1-15-8868/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8868 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Marina Valge (määratud korras) Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Kargini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI KARGIN, i.k. 37806060298, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 25.10.2015 ja lõpp 22.04.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.09.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta Sergei Kargin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Sergei Karginilt menetluskuluna riigituludesse 189,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700076919, selgitusse märkida: „1-15-8868, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 189,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Sergei Kargini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Karginile ja tema kaitsjale, prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kargini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kargin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.10.2015 otsusega KarS § 120 lg 1 (18.09.2015 episood) ja § 121 lg 2 p 2,3 (
2. septembrikuu episoodid) järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida kohus vähendas KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusega nr. 1-14-2307 mõistetud karistusega suurendades mõistetud üksikkaristusest raskeimat mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 1 aasta, millest arvas maha ärakantud 2 päeva ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 kuud ja 28 päeva. Eelnimetatud kohtuotsusega on Sergei Kargin süüdi tunnistatud ka KarS § 121 lg 2 p 2,3 (
3. oktoobrikuu episoodid) järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida kohus vähendas KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Sergei Karginile liitkaristuse, suurendades mõistetud karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 11 kuud ja 28 päeva vangistust mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Kargin taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab vabanemisel hakata elama ema juures ning garantiikirjata töökoht on ka olemas. Selgitab, et narkootikume pole tarvitanud 12 aastat juba, alkoholiga oli varem probleeme, kuid ta tegeleb sellega ja tahab lasta end alkoholi suhtes kodeerida. Kinnitab, et nõustub vabanemise korral alkoholi tarvitamise absoluutse keeluga ning et on valmis esitama kriminaalhooldajale tõendi kodeerimise kohta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et Sergei Kargin on oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldased meetmed hoidmaks ära uute kuritegude 2 toimepanemist. Samuti viitab kinnipeetava eelnev elukäik asjaolule, et Sergei Kargin ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega ole suutnud näidata, et ta on võimaline käituma seaduskuulekalt. Prokurör viitab ka kinnipeetava alkoholiprobleemidele ning kõrgohtlikkusele. Kaitsja on seisukohal, et kuna käesolev karistus on kinnipeetaval esimene reaalne vanglakaristus, siis ei peaks see olema lõpuni kantud vanglas arvestades, et isikul on olemas elukoht, ta on nõus võtma endale lisakohustusi ja tal on tahe vabaneda alkoholi sõltuvusest. Kaitsja toetab Sergei Kargini vanglast ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Kargini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel (neist 4 on kustutatud) korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama kinnipeetava emale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse xxxx. Seega on isikul olemas elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik – ema ja õde ootavad teda koju. Ema on valmis isikut vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse käitumisega isikuid arvestades tema korduvkaristatust ning asjaolu, et üks varavastane kuritegu on toimepandud koos kaaslsega. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Sergei Kargini väitel on tal võimalik tööle asuda AS’s xxxx, kuid kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et kinnipeetaval ei ole eelnimetatud firmas garanteeritud töökohta. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 167,62 eurot, ei ole töökoha puudumisel isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul ka tema majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski arvestades isiku sõltuvusprobleeme ja asjaolu, et enne vangistust ületasid tema kulud tulusid. 3 Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Sergei Karginil puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut ja seda olukorras, kus kinnipeetavale on määratud 40%-line töövõimetus ning tal oleks võimalik taotleda töövõimetuspensioni. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks arvestades asjaoluga, et isik muutub alkoholijoobes olles vägivaldseks. Narkootikumide tarvitamist käesoleval ajal isik eitab, kuid tunnistab varasemat sõltuvust, käesoleval ajal viibib metadooni asendusravil. Kohus on seisukohal, et tagasilanguse korral on uue kuriteo sooritamise risk olemas. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%, mis on keskmisest kõrgem. Ohustatud on nii konkreetsed isikud kui ka ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonides ning siis, kui isik tarvitab sõltuvusaineid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava eesmärgid tuleviku suhtes ebaselged, ta on võimeline oma probleeme kirjeldama, kuid tihtipeale pole võimeline neid sihipäraselt lahendama. Isik on osalenud pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise sotsiaalprogrammis, kuid peale seda pani elukaaslase suhtes toime uue kuriteo (kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine). Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Sergei Karginile vajalikku mõju avaldanud ning ta ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Sergei Kargini puhul ei kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. ole Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4