Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-15-9256 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9256 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Denis Danilinilt menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest. Denis Danilinil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700087843 ning selgitus: „Denis Danilin, 1-15-9256, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Denis Danilini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Denis Danilin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Denis Danilin tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Denis Danilinile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Denis Danilinit karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. Denis Danilin tunnistati süüdi KarS § 346 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 600 eurot, mida

§ 238

lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja Denis Danilinit karistati rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 400 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.01.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud 28 päeva vangistust) ning Denis Danilinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses ehk summas 400 eurot. Karistusaega arvestatakse alates 07.06.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, neist kehtivaid karistusi on 2 ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, varasemalt on teda karistatud varguste, röövimise, vägivalda kasutades avaliku korra rikkumise eest, kelmuste, omavoli, salakaubaveo ja vara omastamise eest. Enamus kuritegusid on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, et soetada narkootikume. Viimase kuriteoga ei kaasnenud vägivalda, kuid kuritegude toimepanemise muster kordub. Kuriteod on ettekavatsetud ja soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Individuaalne täitmiskava on kinnipeetavale koostatud 11.02.2016, selle kohaselt algavad riigikeele õpingud 2016.a III kvartalis. Hetkel osaleb kinnipeetav sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on sündinud xxxx, kuid xxxx ei seo teda miski, sest sugulasi tal seal ei ole. Peale vabanemist läheb kinnipeetav elama naise ja lapsega emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Isik omandas põhihariduse xxxx, edasi ei õppinud. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Isik on huvitatud võimalusel enesetäiendamisest. Enne vangistust tegi kinnipeetav juhutöid. Varasemalt on ta töötanud puidufirmas, xxxx ja talus. Töötanud on ta peamiselt mitteametlikult ning 3 vahetanud tihti töökohti. Tööoskused on minimaalsed, samas isik töötada tahab. Kinnipeetav tunnistas ka ise, et varastas narkootikumide ostmiseks. Tema majanduslik olukord oli raske, TÄITIS’e andmetel on isikul võlgnevusi üle 9600 euro. xxxx direktor kinnitas vestluses kriminaalhooldajaga 10.05.2016, et ta võtab Denis Danilini firmasse tööle. Äriregistri päringust selgub, et firmal on maksuvõlgnevus koos intressidega umbes 28,5 tuhat eurot. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane K L, tütar, ema ja isa. Suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Denis Danilini ema suhtleb poja perega vaid seetõttu, et neil on väike laps. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kuna isik on pannud toime kuritegusid ka grupis ning narkootikumide hankimiseks on vaja kontakte kuritegelike isikutega. Enda arvates isik mõjutatav ei ole. Denis Danilinit on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt erinevate rikkumiste eest karistatud, mistõttu on ta riskeeriva ja hoolimatu elustiiliga, lähtub vaid enda heaolust. On olnud üks juhus, kus isik oli alkoholijoobes ja pussitas kasiino turvameest, kes oli samuti tarvitanud alkoholi. Kinnipeetav ise väidab, et alkoholiga tal probleeme ei ole ja ta ei liialda selle tarbimisega. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Enne vangistust tarvitas ta amfetamiini enda sõnul juhuslikult. Vanglasse sattumisel oli metadooni ravil. Alates 2008.a on ta saanud nii vanglas kui vabaduses metadooniravi. Denis Danilin tunnistab, et tal on probleeme narkootikumidega. Teda on karistatud väärteokorras NPALS rikkumise eest 15 korda ning 1 kord kriminaalkorras auto juhtimise eest narkojoobes. Enda sõnul on ta tarvitanud heroiini, teisi opiaate, kanepit ning metadooni ilma arsti ettekirjutuseta, kuid ei ole süstinud, vaid manustas suu kaudu, suitsetas või nuusutas. Tema jaoks oli narkootikumide tarvitamine võimalus põgeneda reaalsusest. Sõltuvusest vabanemist toetab ja motiveerib tütre olemasolu, kuid isik ei taha minna rehabilitatsioonikeskusesse. Narkootikumide vajaduse tõttu paneb isik toime vargusi. Alkoholi tarvitamisest tingitult võib isik käituda agressiivselt. Kinnipeetav ei mõista teiste isikute seisukohti (lähedased, kes kannatavad tema tõttu). Denis Danilini eesmärgiks on minna tööle ja olla perega. Tütar sündis 2014.a juunikuus, kuid nimetatud asjaolu ei takistanud süütegude toimepanemist, mistõttu on küsitav, kas Denis Danilin nüüd suudab oma eesmärgi poole liikuda seaduskuulekalt. Kriminaalkorras on isikut karistatud 8 korda, väärteokorras 30 korda, mis näitab juba väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid. Vanglaametnikega on suhted normaalsed. Denis Danilin on olnud mitmeid kordi kriminaalhooldusel, jättes täitmata oma kohustused. Eelnev kuritegelik elu näitab, et suhtumine ühiskonda ei ole nõuetele vastav, sest kinnipeetav lähtub vaid oma vajadustest ning tema puhul ei ole oluline, mis on õige või vale. Nüüd väidab isik, et on motiveeritud tänu oma perekonnale loobuma kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ei toeta Viru Vangla Denis Danilini vabastamist ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab Denis Danilini vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis tehakse ettepanek määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 04.06.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava elukaaslase K L kohtumist ei toimunud – korduvad helistamised tema numbrile ei andnud tulemust, telefon oli välja lülitatud, tagasi ta ei helistanud. Kohtumine kinnipeetava emaga toimus kodukülastusel. L D selgitas, et jätkab suhtlemist kinnipeetava perega vaid seetõttu, et neil on väike laps. Ema arvates on Denis Danilin kuritegusid sooritanud sõltuvusainete tarvitamise tõttu. Vangistusest vabanemisel peab Denis Danilin vastu paar-kolm kuud ja siis pöördub tagasi tarvitamise juurde. Rahvastikuregistri andmetel on Denis Danilin vallaline, suhete alla on märgitud tütar (sünd 2014). Kinnipeetava ema selgitas kodukülastusel, et korter aadressil xxxx on antud üürile, vajadusel aga saab Denis Danilin oma perega sellel pinnal elada. 4 See on kõigi mugavustega kahetoaline hruštšovka-tüüpi korter. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Korteri omanik on L D. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks xxxx. Denis Danilinit on korduvalt määratud kriminaalhooldusele. Isik ei ole suutnud hinnata kohtu poolt antud võimalust vabaduses oma käitumisega näidata, et ta soovib seadusekuulekalt toime tulla. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta
3. aastast. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Denis Danilini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 04.06.2017 ning käitumiskontrolli ajaks määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Denis Danilin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Suhted emaga ei olnud kõige paremad. Denis Danilini sõnul on tal väike laps ja elukaaslane ilma rahata. Kui ta vabaneb, siis läheb tööle. Ta ei keeldunud minemast xxxx rehabilitatsioonikeskusesse, sest peab töötama, et ülal pidada oma peret. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbis ta vanglas kuu aega tagasi. Ta ei pane enam toime kuritegusid ja kui ta vabastatakse, siis ta ei sattu enam vanglasse. Denis Danilini väitel pole tal kriminaalkorras karistatud sõpru, on vaid pere. Vanglas olles suhtles ta vaid perega. Enne vangistust töötas ta samas firmas, siis sai 500 eurot ja sama summa lubati ka nüüd maksta. Ta saab ise narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ta teab, et kui hakkab jälle narkootikume tarvitama, satub tagasi vanglasse. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Denis Danilini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta D. Danilini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et D. Danilini isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 8 korral kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid kriminaalkaristusi on

1. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 30.01.2015 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega määratud käitumiskontrolli nõudeid ning mistõttu pöörati Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtumäärusega karistus täitmisele. Seega võib järeldada, et D. Danilini puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ja prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord suudab käitumiskontrolli läbida nõuetekohaselt. Enne vangistust oli D. Danilinil probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus; isik on saanud nii vanglas kui vabaduses metadooniravi). Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas) ja D. Danilini poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul hinnatakse vastavalt 72% ja 35%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. D. Danilinil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Danilini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. D. Danilini enne tähtaega vangistusest vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ning teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. 5 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu prokuratuur Denis Danilini vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja leidis, et majandamisega seotud riskid on maandatud, sest isikul on garanteeritud töökoht ning sissetuleku arvelt on võimalik katta pere kulutused ja võlakohustused, mis tal on tekkinud. Mis puudutab riski suhete valdkonnas, siis Denis Danilin selgitas, et ta ei ole suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega ja siit järeldub, et ka need, kellega ta on varasemalt kuritegusid toime pannud, hetkel tema suhtlusringkonda ei kuulu. Sellega on suhtlusringkonnaga seotud riskid maandatud. Alkoholi kohta vangla avaldas, et riski ei ole. Kui isik on aegajalt tarvitanud alkoholi, siis pole see etteheidetav. Narkootikumid on kõige kaalukam peatükk vangla iseloomustuses. Miks ei võiks Denis Danilinit usaldada, et ta saab ise selle probleemiga hakkama. Ta selgitas arusaadavalt, miks ta ei olnud valmis minema rehabilitatsioonikeskusesse. Seal viibimise ajal ta tööd teha ei oleks saanud. Kui ta ei tööta, ei tule ka sissetulekut. Kui tema eesmärk on aidata oma perekonda, siis seda ainult tööga saabki teha. Vangla iseloomustuses sedastatakse, et ta on valmis perekonna nimel loobuma kuritegelikust käitumisest. See, et tema minevik on problemaatiline, on üks asjaolu, aga peaks hindama eelkõige seda, milline tema käitumine tulevikus saab olema. Kuna mitmed riskid saavad maandatud, siis oht ei saa nii kõrge olema, nagu iseloomustuses väidetakse. Kaitsja palub kohtul kaaluda võimalust Denis Danilini vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Denis Danilin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest kehtivaid karistusi on kaks, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta
2. aastast. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Enamus kuritegusid on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, et soetada narkootikume. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isikut on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on jätnud täitmata sellega kaasnevaid kohustusi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.01.2015 kohtuotsusega anti kinnipeetavale viimati võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid ta rikkus vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega talle määratud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu pöörati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.09.2015 kohtumäärusega karistus täitmisele. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 72%, millise näol on tegemist kõrge riskiga, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest 6 tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Denis Danilini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning perekond. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 138 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. juuni 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses Denis Danilinile riigi õigusabi osutamise eest.
4. Mõista Denis Danilinilt välja menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
5. Denis Danilinilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99915700087843 ja selgitus: „Denis Danilin, 1-15-9256, menetluskulud“.
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 20.09.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOONID: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Denis Danilini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata.
7. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot, sh käibemaks 12 eurot) Senis Danilinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
8. Välja mõista Denis Danilinilt 72 (seitsekümmen kaks) eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
9. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 21.06.2016 kohtumäärus 1-15-9256 jõustus 20.09.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent