3-15-605/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. september 2016, Tartu 3-15-605 Jevgeni Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 6-3/14 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a otsus Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jevgeni Kuznetsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Kuznetsovi apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla
7. oktoobri
8. a käskkirjaga nr 6-3/148 määrati Jevgeni Kuznetsov Tartu Vanglas majandustööle abitöölise ametikohale alates
9. oktoobrist 2014 kuni
10. jaanuarini
11. Käskkirjas märgiti, et kinnipeetaval on kohustus osaleda tööhõives. Vangla majandustöö ei nõua erialast haridust või eriteadmisi. Tööle määramise eesmärk on kinnipeetava taasühiskonnastamine, majandusliku toimetuleku õppimine ning individuaalse täitmiskava täitmise tagamine. Tartu Vangla
12. jaanuari
13. a käskkirjaga nr 6-3/14 pikendati kinnipeetav J. Kuznetsovi vangla majandustööle abitöölise ametikohale määramist tähtajaliselt
14. veebruarist 2015 kuni
15. maini
16. J. Kuznetsov esitas nimetatud käskkirjale
17. veebruaril 2015 vaide, kuid see jäeti Tartu Vangla
18. märtsi
19. a vaideotsusega nr 1-11/58-4 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et J. Kuznetsovi majandustööle määramise näol ei ole tegemist isiku allutamisega sunniviisilisele tööle. Tavapärane koristustöö ei eelda eriteadmisi ega –oskusi.
20. J. Kuznetsov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada eelnevalt nimetatud käskkiri. Kaebuse kohaselt: 2.
21. Kaebajat sunniti töötama vastu tema tahet. Sellega rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 1, 3 ja
22. 2.
23. Kaebajal ei ole vastavat väljaõpet ja haridust koristajana töötamiseks. Kaebaja puudus seda tööd tehes kokku keemiliste vahenditega, mis ohustasid tema tervist. Kaebaja tulnuks töötamise kohustusest vabastada vangistusseaduse (VangS) § 38 p 22 alusel. 2.
24. Kaebajat on korduvalt (üheksal korral) distsiplinaarkorras tööst keeldumise tõttu karistatud ning seda suisa kokku 110 ööpäevaga kartseris. Vangla on teinud kaebajast süstemaatilise rikkuja.
25. Tartu Halduskohtu
26. augusti
27. a otsusega jäeti J. Kuznetsovi kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus tegi otsuse lihtmenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 1 kirjeldava ja põhjendava osata. Halduskohus nõustus Tartu Vangla
28. jaanuari
29. a käskkirjas nr 6-3/14, Tartu Vangla
30. märtsi
31. a vaideotsuses nr 1-11/58-4 ja Tartu Vangla
32. aprilli
33. a vastuses kaebusele esitatud seisukohtadega ning märkis, et kaebuses ei ole halduskohtule esitatud väiteid, mis võiksid vastustaja seisukohad ümber lükata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
34. J. Kuznetsov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
35. augusti
36. a otsuse ja teha uue otsuse, millega tühistada majandustööle määramise pikendamise käskkiri. Kaebaja märkis, et ta ei nõustu halduskohtuga selles, et ta ei põhjendanud, miks vaidlustatud käskkiri tema õigusi rikkus.
37. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole esitanud selliseid väiteid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukohad.
38. J. Kuznetsov vabastati vanglast
39. oktoobril 2015 seoses karistuse ärakandmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb Tartu Vangla
41. jaanuari
42. a käskkirja osas HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes jätta läbi vaatamata.
43. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 190 kohaselt läbi vaatamata.
44. Kaebuse ese on antud juhul kaebaja tööle määramise käskkirja pikendamine. Vaidlustatud käskkirjaga pikendati kaebaja majandustöödele määramise perioodi
45. veebruarist 2015 kuni
46. maini
47. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud haldusakt minetas oma kehtivuse nimetatud perioodi möödumisega, kuna selle eesmärk oli kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ainult märgitud ajaperioodi jooksul. Seega on tegemist kehtetu haldusaktiga, mille tühistamine ei ole hetkel võimalik. Lisaks vabanes ringkonnakohtule teadaolevatel andmetel kaebaja Tartu Vanglast
48. oktoobril 2015 seoses karistuse 2 ärakandmisega. See asjaolu annab ringkonnakohtu hinnangul aluse HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaldamiseks. Kuigi käskkiri võis selle andmise hetkel ilmselgelt kaebaja õigusi ja vangistuse täideviimist mõjutada, ei ole taolist mõju kaebaja õigustele pärast vangistusest vabanemist.
49. Riigikohus on leidnud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
50. novembri
51. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10 ja 11).
52. Apellatsioonimenetlusse võeti kaebaja apellatsioonkaebus tühistamisnõudega, kuigi juba toonaseks oli vaidlusalune haldusakt oma kehtivuse minetanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtule teadaolevaid asjaolusid – tegemist ei ole kehtiva haldusaktiga ning haldusakti tühistamist soovinud kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole ilmselgelt tarvilik menetleda kaebust ei tühistamis- ega õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, kuna haldusakti mõju kaebaja õigustele on möödunud ning lisaks ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et haldusaktiga oleks isikule tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, mis on eelduseks tuvastamiskaebusele üleminekul (HKMS § 45 lg 2). Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale
53. juuli
54. a määrusega võimaluse esitada seisukoht tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebuselt ülemineku osas, ei ole kaebaja kuni käesoleva hetkeni oma seisukohta esitanud. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, milline oleks kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks.
55. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab Tartu Ringkonnakohus J. Kuznetsovi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ / Einar Vene