) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. 2.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hagi esitatud 23.03.2016. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 03.04.2016 (tlk 93). Võlgnevus on tasutud 17.04.2016 (tlk 95). Kuna kostja on võlgnevuse tasunud pärast hagiavalduse esitamist, siis tuleb menetluskulud jätta
3. Vastavalt
lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulu summas 241 eurot, s.h pool tasutud riigilõivust summas 100 eurot, õigusabikulud summas 138 eurot ning registri väljatrüki eest 3 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude 2 jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esmalt märgib kohus, et loeb
Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot (t.lk 86), millest pool kuulub hagejale tagastamisele. Samuti loeb kohus õigusabikulud summas 241 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (sisaldub hagiavalduse lisas, tlk 82) on hageja osutanud õigusabi 2,3 tunni ulatuses, s.h juriidiline konsultatsioon, hinnang asjaoludele, tõendite kogumine, materjali paljundus ja skaneerimine e-toimiku tarbeks, hagi koostamine ja esitamine. Kohtu hinnangul on 2,3 tundi nimetatud teenustele mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse koos 19 lisaga (tlk 1-87). On usutav, et hagiavalduse koostamiseks on eelnevalt hageja esindaja hagejat juriidiliselt konsulteerinud ning andud oma hinnangu asjaoludele. Samuti on hagiavalduse koostamiseks vajalik koguda tõendeid. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3 eurot. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 11) ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arvest nähtuvalt on infopäringu eest tasu nõutud summas 3 eurot (tlk 85). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 241 eurot. 4. Hageja palus tagastada pool riigilõivust summas 100 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 23.03.2016 riigilõivu summas 200 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada osaliselt, s.o summas 100 eurot hageja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.