1-12-12478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 28.oktoobril 2015, Jõhvi kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-12-12478 (09913000015) Kohtukoosseis Kohtunik

§ § 294 lg 2 p 1, § 400 lg 1,2 – 22 lg 3, § 201 lg 2 p 3; § 217² lg 1, § 344 lg 1,2 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Jüri Kollo süüdistuses

§ 217

² lg 1, § 289, § 299 lg 1 järgi; Xxxi süüdistuses

§ 400

lg 1, § 298 lg 1 järgi ja OÜ Xxx süüdistuses

§ 400

lg 2, § 298 lg 3 järgi, üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Jevgeni Solovjov isikukood 34803262239, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, linnapea, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 24.11.2009-26.11.2009 Raul Palmaru, Andres Simson Jüri Kollo isikukood 34603182219, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. 1 1-12-12478 Tõkend- puudub. Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Arvo Suuban Xxx isikukood 35804032213, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- puudub. Xxx Rõzhov Süüdistatav OÜ Xxx registrikood xxx, karistamata. Tõkend- puudub. Kaitsja Xxx Rõzhov Kohtuistungi toimumise ajad asukoht xxx , varem kriminaalkorras 16.10.2013, 03.03.2014, 20.05.2014, 03.06.2014, 04.06.2014, 05.06.2014, 09.06.2014, 10.06.2014, 11.06.2014, 11.08.2014, 12.08.2014, 13.08.2014, 14.08.2014, 18.08.2014, 19.08.2014, 06.11.2014, 07.11.2014, 13.11.2014, 14.11.2014, 17.11.2014, 18.11.2014, 19.11.2014, 20.11.2014, 02.12.2014, 03.12.2014, 04.12.2014, 05.12.2014, 10.12.2014, 11.12.2014, 12.12.2014, 05.01.2015, 06.01.2015, 15.01.2015, 16.01.2015, 19.01.2015, 20.01.2015, 03.02.2015, 05.02.2015, 09.02.2015, 10.02.2015, 11.02.2015, 18.02.2015, 06.04.2015, 17.04.2015, 04.05.2015, 25.05.2015. RESOLUTSIOON KrMS § 301 alusel mõista Jevgeni Solovjov õigeks

§ 294lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses altkäemaksu võtmises Xxxlt, Xxx, Xxxilt ja OÜ-lt Xxx. Kr

MS § 301 alusel mõista Xxx õigeks

§ 298lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Kr

MS § 301 alusel mõista OÜ Xxx õigeks

§ 298lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Kr

MS § 301 alusel mõista Jüri Kollo õigeks

§ 217² lg 1 ja § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis seondub Raudi kalmistuga.

Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 400

lg 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis

§ 400

lg 2 p 1, 3 ja lg 4) - § 22 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2 1-12-12478 Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 201

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 217

² lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 3(kolm) kuud vangistust. Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Jevgeni Solovjov süüdi

§ 294lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Jevgeni Solovjovile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11.2009-26.11.2009, so 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 ning Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Jevgeni Solovjov ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 28.10.2015.

§ 49

alusel kohaldada Jevgeni Solovjovi suhtes lisakaristusena keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. Tunnistada Jüri Kollo süüdi

§ 201

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada Jüri Kollo süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64

lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista Jüri Kollole liitkaristuseks 4(neli) aastat ja 3(kolm) kuud vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 ning Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Jüri Kollo ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 28.10.2015.

§ 49

alusel kohaldada Jüri Kollo suhtes lisakaristusena keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. 3 1-12-12478 KrMS § 2742 alusel lõpetada menetlus Xxxi süüdistuses

§ 400

lg 1 (kehtivas redaktsioonis

§ 400lg 2 p 1 ja 3) järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Mõista OÜ Xxx

§ 400lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kr

MS § 306 lg 1 p 11 2alt ja TsÜS § 37 lg 1 alusel mõista Jüri Kollolt Kohtla-Järve linna kasuks välja 840 069 (kaheksasada nelikümmend tuhat kuuskümmend üheksa) eurot ja 18 senti. KrMS § 306 lg 1 p 11 2alt, TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel mõista Jüri Kollolt ja Jevgeni Solovjovilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200 (kakssada kümme tuhat kakssada) eurot ja 51 senti. Asitõenditeks olevad DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asitõenditeks olevad originaaldokumentide kogumid tagastada kohtuotsuse jõustumisel nende omanikele. Mõista Jevgeni Solovjovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro 65 senti, ekspertiisi nr DM-0077-10/1475 tegemise kulu 246 (kakssada nelikümmend kuus) eurot 76 senti, ekspertiisi nr DM-0078-10/1746 tegemise kulu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot 49 senti, ekspertiisi nr DM-0007-11/102 tegemise kulu 246 (kakssada nelikümmend kuus) eurot. Hüvitada Jevgeni Solovjovile lepingulistele kaitsjatele makstud tasu katteks 4964 (neli tuhat üheksasada kuuskümmend neli) eurot ja 60 senti ning OÜ-le Xxx makstud tasu katteks 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti. Jätta riigi kanda OÜ Ehitusekspert ekspertiisi kulu summas 2627 (kaks tuhat kuussada kakskümmend seitse) eurot ja 47 senti ning EKEI ekspertiisi nr DR-K018-10/2557 kulu summas 1585 (üks tuhat viissada kaheksakümmend viis) eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700075499 ning selgitus „Jevgeni Solovjov, 1-12-12478, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Jüri Kollolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, Tallinna Tehnikaülikooli ekspertiisi tegemise kulu 4162 (neli tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 57 senti. Hüvitada Jüri Kollole lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot. 4 1-12-12478 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700075473 ning selgitus „Jüri Kollo, 1-12-12478, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta rahuldamata OÜ Xxx ja Xxxi kaitsja Xxx Rõžovi 25.05.2015 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli) eurot. KrMS § 181 ja 183 alusel jätta riigi kanda OÜ Xxx ja Xxxi kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud summas 10 502 (kümme tuhat viissada kaks) eurot ja 42 senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulu 0,90 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29.oktoobrist

1. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 28.oktoobrist
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluslikud küsimused
3. Mõistlik menetlusaeg. Kohtumenetluse raames on kaitsjad viidanud korduvalt asjaolule, et kõnealuses kriminaalmenetluses on menetlusaeg olnud ebamõistlikult pikk ning juhul, kui kohus peaks tegema süüdimõistva otsuse, tuleks seda igal juhul arvestada - kas siis lõpetada menetlus või vähendada karistust. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude pinnalt, lähtudes seejuures järgmistest kriteeriumidest: kohtuasja keerukus, kaebaja käitumine, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Sealjuures ei pruugi menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-53- 5 1-12-12478 15). 1.1 Kõnealuses kriminaalasjas alustati menetlust 17.03.2009.a. Samas esimesed nö avalikud menetlustoimingud – süüdistatavate töö- ja elukohtade läbiotsimised ning kahtlustuste esitamised – mille tulemusel said süüdistatavad teada nende suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest, toimusid 2009.a novembri teises pooles. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja kulgu arvestada justnimelt sellest ajast. Süüdistusaktist nähtuvalt oli kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsjatele üle antud kriminaaltoimik 25 köites. Arvestades nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ja kahtlustavate arvu, kogutud ja uuritud dokumentaalseid tõendeid ning süüdistuse sisu ja mahtu, on kindlasti tegemist keskmisest mahukama ja ka keerukama kriminaalasjaga. Süüdistusakt saadeti kohtusse 31.12.2012, so rohkem kui kolm aastat pärast esimesi avalikke toiminguid. Kuigi tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama kriminaalasjaga, ei ole kolm aastat kestev kohtueelne menetlus antud juhul siiski põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille sisust nähtuks, et nende kogumine oleks olnud tavapärasest keerukam või eriliselt aeganõudev – nt rahvusvahelise õigusabi raames kogutud tõendid või tavapäratult keerukad ja aeganõudvad ekspertiisid vms. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul pidanuks pärast esimeste avalike menetlustoimingute teostamist olema kaks aastat täiesti piisav aeg tõendite kogumiseks, analüüsimiseks ning süüdistusakti koostamiseks. 1.2 16.10.2013 toimunud eelistungil pakkus kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise alguseks 2014.a jaanuari lõppu. Arvestades prokuratuuri hinnangut istungi päevade arvu osas (61 päeva), olnuks kohtul võimalik planeerida istungi ajad 2014 kevadeks ning selle arvestuse järgi jõudnuks maakohus otsuse kuulutamiseni 2014.a sügisel. Kaitsjate hõivatuse tõttu ei olnud aga võimalik määrata asja arutamist katkematult 2014.a esimesse poolaastasse ning kõigile sobivate aegadena tuvastati 03-06.03.2014, 24.03.2014, 26.03.2014, 02-03.04.2014, 07-10.04.2014, 20-22.05.2014, 28-30.05.2014, 02-05.06.2014, 09-12.06.2014, 11-14.08.2014, 18-19.08.2014, 06-07.11.2014, 1314.11.2014, 17-20.11.2014, 02-04.12.2014, 10-12.12.2014, 15-18.12.2014, 05.01.2015, 1922.01.2015, 09-11.02.2015 ja 16-18.02.
4. Sealjuures ka 03.03.2014 ei saanud kohus kriminaalasja arutamist alustada, kuivõrd üks süüdistatavatest oli haige ning kohus määras tema suhtes arstliku ekspertiisi. Neist asjaoludest tulenevalt sai kohus alustada kohtulikku arutamist alles 03.06.2014 ning määras ära jäänud istungite asemele uued istungi ajad ajavahemikus jaanuar kuni juuni
5. Kohtuvaidlused lõppesid 2015.a mais. Eelnevast tulenevalt leiab kohus ligikaudu pooleteise aastane kohtumenetlus oleks asja mahtu ja keerukust arvestades olnuks igati mõistlik menetlusaeg. Nimetatud ajapiiri ületamine ei toimunud kohtust olenevatel põhjustel, vaid eelkõige kaitsjate hõivatuse ning ühe süüdistavata haigestumise tõttu. 1.3 Eelnevat kokkuvõttes tuleb möönda mõningat mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses. Kas ja kui, siis millises ulatuses avaldab see süüdimõistva otsuse korral mõju mõistetavale karistusele või kas see tingib menetluse lõpetamise, selles osas võtab kohus seisukoha allpool punktis
7. Jälitustoimingutega kogutud tõendite ning elektrooniliste tõendite lubatavus. Kohtumenetluses on kaitsjad viidanud korduvalt asjaolule, et jälitustoimingutega kogutud tõendid ei ole lubatavad, kuivõrd nende aluseks olevad kohtu load ei vasta kriminaalmenetluse seadustikus 6 1-12-12478 sätestatud nõuetele. Põhilise etteheitena on toodud välja, et lubades puudub motiveeriv osa (sh hinnang ultima ratio põhimõtte järgimisele) ning jälitustoimik avati juba järgmisel päeval pärast kriminaalmenetluse alustamist, mistõttu on kaheldav, et selleks ajaks võis olla olemas tõendeid, mis andnuks piisavalt alust eeldada kuriteo tunnustega teo olemasolu. Algselt seati kahtluse alla ka lubasid välja andnud kohtuniku pädevus, samas ühtki konkreetset vastuväidet selles osas esitatud ei ole. Lisaks taotlesid Solovjovi, Xxx ja AS XXX kaitsjad jälitustoimikuga tutvumist ning samuti kohtu poolt jälitustoimikuga tutvumist. Viimase taotluse kohus rahuldas ning tutvus jälitustoimikuga. Juhindudes kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-37-14 p 24.2), mille kohaselt peaks jälitustoiminguga kogutud teabe tõendina kasutamisel lisama jälitustoimingu aluseks olnud jälitustoimingu loa ja taotluse koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse, kohustas kohus prokuröri esitama kohtule kriminaaltoimikusse lisamiseks ja ka kaitsjatele tutvumiseks jälitustoimingute load ning nende aluseks olnud taotlused osas, mis ei sisalda piiratud tasemega riigisaladust. Seega riigisaladust mittesisaldavas osas oli kaitsjatel võimalik lubade ja taotlustega tutvuda. Ülejäänud osas jättis aga kohus kaitsjate taotluse toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Kaitsjate taotlustes põhjendati toimikute tutvumise võimaldamist eelkõige vajadusega teostada kaitseõigust tõendite kahtluse alla seadmise ja õigustavate tõendite hankimise näol. Samas kohtueelse menetluse lõpuleviimisel vastavat taotlust prokuratuurile KrMS § 225 korras ei esitatud. Seega kohtueelses menetluses ei tekkinud kaitsjatel kahtlusi jälitustoimingute seaduspärasuses ega ka alust arvata, et jälitustoimingute raames võiks olla kogutud nende kaitsealuseid isikuid õigustavaid tõendeid. Kui kaitsjatel taolised kahtlused olid, pidanuks nad esitama KrMS § 225 korras prokuratuurile taotluse vastavat kahtlust kinnitavate või ümberlükkavate tõendite lisamiseks kriminaaltoimikusse. Juhul kui prokuratuur jätnuks selle taotluse rahuldamata, olnuks kaitsjatel õigus seda kohtumenetluses korrata. Kuna kaitsjad aga kohtueelses menetluses sellist taotlust ei esitanud, siis ei pea kohus põhjendatuks võimalike tõendite tuvastamise taotlemist kohtult. Samuti ei ole kohtule teada, et toimikute koopiate üleandmise ja kaitseaktide esitamise vahele jääval perioodil ilmnes mingeid uusi asjaolusid, mis võisid taoliste kahtluste tõusetumise põhjustada. 2.1 Seoses jälitustoimingute lubasid andnud kohtuniku pädevusega märgib kohus, et tulenevalt 2009.a kehtinud KrMS § 24 lg-st 4 annab jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Kõik kõnealused jälitustoimingu load andis kohtunik Xxx, kes oli 2009.a Viru Maakohtu esimees. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et jälitustoimingute load on antud selleks vastavat pädevust omanud kohtuniku poolt. Tema pädevus tulenes otsesõnu KrMS § 24 lg-st 4 ning puudus igasugune vajadus täiendava volituse olemasoluks. 2.2 Jälitustoiminguks loa andmise määruse nõuetekohasuse hindamisel tuleb lähtuda loa andmise ajal, st 2009.a kehtinud KrMS redaktsioonist, mille § 114 lg 1 sätestas, et jälitustoiminguks antakse luba määrusega. Riigikohus on sealjuures olnud seisukohal, et loa andmise määrus peab vastama KrMS §-s 145 kehtestatud määruse üldnõuetele, st loa andmise määrus peab olema kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Kuivõrd KrMS § 110 lg-st 1 tulenevalt oli kohtu poolt jälitustoiminguteks lubade andmise ajal jälitustoimingute tegemise üks eeldus see, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud (ultima ratio põhimõte), pidi ka jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjenduses sisalduma kohtu selge ja arusaadav argumentatsioon, miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti. Ühtlasi tuleb kohtumääruses esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14). 7 1-12-12478 2.3 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et jälitustoiminguteks loa andmise määrustest taoline põhistus puudus. Piirdutud on standardsete ja deklaratiivsete formuleeringutega, et jälitustoimingutega tõendite kogumine on lubatud ning kõnealuses asja on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Samuti on nenditud, et prokuratuuri taotlused on põhjendatud ja seaduslikud. (7kd, tl 159-195) See ei tähenda aga kuni 31.
8. 2012 kehtinud KrMS § 111 mõttes siiski automaatselt seda, et jälitustoiming ei olnud õiguspärane. Nimelt peab ka kriminaalasja lahendav kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates kontrollima, kas tõendi kogumisel jälitustoiminguga järgiti enne 1.01.2013 kehtinud KrMS § 110 nõudeid. Seejuures on kohus kriminaalasja lahendades vaatamata eeluurimiskohtuniku määruses märgitule pädev tuvastama, kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid KrMS §-s 110 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud (vt Riigikohtu otsused 3-1-1-68-14, 3-1-1-14-14 p 779). 2.4 Olles tutvunud jälitustoimikuga ning lubade aluseks olnud prokuratuuri taotlustega, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas olid KrMS § 110 lg-st 1 tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud. Kriminaalasjas oli menetlust alustatud

§ 293lg 1 järgi, so koosseisu järgi, mille sanktsiooni ülemmäär ületas Kr

MS § 110 lg-s 1 sätestatud vähemalt kolmeaastast vangistuse määra nõuet. Kohus andis esimese loa 15.04.2009 ning vaieldamatult oli selleks ajaks kogutud teabe pinnalt piisavalt alust kahtlustada

§ 293kohase süüteo tunnuste esinemist, seda eelkõige erinevate õiendite alusel.

