Obsah (10)

§ 142§ 187§ 422§ 410§ 413§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-7392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esin

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Nordea Bank AB Eesti filiaal esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2007 krediitkaardi lepingu nr
2. Krediitkaardi lepingu alusel kohustus hageja kostjale võimaldama kasutada krediidi limiiti summas 2236.91 EUR (35 000 EEK). Hageja ja kostja sõlmisid 20.03.2008 laenulepingu nr
3. Laenulepingu alusel kohustus hageja kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 91 742 EUR eluasemelaenu nr 01320144286 refinantseerimiseks ja kinnistu ostmiseks aadressil Võru 11, Vastseliina, Võrumaa. Laenulepingupunkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel seati hageja kasuks laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks hüpoteek 24.01.2006 kinnistule aadressil Nurme, Vihi küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa ja 20.03.2008 kinnistule aadressil Võru 11, Vastseliina, Võrumaa. Põhjusel, et kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja laenulepingud ja krediitkaardi lepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles. Tagatiste realiseerimisest saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostja võlgnevust hageja ees. Hageja nõuded laenulepingust hagiavalduse esitamise seisuga on põhiosa võlg 76 447,46 eurot, intressi võlg 2448,43 eurot, viivise võlg 23 386,12 eurot. Krediitkaardi lepingust tulenevalt nõuab hageja põhiosavõlgnevust 2236,91 eurot ning viivist 2139,52 eurot. Hageja palub välja mõista kokku A. K. 106 658,44 EUR Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks.
4. Kostja vastuse kohaselt, on käimas mitu kohtuasja ja ta ei saa täpselt aru, kes mida ja kui palju saab. Kostjal on kaks alaealist ja puudega last, kellele peab maksma elatis- ja eluasemetoetust. Elamu oli kindlustatud kuni eluaseme müümiseni. Kostja hinnangul ei ole tema süü, et kõik nii on läinud, ta on rääkinud probleemidest, kuid sellest on olnud vähe kasu. Kostja on vahetanud töökohti, et elu korda saada ja tagada kohustusi. Alles nüüd on saanud enamvähem järje peale (tl 72).
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. 2 Kostja ei ilmunud 16.05.2016 toimunud kohtuistungile. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 20.04.2015 (tl 83). Kostja saatis kohtule 15.05.2016 e-kirja, milles teatas, et tal ei õnnestu ilmuda 16.05.2016 istungile, kuna palk on hilinenud ja ei ole võimalik Eestisse sõita. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhistatud ning taotluses esitatut ei saa lugeda

§ 422

lg 1 mõttes kohtuistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks, samuti pole kostja taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 15.04.2013 seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4. Kohus leiab, et neil asjaoludel kuulub hagi

§ 413

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 106 658,44 eurot, millest laenulepingu nr 09320148116 põhiosa võlgnevus on 76 447,46 eurot; intress 2448,43 eurot, viivis 23 386,12 eurot ning krediitkaardi lepingu nr 5404165270390984 põhiosa võlgnevus 2236,91 eurot ja viivis 2139,52 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud jätta menetluskulud, sh riigilõiv 1500 eurot, kostja kanda.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1500 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 1500 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3