vangla ei pea otseselt tagama kinnipeetavatele spordiüritusel osalemist ega spordiinventari kasutamist.
- Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb kõne alla üksnes seoses kambri põrandapinna mittevastavusega nõuetele, muudes kaebaja poolt väljatoodud tingimuste osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. Kohus möönab, et kitsad kambritingimused võisid tekitada kaebajale stressi ja pingeid. 20.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-193-09). 21.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude esitatud andmete õigsuses. Seega perioodil 29.11.2012 kuni 02.04.2014 on kaebaja pidanud viibima kohtu arvutuste kohaselt 72 päeva tingimustes, kus kambripind on alla 3 m2, mida saab käsitleda isiku minimaalse isikliku ruumi nõude rikkumisena. Arvates 12.02.2014 on kaebaja suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (eluaegne vangistus) ning alates sellest perioodist kuni 02.04.2014 on kaebaja viibinud kartseris ja kambris nr 127 üksi, milles oli piisavalt põrandapinda. 22.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kohustatud hüvitama kaebajale Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal kokku 72 päeva eest seonduvalt isikliku ruumi vähesusega tekkinud mittevaralise kahju vastavalt RVastS § 9 lg-le
- Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest 14 eurot eelnimetatud perioodi eest seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. 24.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kohtu arvutuste kohaselt lähtuvalt vangla poolt esitatud andmetest kokku 72 päeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m2 olukorras, kus puudus võimalus liikuda väljaspool kambrit, kuna kaebaja oli vahistatu staatuses. Kaebajale võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist ning samuti võimaldati raamatute laenutamist ja ajalehtede lugemist ja lühikülastusi. Arvestades kohtupraktikat, kus on erinevalt välja mõistetud rahalisi hüvitisi põrandapinna kaebustes, tuleb kohtul lähtuda hüvitise suuruse arvestamisel mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (RKHKo 17.12.2014 3-3-1-70-14). Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskusastet. Tervisekahjustusi kaebajale tekitatud ei ole. 25.Tartu Halduskohus peab antud juhul põhjendatuks mõista välja Tallinna Vanglalt L.R.i kasuks iga päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta 3 eurot päeva kohta, hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK artikli 3 nõuetele. Eeltoodu alusel mõistab kohus Tallinna Vanglalt välja L.R. kasuks (3 eurot x 72 päeva) 216 eurot. Seega on kohus rahuldanud kaebaja kaebuse osaliselt nii summa väljamõistmise osas kui ka selles, et ei ole lugenud muid kaebaja poolt väljatoodud kambritingimusi õigusvastaseks, kui põrandapind , vastavalt vangla poolt väljatoodud tabelile (tl. 43-47). Kohus juhindub hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. 6 Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 26.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Tulenevalt HKMS 118 lg 2 kohaselt kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse. Antud juhul ei pea kohus mõistlikuks ja põhjendatuks Tallinna Vanglalt kui riigiasutuselt riigituludesse riigilõivu väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7