Tagantjärele hinnates kinnitab piisava kahtluse olemasolu ka asjaolu, et kohtueelne menetlus päädis süüdistuse esitamisega mitmetele isikutele, kelle suhtes jälitustoiminguid teostati. Tõsi, hiljem prokurör osaliselt loobus altkäemaksu süüdistusest. Samas esitati aga kogutud tõendite pinnalt süüdistus veel mitme muu süüteo toimepanemise kohta. Seoses ultima ratio põhimõtte järgimisega tuleb märkida, et pistise ja altkäemaksu andmise ja võtmise korral tegutsevad mõlemad osapooled tavapäraselt äärmiselt varjatult ning kasutades oma tegude varjamiseks erinevad konspiratsiooni võtteid (sh kuriteo jälgedega dokumentide vm tõendite varjamist, muutmist, hävitamist), mistõttu on oma olemuselt tegemist peitkuriteoga, mille avastamine tavapäraste (isikute põhiõigusi vähem riivavate) uurimistoimingutega on pea võimatu. Antud juhul raskendas seda veelgi tõik, et võimalik pistise võtja juhib asutust, mille tegevuse korraldamise raames talle pistise võtmist ette heideti. Tõenäolised pistise andjad juhtisid omakorda ettevõtteid, mille majandustegevuse hõlbustamiseks Solovjov ja Kollo väidetavalt ebaseaduslikke toiminguid tegid. Seega isegi, kui eksisteeris mõni tunnistaja, on tegemist situatsiooniga, kus kõik võimalikud tunnistajad töötavad ühe või teise süüteo toimepanija alluvuses ning on seeläbi temast majanduslikult sõltuvad. Taolises olukorras on äärmiselt ebamõistlik loota võimalusele, et see tunnistaja või süüteo toimepanija ise tuleks vabatahtlikult uurimisasutusele ütlusi andma või süüd üles tunnistama. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteo toimepanemise kahtlus oli isikute suhtes, kes kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil töötasid olulistel ametikohtadel (vastavalt linnapeana, aselinnapeana) või olid kohalike suuremate ettevõtete juhid, mis teostasid linna rahaliste vahendite arvelt tellitud töid. Seetõttu oli olemas ka väga kõrge avalik menetlushuvi selgitamaks välja, kas tõusetunud kahtlused peavad paika või mitte. Kohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel menetluse algfaasis võimalik uurimisasutusel loota, et on võimalik koguda selliseid kirjalikke või elektroonilisi dokumente ning isikulisi tõendeid, millest eraldivõetuna või kogumis teiste dokumentide või muude väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditega piisaks uuritava kuriteokahtluse kõrvaldamiseks või kuriteo tõendamiseks. Täiendavate ja jälitustoimingute lubade pikendamiste taotluses kirjeldas prokuratuur seniste 8 1-12-12478 toimingute tulemusi, mis veelkord kinnitasid, et Linnavalitsuse ametnike tegevuses ning linna tellimusel töid teostavate ettevõtjate käitumises esineb kuriteotunnustega tegusid (eelkõige linna majanduslikke huve rikkuvaid tegusid) ning oli näha, et võimalik kahtlustuse maht ja kahtlustatavate arv on esialgsega võrreldes suurem. Selle kontrollimiseks oli omakorda vajalik teostada täiendavaid jälitustoiminguid. Arvestades eeltoodut ning olles kontrollinud jälitustoimiku materjale, on kohus seisukohal, et jälitustoimingute teostamine oli põhjendatud ning seda tehti KrMS nõuetega kooskõlas. 2.5 Kohtu hinnangul ei ole midagi ebakohast ka selles, et jälitustoimik avati koheselt pärast kriminaalmenetluse alustamist. Esimesest loa taotlusest on näha, et menetlust alustati uurimisasutusele laekunud vihje alusel, mitte uurimisasutuse initsiatiivil nö juhuleiu otsimiseks. Vihje alusel kriminaalmenetluse alustamine eeldab eelnevat analüüsi, kas tegemist on piisavalt usaldusväärse allikaga ja kas vihje sisu pinnalt on võimalik sedastada mõne süüteo tunnuseid. Taoline analüüs peaks omakorda hõlmama ka vihje kinnitamiseks või ümberlükkamiseks vajalike edasiste tegevuskavade versioone, otsustamaks kas ja kui, siis mil viisil saaks olemasolevat informatsiooni kontrollida ja tõendusteavet koguda. Seega juba kriminaalmenetlust alustades pidi uurimisasutusel olemas olema vähemalt esialgne uurimisplaan, mis toimiku materjalidest järelduvalt hõlmas ka jälitustoimingute teostamist. 2.6 Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et jälitustoimingute teostamine oli seaduspärane ning nende alusel koostatud jälitusprotokollid on kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks. 2.7 Kohtumenetluse raames seadsid kaitsjad korduvalt kahtluse alla erinevate elektrooniliste tõendite usaldusväärsuse viidates võimalikele puudustele tõendite kogumisel ja fikseerimisel. Samuti viitas kaitsja Leppik vajadusele kontrollida kõikide asitõendina äravõetud elektroonilistest andmekandjatest tehtud tõmmiste ning varukoopiate (mida kasutati vaatlusel) räsiväärtusi. 15.01.2015 kohtuistungil leidis kohus, et taoline lauskontroll ei ole põhjendatud, kuivõrd kaitsjad ei ole toonud välja ühtki konkreetset asjaolu, mis annaks alust arvata, et need andmed ei ole õiged. Elektrooniliste tõendite kogumisel rakendatud metoodikat ning kasutatud riist-ja tarkvara osas selgituste andmiseks kuulati kohtus asjatundjana üle Xxx (03.02.2015 protokoll), kes on töötanud seitse aastat eksperdina infotehnoloogia valdkonnas ning seejärel kolm aastat sama valdkonna analüütikuna Kaitsepolitseiametis. Samas valdkonnas on Xxxl omandatud TTÜs magistrikraad. Arvestades Xxx töökogemust ning haridust, samuti istungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et tegemist on pädeva isikuga selgitamaks menetluslikke küsimusi, mis jäävad infotehnoloogia valdkonda. Asjatundja selgitas istungil kuidas tehakse elektroonilisest andmekandjast tõmmiseid (mis kujutavad endast kinniseid konteinereid ning milles olevate andmete muutmine ei ole võimalik), kuidas toimub nendest vaatluse läbiviimiseks vajalike koopiate tegemine ning kuidas neid toiminguid protokollitakse. Sealjuures demonstreeris Xxx nii riist- kui ka tarkvara, mida selle protsessi käigus kasutatakse. Samuti selgitas asjatundja kaitsjatele, mis on räsiväärtus ja kuidas toimub selle arvutamine ja kuidas on selle väärtuse kontrollimine võimalik. Kohtu palvel kontrollis asjatundja Xxx elukohast leitud mälupulgal olnud andmetest tehtud tõmmise ja tõmmise koopia räisväärtusi ja võrdles ka neil olevaid andmeid. Kõigil saalisviibijail oli võimalik seda protsessi jälgida ning kontrolli tulemusel tuvastati, et tõmmisel ja koopial olevad andmed on vaatlusprotokollidesse korrektselt kantud. Lisaks selgitas asjatundja erinevate tõenditena esitatud failide metaandmete võimalikke allikaid ning nende andmete usaldusväärsuse küsimusi (nt mil viisil saab andmekandja kasutaja ise neid andmeid muuta või neid manipuleerida). 9 1-12-12478 Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud ühegi elektroonilise tõendi kogumisel või vaatlusel sellist minetust, mis tingiks tõendi täies ulatuses ebausaldusväärse tõendina kõrvalejätmist. Tõsi, protokollides on eksimusi nt kuupäevade, kellaaegade, failide pealkirjade või lisade pealkirjade fikseerimisel, kuid nende näol on tegemist eelkõige kirjavigadega, mitte aga asitõenditel olevate andmete sisu ebaõige kajastamisega. Puudub igasugune alus kahelda tõendite kogumisel ja fikseerimisel kasutatud riist- ja tarkvara usaldusväärsuses. Nende vahendite kasutamine on korrektselt ja jälgitavalt protokollitud ning ei esine mingeid viiteid, et kogutud andmeid võidi tõendite fikseerimise käigus muuta. On üldteada (ja seda kinnitas ka asjatundja), et failide metaandmeid (nt faili loomise ja muutmise aega) on failide looja ja andmekandja kasutaja poolt võimalik muuta ning nende andmetega manipuleerida. Seetõttu ei tugine kohus ühegi asjaolu tuvastamisel ainuüksi faili metaandmetele. Kohtu hinnangul on vastavaid andmeid võimalik tõendusteabena kasutada vaid kogumis teiste tõenditega. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 3. Kohtuvaidluste käigus loobus prokurör Jüri Kollo süüdistusest Raudi kalmistuga seonduvas episoodis. Samuti loobus prokurör altkäemaksu andmise ja võtmise episoodidest, mis puudutasid Jevgeni Solovjovi poolt altkäemaksu võtmist Xxxlt, Xxx, Xxxilt ja OÜ-lt Xxx. Lähtuvalt KrMS § 301 mõistab kohus süüdistatavad eelnimetatud episoodides õigeks. 4. Vaidlust ei ole selles, et Solovjov ja Kollo olid süüdistuses kirjeldatud perioodil ametiisikud

§ 288lg 1mõttes. 4.1. Vastavalt Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsusele valiti Jevgeni Solovjov Kohtla

Järve linnapeaks. (1kd, tl 6). 02.11.2009 valiti Solovjov uuesti linnapeaks (1kd,tl 1-2, 7). Jüri Kollo oli ajavahemikul 30.11.2005 kuni 08.11.2009 Kohtla-Järve linnavalitsuse (edaspidi ka: Linnavalitsus) aselinnapea linnamajandusküsimustes. (1kd, tl 1-2,13) 4.2 2009.a kehtinud

