Obsah (6)

§ 185§ 238§ 275§ 180§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6436 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi D

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Dmitri Potapov’ilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Potapov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 08.04.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2874 süstemaatilise varguse katse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas pärast karistuse kandmist varguste toimepanemist ja uuesti 26.07.2016 kella 10.24 ajal viibides Keilas XXX asuvas XXX kuuluvas XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paari meeste vabaajajalatseid Nike maksumusega 69.95 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega Dmitri Potapov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Harju Maakohtu 27.07.
3. a otsusega tunnistati Dmitri Potapov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Dmitri Potapov’ile vähendatud karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Dmitri Potapov’i karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 26.07.2016.a.

§ 275

lg 1 alusel kohaldati Dmitri Potapov’i suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti Dmitri Potapov’lt välja riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 322,50 eurot, s.o. menetluskulud kokku 442,50 eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: arvates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu

1. kuupäevaks tuleb tasuda mitte vähem kui 44,25 eurot. ESITATUD APELLATSIOONID
2. Dmitri Potapov esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub vähendada temale mõistetud karistust. Süüdistatav märgib, et tema on suhkruhaige, kes peab süstima insuliini. Arestimajas sellised võimalused aga puuduvad.
3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava süü on väike. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et toimepandud varguse katse episoodis on varastatu tagastatud rikkumata kujul ning varastatu väärtus oli väike. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse puhul on tegemist KarS § 44 lg 2 ja § 218 lg 4 mõistes väheväärtusliku asjaga. Väiksele süüle viitab asjaolu, et süüdistatav ei ole oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, 2 millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema süüd suuremaks. Süüdistatav põeb XXX ja seetõttu ei ole olnud suuteline jõukohast tööd leidma, millest tulenevalt on tekkinud toimetulekuprobleemid. Dmitri Potapov pani varguse katse toime seetõttu, et tema jalatsid olid kulunud ning tal ei jätkunud raha uute ostmiseks. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et kuna vargustega ei tekitatud kahju ning varastatud asi oli suhteliselt väikese väärtusega, on võimalik vangistust mõista tunduvalt alla KarS eriosas ettenähtud karistuse keskmist määra. Kaitsja märgib, et maakohus on põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas esineb karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Tuvastatud on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Süüdistatava positsioon ei ole olnud ennastõigustav. Dmitri Potapov’i käitumine, s.o oma süü tunnistamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel kohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule, karistust kergendavad asjaolud aga esinevad, asus kohus seisukohale, et minimaalmääras karistus ei täidaks oma eesmärki. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses märgitu põhjal ei ole alust arvata, et Dmitri Potapov võiks leebema karistuse mõistmisel suure tõenäosusega uuesti asuda kuritegusid toime panema ja et varguste toimepanemine on kujunenud tema käitumismalliks. Dmitri Potapov on tunnistanud oma probleemkäitumist ja on aru saanud kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest. Süüdistatava poolt avaldatust nähtub, et kuigi ta on invaliid, soovib ta tööd teha ja oma hoiakuid ja eluviise muuta ning talle tuleks anda võimalus selle tõestamiseks. Dmitri Potapov on invaliid ja tema tervis on kinnipidamiskohas halvenenud, vajalikku ravi ei ole ta saanud. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Dmitri Potapov’i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 4 kuu pikkuse vangistuse. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
4. juuli
5. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-6436 Dmitri Potapov’ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Dmitri Potapov’ile kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et süüdistatava Dmitri Potapov’i ja tema kaitsja Leelo Viili esitatud apellatsioonid, milles on taotletud maakohtu otsuse tühistamist D. Potapov’ile mõistetud karistuse osas ja palutud kergema karistuse kohaldamist, on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning jäävad sellest tulenevalt läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja 3 üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et Dmitri Potapov’i ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Esitatud apellatsioonis kaitsja ise märgib, et maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud D. Potapov’i süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning asus ainuõigele seisukohale, et isikut, kellel on 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kes on sisuliselt valinud varguste toimepanemist oma elustiiliks, ei ole võimalik muul moel mõjutada süütegude teoimepanemisest hoiduma, kui reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
2. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et karistus kuulub vähendamisele seoses D. Potapovi kroonilise haigusega. Karistusseadustik ei näe ette karistuse kergendamise võimalusi KarS § 60 tulenevalt XXXhaigetele. Ei pea paika ka apellantide argument, et süüdistatav ei saa vanglas vajaliku ravi. Vangistusseaduse §§ 52, 53 alusel kinnipeetavatele on vanglas tagatud tervishoiuteenused. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 4 10. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175

lg 2 p 4 ettenähtuga.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Dmitri Potapov’i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5