KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-127518 Tsiviilasi AS-i MiniCredit hagi IR vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i MiniCredit määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS MiniCredit (registrikood lepinguline esindaja Ingrid Nook 11551909), Kostja: IR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- AS MiniCredit (hageja) esitas
- veebruaril
- a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IR-lt (kostja) laenulepingust tuleneva võlgnevuse 772 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale maksettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis asja üle hagimenetluses menetlemiseks.
- Hagiavalduse kohaselt palus hageja
- novembril
- a sõlmitud laenulepingule 162534844 / 250049343 tuginedes kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa võlgnevuse 300 eurot, intressi 12 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 300 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise 1,5 % päevas, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.
- Kohus selgitas
- märtsi
- a määrusega hagejale õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku hagieseme ja aluse täpsustamiseks. Hageja jäi
- veebruaril
- a esitatud hagiavalduses esitatu juurde ja jättis seega hagiavalduse puudused kõrvaldamata. Maakohtu määrus
- Maakohus keeldus
- märtsi
- a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 371 lg 2 p-ga 2 intressi nõude 12 eurot, meeldetuletuste tasu nõude 26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 300 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1,5 % päevas kuid mitte rohkem kui 300 eurot osas menetlusse võtmisest.
- Maakohus leidis, et hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ja lisatud tõendite kohaselt oli laenulepingu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise seisuga 791% aastas. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga teadete kohaselt oli novembris 2012 eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 29,38% ja seega ületas laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolme kordselt (26, 92 kordselt).
- Eelnevast tulenevalt oli hagi aluseks olev laenuleping TSÜS § 86 lg 2 koosmõjus lõikega 3 tühine. Hagejal ei ole tühise laenulepingu alusel võimalik esitada nõudeid (TSÜS § 84 lg 1). Seega ei ole hageja laenulepinguga seotud nõuded esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja esineb TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenev alus lepinguga seotud nõuete menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus selgitas, et vaatamata asjaolule, et hageja nõuab hagis kostjalt intressi tasumist väiksemas ulatuses kui lepingus kokku lepitud, ei muuda see tühist lepingut kehtivaks. Kohtupraktika kohaselt oli üldreeglina heade kommetega vastuolus ka viivise nõudmine põhinõudest suuremas ulatuses.
- Hageja põhinõuet võis kvalifitseerida alusetu rikastumise sätete kohaselt ja selle menetlusse võtmisest kohus ei keeldunud. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
- Hageja leiab, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ja kostjaga sõlmitud laenulepingu alusel. Kostja ei ole oma arvamust nõude kohta veel esitanud ning tema seisukoht on teadmata. Kohus on kohustatud võtma menetlusse hageja hagiavalduse esitatul kujul ja võib arvestada vaidlustatud määruses toodud Riigikohtu seisukohti otsuse tegemisel mitte menetlusse võtmisel. 2 Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus rakendanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ja keeldunud põhjendamatult osaliselt hagi menetlusse võtmisest. Kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaolude osas ei saa tõendeid hindamata otsustada, kas poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Tõendeid saab maakohus hinnata aga üksnes asja sisulise lahendamise käigus. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus ekslikult asunud sisuliselt hindama hageja esitatud tõendeid ja teinud nõude osalise perspektiivituse kohta hagi menetlusse võtmise staadiumis ennatliku otsustuse. Kui maakohus tuvastab asja sisulisel lahendamisel, et laenuleping on tühine või tühine mingis osas, saab kohus jätta hagi vastavas osas rahuldamata.
- Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Ulvi Loonurm 3