§ 288

redaktsioonis loeti ametiisikuks isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KOKS § 27 ja 28 kohaselt valitakse linnapea volikogu poolt ning linnapeal on omakorda volitus moodustada valitsus. 2009.a kehtinud Kohtla-Järve linna põhimääruse (kinnitatud Kohtla-Järve Linnxxxlikogu 23.05.2000.a. määrusega nr 18, edaspidi ka: Linna põhimäärus) § 37 lg 1 kohaselt on linnavalitsus kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid ning linnxxxlikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed (§ 38 lg 1). Tulenevalt Linna põhimääruse §-st 41 ja 45 olid linnavalitsusel ja selle liikmetele pandud linna 10 1-12-12478 haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded. Linnapea pädevuses oli sealjuures ka linnavalitsuse töö korraldamine, linna esindamine ja linnavalitsuse nimel lepingute sõlmimine. Linna põhimääruse § 62 lg 1 ja 4 kohaselt on linnavara linna kui kohaliku omavalitsuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. Kontrolli linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üle teostavad linnxxxlikogu revisjonikomisjon ja linnavalitsuse poolt volitatud isikud. Sealjuures § 64 lg-st 2 tulenevalt võis linnavara kasutada vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks või tulu saamiseks. Kohtla-Järve linnavara eeskirja (kinnitatud Kohtla-Järve Linnxxxlikogu 02.05.2007.a määrusega nr 85, edaspidi ka: Linnavara eeskiri) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on linnavara valitsejaks muu hulgas ka linnavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on linnavara valitsejad kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult, hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest ning pidama linnavara arvestust. Seega oli Solovjovil linnapeana õigus ja kohustus tegutseda Kohtla-Järve Linnavalitsuse nimel, käsutada linna vara, võtta linnale varalisi kohustusi ja järgida linna varalisi huve. Kollol oli linnavalitsuse liikmena samuti õigus ja kohustus käsutada linna vara, võtta linnale varalisi kohustusi ja järgida linna varalisi huve. KVS (kehtis kuni 31.03.2013) § 3 lg 2 kohaselt loeti ametiseisundiks ametikohast tulenevat ametiisiku õiguspädevust vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Sealjuures 4 lg 2 p-st 15 tulenevalt loeti linnapead ja linnavalitsuse liikmeid ametiisikuteks. Samad põhimõtted sätestab ka kehtiva KVS § 2 lg-st 1,2 ja § 13 lg 1 p 2. ATS (kehtis kuni 31.03.2013) § 2 lg 3 p 2, § 3 ja § 4 kohaselt oli linnavalitsus ametiasutus ning selle palgaline töötaja oli avalik teenistuja. Tulenevalt §-st 6 olid nii Solovjov kui ka Kollo ametnikeks, kellel oli § 59 lg 1 kohaselt kohustus täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Vastavalt § 62 lg 1 p-le 1 oli neil keelatud anda korraldust, mis on vastuolud õigusaktidega. Samasisulised põhimõtted on sätestatud kehtiva ATS § 2 lg 3 p-s 10, § 5 lg-s 1, § 6 lg 3 p-s 3, § 7 lg-s 1 ja 2. Sealjuures § 7 lg 3 p 1 ja 8 kohaselt loetakse avaliku võimu teostamiseks ametiasutuse juhtimist ning linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamist või rakendamist. § 51 lg 2 ja 5 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Solovjov ja Kollo olid seega linnavalitsuse liikmetena

§ 288

lg 1 (v.r) tähenduses kohaliku omavalitsuse organi liikmed, kellele oli pandud linna haldamis- ja juhtimisülesanded ning linnavara liikumist korraldavad ülesanded. Taoline roll vastab ühtlasi kehtiva redaktsiooni kohaselt avaliku ülesande täitmiseks antud ametiseisundile. 5. Käesolevas kriminaalasjas on Xxxile ja OÜ-le Xxx esitatud süüdistus konkurentsialase süüteo toimepanemises vastavalt

§ 400lg-le 1 ja 2 (enne 20.01.2010.a kehtinud redaktsioonis; alates 20.01.

2010.a. vastab nimetatud koosseisudele

§ 400

lg 2 p 3 ja § 400 lg 4) ning Solovjovile konkurentsialastele süütegutele kaasaaitamises vastavalt

§ 400lg 1 ja lg 2 - § 22 lg 3 (enne 20.01.2010.a.

kehtinud redaktsioonis; alates 20.01.2010.a vastab nimetatud koosseisule

§ 400lg 2 p 3 ja lg 4 – § 22 lg 3).

11 1-12-12478 5.1 Esitatud süüdistuses on märgitud, et 2009.a viidi Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erinevate tööde tegijate / teenuste osutajate leidmiseks läbi rida hankemenetlusi, mille käigus J. Solovjov lõi linnapeana oma ametiseisundit korduvalt ära kasutades põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele (teiste hulgas OÜ Xxx juhatuse liige Xxx, OÜ Xxx juhatuse liige Xxx ja OÜ XXX juhatuse liige XXX Xxx). Sealhulgas osutas J. Solovjov tema poolt soositud ettevõtetele aktiivselt kõikvõimalikku kaasabi pakkumiskutse / hinnapäringu saajate ringi pääsemiseks ning hankevõidu saavutamiseks. Seejuures tagas J. Solovjov erinevaid hankepõhimõtteid ja –reegleid rikkudes ning oma ametiseisundit ära kasutades, et kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks saadetaks linnaametnike poolt vaid ülal viidatud ettevõtjatega eelnevalt kooskõlastatud ettevõtetele. Samuti osales ta hankevõitjate kooskõlastamises / kindlaksmääramises. J. Solovjov mõju hankemenetluste käigule väljendus ka sel moel, et tema initsiatiivil kujunes Kohtla-Järve Linnavalitsuses tõrjuv suhtumine väljastpoolt Virumaad pärit võimalikesse pakkujatesse (eeskätt teede-tänavate hooldus- ja remonditööde hangetes). Samuti kooskõlastas J. Solovjov rea hangete puhul XXX Xxx ning viimase poolt palgatud juristidega, kuidas vastata hankes osalevate / osaleda soovivate teiste ettevõtete poolt esitatud järelepärimistele või ka kuidas kõrvaldada pakkujate / riigihankest huvitatud isikute ringist AS XXX võimalikud konkurendid (Xxx OÜ, Xxx AS jt.). Samuti edastas J. Solovjov teede-tänavate hooldus- ja remonditööde hangete puhul XXX Xxxle teavet teiste hankes osalemisest huvitatud isikute kohta. Ülalkirjeldatud tegevuse tulemusel kujunes välja ebaseaduslik olukord, kus hankija ei lähtunud pakkujate leidmisel ning seeläbi hanke eesmärgi saavutamisel mitte seaduses sätestatud kindlatest tingimustest ja kriteeriumitest (sh kohustusest tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ning säästlik kasutamine; kohustusest kohelda kõiki hankes osaleda soovivaid isikuid võrdselt ja anda neile reaalne võimalus hankes osalemiseks, arvestades turusituatsiooni ning kasutades efektiivselt ära olemasolevaid konkurentsitingimusi), vaid linnapea J. Solovjovi ning tema tuttavate ettevõtjate isiklikest eelistustest ja eesmärkidest. Sel moel tegutsedes eiras J. Solovjov RiigiHS §-s 3 ning linna RiigiHK §-s 11 sätestatud põhimõtteid, RiigiHS § 43 p 4 sätteid (mille kohaselt riigihanke pakkumus on konfidentsiaalne ning hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi), aga samuti KVS § 3 lg 2 (ametiisikul on /…/ kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt) ja ATS § 59 lg 1 sätteid (avalik teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma /…/ omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. /…/). J. Solovjovi poolt eelistatud ettevõtjad leppisid 2009.aastal rea Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud hankemenetluste või konkursside puhul kokku erinevate Ida-Virumaa ehitus- / teeehitusturul tegutsevate ettevõtjatega selles, et just kokkulepetes osalevad ettevõtted saavad linnalt hankekutsed / hinnapäringud ning koordineerivad seejärel oma tegevuse hankes / konkurssidel osalemisel. Sellisel moel otsustati igakordselt ette ära vastava (hanke)konkursi võitja ning kooskõlastati linnale esitatavate hinnapakkumuste maksumused. Taolisel viisil ja J. Solovjovi kaasabil tagati ehitus- ja remondihangetes või -konkurssidel osalevate ettevõtete eelneva kindlaksmääramisega, et (hanke)konkurssidel ei saaks osaleda ’siseringi’ mittekuuluvad ettevõtted, kelle pääsu kaubaturule piirati või ka lausa tõkestati. Kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagati omavahel. Konkursil ’kaasa mänginud’ ettevõtted võisid saada vastutasuks võidu mõnes järgmises hankes või siis said nad tellimusi allhanke korras. Ajavahemikul 2009.a. juulist kuni novembrini leidsid J. Solovjovi osavõtul aset järgmised konkurentsialased süüteod: Vastavalt KonkS § 2 lg 1 on antud seaduse tähenduses ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Vastavalt KonkS § 4 lg 1 p 1 ja p 3 on keelatud 12 1-12-12478 konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine (sh kauba hinna määramine), samuti kaubaturu jagamine (sh kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda). Eelkirjeldatud moel 2009.a. juulist kuni novembrini J. Solovjovi poolt osutatud vaimse ja füüsilise kaasabi toel erinevate ettevõtjate poolt toimepandud konkurentsi kahjustav tegevus oli suunatud sellele, et eelnevalt loetletud (hanke)konkurssidel saavutaksid võidu vastavalt kas OÜ Xxx, AS XXX või OÜ Xxx. Mistahes sisuline konkurents välistati. Vastavalt kooskõlastustele loodi toimunust osa võtnud ettevõtjate / ettevõtete poolt nii hankekomisjonile kui ka võimalikule kõrvalseisjale igakordselt väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid, kes on esitanud kolm iseseisvalt kujunenud hinnaga pakkumust. Tegelikult aga vormistati konkreetsete hangete puhul eelnevalt kindlaksmääratud / kokkulepitud võitjate pakkumused selliselt, et nad oleksid võrreldes ülejäänud ettevõtjate nimelt tehtud pakkumustega soodsamad (madalamad). Eelkirjeldatud moel toimides kindlustasid omavahelist tegevust kooskõlastanud ettevõtjad kindlatele äriühingutele sissetuleku ja garanteeritud osaluse linna tellitud ehitus- või hooldustöödes. Isegi kui eelnevalt kokkulepitud võitja oleks ka vaba konkurentsi tingimustes igal üksikul juhul ülejäänud kahe konkursil osalenud ettevõtte ees ausalt võitnud, mida tagantjärele on võimatu kindlaks teha, piirati / tõkestati hankes osalevate ettevõtete ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevusega ning J. Solovjovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel kolmandate ettevõtete pääs kaubaturule (Kohtla-Järve linna munitsipaaltellimustega seotud hooldustööde- ja ehitusturg). Samuti tagati olukord, kus teatud hangete osas oli kaubaturg kindla ettevõtjate ringi kontrolli all. 5.2 Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistuses ette, et ettevõtete esindajad leppisid Kohtla-Järve linnapea kaasabil kokku, millised konkreetsed ettevõtted saavad osaleda Kohtla-Järve linna poolt korraldavatel hooldus- ja ehitustööde riigihangetel. Samuti lepiti kokku, kes nendest ettevõtetest konkursi võidab ning selleks lepiti omakorda kokku millise ettevõtte pakkumus on soodsaim. 5.2. 1 Süüdistuses kirjeldatud süütegude toimepanemise ajal (st 2009.a) kehtinud

§ 400

lg 1 sätestas, et karistatakse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest. Lõike 2 kohaselt oli karistatav ka teo toimepanemine juriidilise isiku poolt. 27.02.2010 jõustunud

§ 400lg 1 ja 2 sõnastus on alljärgnev:

§ 400

lg 1 ette vastutuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest. Ning lõige 2 konkurentidevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest, 13 1-12-12478 sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega: 1) määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; 2) piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või 3) jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Nii 27.02.2010 kui ka 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni lõike 3 ja 4 kohaselt on ette nähtud juriidilise isiku vastutus lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tegude eest. 2009.a kehtinud redaktsiooni ja 27.02.2010 jõustunud muudatuste tõlgendamise osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-32-10 märkinud järgnevat: Karistusseadustiku § 400 lg 1 oli kuni 27. veebruarini 2010 kehtinud sõnastuses formaalne tegevusdelikt. Seega ei olnud vaja eraldi tuvastada, kas kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse tagajärjel sai keegi kasu või kahju. … Seega nähtus

§ 400

lg-st 1, et teatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi peeti juba olemuslikult konkurentsi kahjustavaks ja süüdistuses ei olnud vaja eraldi välja tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et need tegevused on konkurentsi kahjustavad. Ülejäänud juhtudel tuli süüdistuses näidata kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav iseloom. Märkimist väärib, et kuigi

§ 400ülesehitus ja sõnastus 27.

veebruarist 2010 muutus, ei ole see süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste seisukohalt olulisi muudatusi kaasa toonud. Nimelt karistatakse

§ 400

lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega tuleb

§ 400

lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tasandil tuvastada kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav tagajärg. See ei muuda aga

§ 400

lg 1 iseenesest materiaalseks deliktiks, kuna selle sätte sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui süüdlastel oli kokkuleppe sõlmimisel, otsuse tegemisel või kooskõlastatult tegutsedes eesmärk konkurentsi kahjustada. …. Seevastu kehtivas

§ 400

lg 2 redaktsioonis on toodud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Selle sätte kohaselt karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Sama põhimõte

§ 400

lg 1 ja 2 vahelise erinevuse osas kehtib ka 15.07.2013 jõustunud § 400 redaktsioonis. Antud asjas on tehtud etteheide justnimelt sellistes tegevustes, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Etteheidetavad teod vastavad 2009.a kehtinud redaktsioonis

§ 400

lg-le 1 ning alates 27.02.2010 jõustunud redaktsioonides § 400 lg 2 punktidele 1 ja 3 ning juriidilise isiku vastutuse osas vastavalt lg-le 2 ja hilisemas redaktsioonis lg-le 4. 5.3 Kuivõrd tegemist on konkurentsialase süüteoga, tuleb selle koosseisuliste tunnuste sisustamisel lähtuda eelkõige konkurentsiõiguse normidest.

§ 400subjektiks saavad olla vaid ettevõtjad.

See tuleneb sõnaselgelt 2010.a jõustunud redaktsioonist, mis sätestab, et tegemist peab olema ettevõtjatevahelise kokkuleppega, otsuse tegemisega või kooskõlastatud tegevusega. Konkurentsiseaduse (edaspidi ka KonkS) § 2 lg 1 sätestab, et ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Antud juhul on süüdistuses subjektidena nimetatud erinevaid äriühinguid ning nende juhatuste liikmeid, kes on eelviidetud KonkS § 2 lg 1 tähenduses 14 1-12-12478 ettevõtjad. Sealjuures puuduvad igasugused viited, et tegemist võiks olla üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatega, mis tulenevalt KonkS § 2 lg–st 3 võiks välistada nendevahelise konkurentsi. 5.3.1 Kõik süüdistuses kirjeldatud ettevõtjate vahelised väidetavad ebaseaduslikud kokkulepped on leidnud aset Linnavalitsuse korraldatud hankemenetluste raames. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ka hankemenetlus lähtuda ettevõtjate koostöö osas konkurentsiõiguse sätetest, kuivõrd ka riigihangete raames koostööd tegevad pakkujad võivad moonutada konkurentsisituatsiooni riigihankemenetluses. (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-12-11). Küsimustes, kas süüdistuses nimetatud ettevõtjad olid ka tegelikkuses konkurendid, kas nende tegevus kõnealustel riigihangetel osalemisel oli konkurentsi kahjustav ning milline oli sealjuures süüdistatava Solovjovi roll, võtab kohus seisukoha faktiliste asjaolude tuvastamise järgselt. Samas tuleb kohtu hinnangul nentida, et formaalselt vastab süüdistuses kirjeldatud ettevõtjate tegevus 2009 kehtinud

§ 400

lg 1 tunnustele so ettevõtjate vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, millega määrati kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimusi, piirati ja jagati kaubaturgu. Alates 27.02.2010 jõustunud

§ 400

redaktsioonides vastab süüdistuses kirjeldatu § 400 lg 2 p 1 ja 3 kohasele tegevusele, so riigihankes osalemisel konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega: määratakse kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, jagatakse kaubaturgu, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule. Järgnevalt käsitleb kohus erinevate süüdistuses kirjeldatud konkurentsisüütegudega seonduvaid faktilisi asjaolusid. 5.4 Kohtla-Järve Spordihoone siseujula meeste duširuumide remont (2009.a juuli). Süüdistuse kohaselt tõusetus 2009.a suvel vajadus remontida Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuume, milliste tööde teostaja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Initsiatiiv taolise konkursi / hinnapakkumiste küsimise korraldamiseks tuli J. Solovjovilt. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist helistas J. Solovjov 06.07.2009.a Xxxile ja leppis kokku, et Xxxi juhitav OÜ Xxx võidab konkursi ja teostab nimetatud duširuumide remonttööd. Toimunud vestluse käigus andis J. Solovjov mõista, et eelistab tööde teostajana näha just Xxxit ning OÜ Xxx võib töötasuna arvestada summaga suurusjärgus 100 000.- krooni. Samas palus J. Solovjov Xxxil mõelda välja ja anda J. Solovjovile teada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Xxx nõustus tehtud ettepanekuga ning võttis ühendust OÜ Xxx juhatuse liige XXX Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxxiga, kes andsid nõusoleku oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängida’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 08.07.2009.a välja konkurss / hange Kohtla-Järve Spordihoone (asukohaga Järveküla tee 44, Kohtla-Järve linn) siseujula meeste duširuumi remonttööde teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 13.07.2009.a. Pärast konkursi väljakuulutamist ning Xxxilt ja XXX Xxxilt nõusoleku saamist valmistas Xxx ajavahemikul 08.-13.07.2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused allkirjastamiseks vastavalt Xxxile ja XXXXxxile. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx. Pärast 15 1-12-12478 pakkumuste allkirjastamist toimetati need Linnavalitsusse. 13.07.2009.a olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 14.07.2009.a korraldusega nr 768 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 88430.- krooni (s.o 5652,98 eurot; summale lisandus käibemaks). 20.

1. 2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Spordikeskuse ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 006/09 Spordikeskuse ujula duširuumide remontimiseks. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest nähtuvalt oli 2009.a Xxx OÜ juhatuse liikmeks Xxx Xxx, OÜ Xxx juhatuse liikmeks Xxx (3 kd, tl 83-86). Xxx Xxxi poolt kohtumenetluses antud ütlustest tulenevalt on OÜ Xxx juhatuse liikmeks just tema. (19.11.14 protokoll). Xxx tunnistab oma ütlustes, et osales kõnealuses hankes ning ta sai selles osalemise võimalusest teada jutuajamisest Solovjoviga. Neil oli juttu nii konkursist kui ka maksumusest, milleks oli umbes 100 000 krooni. Solovjov küsis temalt arvamust, kes võiksid olla teised konkursil osalejad ja kas ta ise oleks huvitatud osalemisest. Seejärel saabus kutse konkursil osalemiseks. Ta läks objekti hindama ning esitas enda firma nimelt pakkumuse. Samuti koostas ta Xxxi firma nimelt pakkumuse. Eelnevalt ta ütles Xxxile, et tuleb konkurss ja kas ta tahab osaleda. Xxx vastas, et osaleb, aga tal ei ole aega hinnapakkumist koostada ja et Xxx koostaks selle ise. Tunnistaja koostas mõlemad pakkumused, märkides oma firma pakkumuseks madalama summa ning viis teise Xxxile allkirjastamiseks. Xxx kirjutas alla ja ta viis mõlemad pakkumused Linnavalitsusse sekretärile. Mingit probleemi sellest, et ta viis korraga mõlemad ümbrikud, ei olnud. Enne hinnapakkumuse esitamist suhtles ta ka Xxx OÜ esindaja Xxxiga ning rääkis viimasele, et taoline konkurss on ning nimetas sealjuures ka summa, mida ta plaanib ise pakkuda. Ka Xxx OÜ nimelt trükkis ta hinnapakkumuse valmis ja viis Xxxile. See sisaldas tööde maksumust, mis oli tema enda pakkumusest kõrgem. Tunnistaja täpselt ei mäleta, aga võis olla, et ta ütles Xxxile ja Xxxile, et soovib kõnealust konkurssi võita. Solovjoviga ei olnud tal juttu sellest kuidas toimus hinnapakkumuste koostamine. Xxx kinnitab oma ütlustes (19.11.2014 protokoll), et on OÜ Xxx juhatuse liige.
2. a KohtlaJärve spordihoones siseruumis meeste duši ruumide remondi hanke osas ütles tunnistaja, et ta ei osalenud sellel konkursil aga helistas Xxx Xxx ja palus koostada dokumendid ning määrata suurem hind, et tunnistaja ei võidaks seda konkurssi. St osales konkursil ainult dokumentide järgi. Kes dokumendid koostas, ta ei mäleta. Kui ta oli dokumendid allkirjastanud, andis need Xxxi kätte ja sellega oligi kõik. Linnaametnikega tal selle hankega seoses mingeid kontakte ei olnud. Dokumendid viis Linnavalitsusse ilmselt Xxx ise. Kaitsja taotlusel tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustes on Xxx andnud ütluseid, mis on eelöelduga vastuolus. Xxx ise põhjendas seda asjaoluga, et ta muutis kohtueelses menetluses oma ütlusi. Algul andis ta kahtlustatavana nö ennast õigustavaid ütluseid, kuid hiljem, kui ta oli kaitsjaga rääkinud ja tutvunud teiste tõenditega, siis sai aru, et ei ole mõtet nende ütluste juurde jääda. Uuel ülekuulamisel ta muutis oma positsiooni ning andis tõepärased ütlused, mis on samased sellega, mida kohtus rääkis. Arvestades siinkohal asjaolusid, et Xxx poolt kohtus antud ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega, millele on käesolevas punktis viidatud, siis puudub kohtul alus kahelda kohtus antud ütluste tõepärasuses. Xxx selgitus algselt ebaõigete ütluste andmise ning ütluste muutmise osas on eluliselt usutav ning veenev. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et Xxx on ise olnud samas kriminaalasjas kahtlustatav ning tema suhtes on menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel. Eelnevast lähtuvalt ei ole teda hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalvastutusest vastavalt

§-le 320 ning seega ei saa kohus sündmuste käigu tuvastamisel tugineda üksnes Xxxi ütlustele. 16 1-12-12478 Xxx Xxx rääkis kõnealuste sündmuste kohta (02.12.2014 protokoll), et ta on Xxx OÜ omanik. Tegemist on Ida-Virumaal ehitustöid teostava ettevõttega, mis tegutses kuni 2011.a. Tunneb nii Xxxit kui Xxxit. Viimane tegi talle ettepaneku esitada Xxx OÜ poolt hinnapakkumine kõne all olevas konkursil. Pakkumuse projekti koostas Xxx ise ning kirjutas sinna ka pakkumuse summa. Tunnistaja allkirjastas pakkumuse. Selleks ajaks oli ta juba lõpetanud ettevõtte tegevuse ja tal polnud enam inimesi palgal ning seega puudus soov reaalselt konkursil osalemiseks. Samas kohtueelses menetluses on Xxx öelnud, et tal siiski oli huvi konkursi võitmiseks. 23.11.2009 teostati OÜ Xxx ruumides läbiotsimist (kd 2, tl 121-138), mille raames võeti muu hulgas ära ka neis asunud arvuti, mille vaatluse (kd 2, tl 184-201) lisast nr 7 nähtub, et arvutis on olnud fail, mis sisaldab Xxx OÜ nimelt vormistatud hinnapakkumust siseujula meeste duširuumide remondiks (maksumus kokku 112 560 krooni). Faili atribuudid näitavad faili loomise ja viimase salvestamise ajaks 9.07.

1. Lisas nr 8 on väljatrükk failist, mis sisaldab samade tööde osas hinnapakkumust OÜ Xxx nimelt (summas 106 116 krooni). Ka selle faili loomise ja muutmise ajaks näitavad faili atribuudid 9.07.
2. Linnavalitsuses Xxx kabinetis toimunud läbiotsimisel (kd 2, tl 15-16) leitud dokumentide hulgas on ujula meeste duširuumi remondi hanget puudutavad dokumendid, mille vaatlusest (1 kd, tl 1743) nähtub, et Xxx kabinetist leiti OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.00), OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.03) ja OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.01). Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ pakkumused vastavad nii vormilt kui sisult (so tööde maksumuse osas) failidele, mis olid leitud OÜ Xxx arvutist. Nimetatu kinnitab nii Xxxi kui ka Xxxi ja Xxxi ütluseid, et kõigi kolme ettevõtte hinnapakkumused valmistas ette Xxx, seda ka pakkumuste summade osas. Ning ta tegi seda viisil, et tema enda ettevõtte OÜ Xxx pakkumine oleks kõige madalam, see nähtub Xxx kabinetist leitud pakkumustest. ET Xxx kabinetist leitud pakkumused on need samad, mida Xxx koostas, tõdes Xxx ka ülekuulamisel, kui talle neid dokumente näidati. Tõika, et tegelikkuses vormistas Xxx kõik kolm pakkumust, Xxxil ja Xxxil oli üksnes allkirjastamise roll ja pakkumused toimetas Linnavalitsusse Xxx ise, kinnitab ka see, et kõik kolm pakkumust on Linnavalisusse laekunud mõne minutiliste vahedega. Ei ole kuigi tõenäoline, et kõik kolm ettevõtjat sattusid oma pakkumusi Linnavalitsusse toimetama ühel ja samal ajal. Jälitusprotokollist (8 kd, tl 77-82A) nähtuvalt helistas Solovjov 06.07.2009 Xxxile ja ütles sissejuhatuseks, et on üks 100 000-ne jutt, oleks vaja nõu pidada. Ta selgitab, et jutt on spordikeskuse duširuumidest, kus kõik lekib. Solovjov küsib, kas Xxx võtab selle töö ette ning saades jaatava vastuse märgib, et no ma sulle lubada ei saa Xxx sa ju tead et ma sind nii öelda näen ja hoian esmajärjekorras kuid sa saa minust aru ka… ja hetk hiljem lisab siis tähendab ma praegu Leenale ütlen et ta väikene konkurss ikkagi meil läbi viia on vaja kellele esitada e e dokumendid sa mõtle et me teeksime järelepärimise nagu hinnapakkumisele. 08.07.2009 kõnes Xxx teavitab Solovjovi kõnealuse konkurssi korraldamise arengutest ning Solovjov omakorda ütleb, et ta rääkis Xxxiga ja Xxx on valmis. Kõne kontekstist lähtuvalt on ta valmis nii tööde koheseks teostamiseks kui ka selleks, et tasumine nende eest toimub alles järgmise aasta eelarvest. Eelkõige jälitusprotokollist ja Xxxi ütlustest järeldub, et kõnealuse konkursi korraldamise initsiatiiv ja otsustus tuli Solovjovilt. Kõnest Xxxiga on aru saada, et ta andis Xxxile korralduse konkursi läbiviimiseks alles siis, kui oli eelnevalt saanud Xxxilt nõusoleku tööde teostamiseks tema poolt etteantud tingimustel. Sh oli Xxxile öeldud, et tegemist on 100 000 kroonise hankega, millega anti Xxxile ühtlasi teada suurusjärk, mille raamesse peaks hinnapakkumine jääma. Arvestades taoliste konkursside läbiviimisel ja osalemisel väljakujunenud praktikat (vt ka 17 1-12-12478 järgmised episoodid) jäi Xxxi, kui sisuliselt Solovjovi soosiku, rolliks otsida teised kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus saadaks samuti kutsed konkursil osalemiseks ning kes siis omakorda Xxxiga lepiks kokku oma pakkumuste suuruse või kelle nimelt Xxx ise pakkumised koostaks ja annaks neile vaid allkirjastamiseks. Siinkohal ei saa käsitleda Xxxi poolt teiste ettevõtjate nimelt pakkumuste koostamist lubatud koostööna KonkS tähenduses. Sisuliselt oli nende ettevõtete näol tegemist siiski konkurentidega, mitte aga ettevõtete vahelise lubatud koostööga nt ühispakkumuse esitamiseks või alltöövõtu kokkuleppimiseks vms. Kõik kolm ettevõtjat said aru, et tegemist on nö sihitud konkursikutsetega, mille saajate ring on piiratud, ning nende arusaama kohaselt pidi konkursi võitma Xxxi juhitud ettevõte ja selleks pidid Xxx ja Xxx kirjutama enda ettevõtete nimelt alla pakkumustele, mille suurus ületas Xxx OÜ pakkumust. Oleks äärmiselt naiivne arvata, et Xxxil ja Xxxil võis olla arusaam, et nad ka tegelikkuses konkureerivad, kui nende ettevõtete nimelt koostas pakkumused ja määras kindlaks pakkumuse suuruse Xxx, kes neile teadaolevalt samuti konkursil osales. Sellises olukorras ei saanud ükski mõistlik ettevõtja eeldada, et Xxx võiks teha nende nimelt pakkumuse, mis oleks tema enda omast madalam ja osutuks seega tõenäoliselt võitjaks. Kõik kolm, st Xxx, Xxx ja Xxx, said väga hästi aru, et vastavalt Solovjovi poolt Xxxile tehtud pakkumisele, peaks konkursi võitma Xxxi juhitud Xxx OÜ. Xxx ja Xxx allkirjastasid teadlikult hinnapakkumused, mis olid Xxx OÜ pakkumusest kõrgemad ja kõnealuse konkursi raames ilmselgelt ebaedukad. Taolisel viisil konkursil osaledes said kõik kolm ettevõtjat aru ka sellest, et nende kokkuleppe tulemusel välistatakse teiste ettevõtete kandideerimine, kes reaalselt oleksid tööde teostamisest huvitatud ja kes pakuks ka OÜ-le Xxx tegelikku konkurentsi. 5.5 Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remont (2009.a september) Süüdistuse kohaselt tõusetus 2009.a septembris vajadus remontida Kohtla-Järve linna Järve linnaosas asuva sotsiaalmaja tube ja tualettruume, milliste tööde teostaja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist leidis septembri keskel Kohtla-Järve linnas (täpne kuupäev ja koht tuvastamata) aset vestlus J. Solovjovi ja Xxxi vahel. Kohtumise käigus lepiti kokku, et Xxxi juhitav OÜ Xxx võidab konkursi ja teostab nimetatud remonttööd. Ühtlasi palus J. Solovjov Xxxil mõelda välja ja anda J. Solovjovile teada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks teha hinnapäring / saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Xxx nõustus tehtud ettepanekuga ning võttis ühendust OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga, kes andsid nõusoleku oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängida’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 21.09.2009.a välja konkurss / hange Kohtla-Järve sotsiaalmaja (asukohaga Järveküla tee 17, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn) tubade remondi teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 28.09.2009.a. Pärast konkursi väljakuulutamist ning Xxxilt ja Xxxilt nõusoleku saamist valmistas Xxx ajavahemikul 21.-25.09.2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused allkirjastamiseks vastavalt Xxxile (24.09.2009.a) ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxxile (25.09.2009.a). Xxx kirjutas OÜ Xxx hinnapakkumusele faktiliselt alla seetõttu, et nimetatud kuupäeval viibis Xxx kontorist eemal ning ta palus hinnapakkumise fiktiivsusest ning toimuva tegelikest asjaoludest mitteteadlikul Xxxil pakkumus allkirjastada. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx. 18 1-12-12478 Pärast pakkumuste allkirjastamist toimetas Xxx need Linnavalitsusse. 28.09.2009.a. olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 06.09.2009.a. korraldusega nr 1016 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 153 140.- krooni (so 9787,43 eurot; summale lisandus käibemaks). 09.10.2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 008/09 remonttööde teostamiseks. Punktis 5.4 kohus tuvastas, et OÜ Xxx juhatuse liikmeks oli Xxx ning OÜ Xxx juhatuse liikmeks xxx Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (3 kd, tl 92-93) tõendab, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal olid Xxx OÜ juhatuse liikmeteks Xxx, Xxx ja Xxx. Samad isikud on ka osanikud. Kõnealuse episoodi osas on Xxx andnud ütluseid, et ta võitis selle konkursi. Ta ei mäleta täpselt kuidas ta konkursist teada sai, aga kui ta vastava info sai, helistas Xxxile ning tegi talle ettepaneku osaleda konkursil ning sealjuures leppisid kokku, et Xxx koostab ise Xxx OÜ nimelt hinnapakkumise. Kuna Xxxit polnud parasjagu kohal, allkirjastas selle teine juhatuse liige Xxx. Xxx tegi pakkumise ka enda firma nimelt ning selle pakkumuse summa oli väiksem võrreldes Xxx OÜ pakkumusse märgituga. Täpselt samal viisil tegi ta ettepaneku ka Xxx OÜ juhatuse liikmele Xxxile ning palus kaasa mängida. Kes Xxx OÜ nimelt dokumendid vormistas, ta täpselt ei mäleta, kuid võimalik, et ta ise koostas. Et kaasata just Xxx OÜ ja Xxx OÜ, oli Xxxi enda otsus. Ta pidas võimalikuks neid ettevõtteid kaasata hiljem alltöövõtjatena, kuid lõpuks ikkagi ei kaasanud. Solovjoviga tal selle konkursi osas mingit jutuajamist ei olnud. Ka kõnealuse episoodi osas kinnitavad Xxxi ütlused Xxxi poolt kirjeldatud sündmuste üldist käiku, öeldes, et tema kokkupuude selle konkursiga seisnes selles, et Xxx helistas talle, palus kokkusaamist ning andis üle hinnapakkumise, mis oli Xxxi firma nimelt vormistatud ning ta pani sellele allkirja. Tunnistajal endal ei olnud huvi seda konkurssi võita ning ta pani allkirja, et Xxx saaks osaleda konkursil ja ilmselt tema neid töid ka teostas. Sellest hankest kuulis ta esmakordselt Xxxilt. Pakkumust ta ise Linnavalitsusse ei viinud, seda tegi vist Xxxixxx Xxx OÜ esindaja Xxx andis kohtumenetluses ütluseid, et kõnealuse konkursi pakkumuskutset ta ise ei näinud. Ta kirjutas üksnes alla hinnapakkumisele, mille tõi Xxx ja ta andis selle Xxxi kätte tagasi. Viimane tuli tegelikkuses kontorisse otsima teist juhatuse liiget Xxxit, kuid teda ei olnud kohal ning seetõttu allkirjastas tunnistaja ise pakkumuse. Enne helistas ta Xxxile ja küsis üle. Ta oletas, et tegemist on ühiselt konkursil osalemisega, aga täpsemalt ta ei tea sellest konkursist. Xxx OÜ teine juhatuse liige Xxx andis kohtus ütluseid, et Xxx palus tal osaleda sotsiaalmaja konkursil. Tunnistaja ütles, et tal ei ole praegu aega ja kui Xxx teeb ise nende firma nimel hinnapakkumise, siis ta on nõus. Xxx koostas ise pakkumuse ja kirjutas sinna ka pakutava hinna, tunnistaja ainult mängis kaasa ning tema jaoks oli arusaadav, et Xxx OÜ nimelt esitatakse pakkumine, mis on suurem Xxxi enda pakkumisest. Sel hetkel kui Xxx tuli kontorisse allkirja võtma, ei olnud tunnistajat ennast kohal ning allkirja andis teine juhatuse liige Xxx. Mis sellest konkursist edasi sai, ta ei tea. Kõikide eelnimetatud tunnistajate ütluseid selle kohta, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ nimelt Linnavalitsusele esitatud pakkumused olid koostatud Xxxi poolt, kinnitab ka 23.11.2009 OÜ Xxx ruumide läbiotsimisel (kd 2, tl 121-138) leitud arvutis asuvad failid. Arvuti vaatluse (kd 2, tl 184201) lisast nr 1 ja 2 nähtub, et kõnealuses arvutis on OÜ Xxx nimelt vormistatud pakkumuse ümbriku pealdis ning pakkumus summas 225000 krooni. Lisast nr 5 nähtuvalt on arvutis ka OÜ Xxx nimelt koostatud pakkumuse (summas 202 884 krooni) fail. Lisas nr 3 kajastub Xxx OÜ enda nimelt esitatud pakkumus summas 183 768 krooni. 19 1-12-12478 Linnavalitsuse vastuskirjast ja selle lisadest (3 kd, tl 1-12, 13-34) nähtuvalt esitas Linnavalitsus sotsiaalmaja tubade remondi pakkumuskutse 21.09.2009 äriühingutele Xxx, Xxx ja Xxx. 28.09.2009 kuulutati konkursi võitjaks OÜ Xxx. Kusjuures kõigi eelnimetatud ettevõtete poolt esitatud pakkumuste summad on samad, mis kajastusid OÜ Xxx arvutist leitud failides. See kinnitab veelkord tunnistajate ütluseid, et pakkumuste koostajaks oli Xxx OÜ esindaja Xxxixxx Kaudselt kinnitab vastavat tõika ka ekspertarvamus (3 kd, tl 25-27), millest nähtub, et kõigi kolme hinnapakkumuse printimisel on tõenäoliselt kasutatud sama tüüpi paberit, toonervärvi ja printerit. Eelnevat kokkuvõttes järeldub, et Xxx oli isikuks, kelle otsustuse alusel tehti valik ülejäänud kahe konkurxxx kaasatava ettevõtte osas, mis omakorda tähendab, et Xxx pidi olema konkursist teadlik enne kui see ametlikult välja kuulutati ning sealjuures andma Linnavalitsusele tagasisidet millistele ettevõtetele pakkumuskutsed saata. Vastasel juhul oleks ebatõenäoline, et pakkumuskutsed oleks esitatud just nendele kahele ettevõtjale, kelle poole ka Xxx ettepanekuga pöördus. Seega keegi Linnavalitsuse ametnikest pidi olema Xxxit informeerinud planeeritavast konkursist ning andis Xxxile korralduse otsida teised ettevõtjad, kellele kutsed saata või siis aktsepteeris olukorda, kus konkursil osalejate ring dikteeritakse neile ettevõtja poolt. Xxx leidis kaks ettevõtjat, kes olid nõus „kaasa mängima“ ning koostas ise nende ettevõtete nimelt pakkumused, mille hind oli tema enda omast kõrgem, võttis ettevõtete esindajatelt allkirjad ja edastas pakkumused ise Linnavalitsusele. Seega skeem oli analoogne eelmise episoodiga. Ka antud juhul ei saa käsitleda Xxxi poolt teiste ettevõtjate nimelt pakkumuste koostamist lubatud koostööna KonkS tähenduses. Sisuliselt oli nende ettevõtete näol tegemist siiski konkurentidega, mitte aga ettevõtete vahelise lubatud koostööga nt ühispakkumuse esitamiseks või alltöövõtu kokkuleppimiseks vms. Kõik kolm ettevõtjat said aru, et tegemist on nö sihitud konkursikutsetega, mille saajate ring on piiratud, ning nende arusaama kohaselt pidi konkursi võitma Xxxi juhitud ettevõte ja selleks pidid Xxx, Xxx ja Xxx kirjutama enda ettevõtete nimelt alla pakkumustele, mille suurus ületas Xxx OÜ pakkumust. Kummalgi ettevõttel ei olnud arusaama, et nad ka tegelikkuses konkureerivad, kui nende ettevõtete nimelt koostas ja määras kindlaks pakkumuse suuruse Xxx, kes neile teadaolevalt samuti konkursil osales. Sellises olukorras ei saanud ükski mõistlik ettevõtja eeldada, et Xxx võiks teha nende nimelt pakkumuse, mis oleks tema enda omast madalam ja osutuks seega tõenäoliselt võitjaks. Kõik, st Xxx, Xxx ja Xxx, said väga hästi aru, et vastavalt Xxxile tehtud pakkumisele, peaks konkursi võitma Xxxi juhitud Xxx OÜ. Xxx ja Xxx (vahendlikult kasutades ära Xxxi teadmatust tegelikest asjaoludest) allkirjastasid teadlikult hinnapakkumused, mis olid Xxx OÜ pakkumusest kõrgemad ja kõnealuse konkursi raames ilmselgelt ebaedukat. Taolisel viisil konkursil osaledes said kõik kolm ettevõtjat aru ka sellest, et nende kokkuleppe tulemusel välistatakse teiste ettevõtete kandideerimine, kes reaalselt oleksid tööde teostamisest huvitatud ja kes pakuks ka OÜ-le Xxx tegelikku konkurentsi. 5.6 Kohtla-Järve Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osaline remont (2009.a. oktoobernovember ) 2009.a. oktoobris tellis Kohtla-Järve Linnavalitsus OÜ-lt Xxx linna Kunstide Kooli sissepääsu trepikäsipuude paigalduse. Tööde ettevalmistamise käigus tõusetus vajadus remontida ka linna Kunstide Kooli sissepääsu treppi ja katust. Taoliste tööde teostaja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja korraldada konkurss ja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Initsiatiiv konkursi / hinnapakkumiste küsimise korraldamiseks tuli J. Solovjovilt, kes võttis vastu otsuse esialgu planeeritud käsipuudest loobuda ja selle asemel katta trepp mittelibiseva kattega. Kuna objektile oli juba tellitud töid tegema OÜ Xxx, leidis J. Solovjov, et antud ettevõte võiks teostada ka trepi ja katuse remontööd. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist arutas J. 20 1-12-12478 Solovjov planeeritavate tööde mahtu ja konkursi korraldamist linna ehitusnõunik Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga. Samuti leppisid J. Solovjov ja Xxx enne konkursi ametlikku väljakuulutamist (täpne koht ja aeg tuvastamata) faktiliselt kokku selles, et tööde teostaja leidmiseks korraldatava formaalse konkursi võidab OÜ Xxx. Xxxi ülesandeks jäi leida ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Samas lubas J. Solovjov Xxxi vahendusel Xxxil trepi ja katuse remonttöödega alustada juba enne konkursi tulemuste selgumist. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 26.10.2009.a välja konkurss / hange Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 02.11.2009.a. Faktiliselt sai pakkumiskutsed enda kätte Xxx, kes võttis ajavahemikul 26.-29.10.2009.a telefoni teel ühendust ülejäänud kahe ettevõtte esindajatega (OÜ Xxx juhatuse liige Xxx ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxx). Mõlemad nimetatud ärimehed nõustusid oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängima’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Pärast Xxxilt ja Xxxilt nõusoleku saamist vormistas Xxx ajavahemikul 26.-30.
3. 2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused 30.10.2009.a allkirjastamiseks vastavalt Xxxile ja Xxxile. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx. Pärast pakkumuste allkirjastamist toimetas Xxx need Linnavalitsusse. 02.11.2009.a. olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 03.11.2009.a korraldusega nr 1096 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 219 014.- krooni (s.o 13997,55 eurot; summale lisandus käibemaks). 11.11.2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 13/09 Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osaliseks remontimiseks. Seejuures oli OÜ Xxx lepingu sisuks olnud remonttöid teostanud faktiliselt juba alates 2009.a oktoobri keskpaigast (s.o enne ametlike hanketulemuste selgumist ja lepingu sõlmimist). Punktis 5.4 tuvastas kohus, et OÜ Xxx juhatuse liikmeks oli Xxxixxx Äriregistri teabesüsteemi väljatrükid (3 kd, tl 96-99) tõendavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal oli Xxx OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Xxx ning Xxx juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks oli Xxx. Xxx andis kõnealuse sündmuse kohta ütluseid (02.12.2014 protokoll), et ta on Xxx OÜ juhatuse liige. Ta teostas Linnavalitsuse palvel Kunstide kooli trepi avariiremonti st kattis seda graniitkillustikuga. Konkursi alusel teostas ka käsipuude paigaldust ja katuse remonti. Avarii tööde osas suhtles ta J.Solovjoviga ning hanke osas kellegi naisterahvaga, võis olla Xxx. Ei mäleta kas ta Solovjoviga suhtles või mitte. Konkursil osales peale tema veel OÜ Xxx ja OÜ Xxx. Nad olid saanud kutse konkursil osalemiseks nii nagu temagi. Xxx alustas käsipuude ja katuse remondiga ilma lepinguta, kuna oli oktoobri lõpp, katus lasi läbi. OÜ Xxx ja OÜ Xxx nimel koostas ja esitas ta ise pakkumused ja ka ümbriku pealdised. Nende äriühingute esindajad Xxx ja Xxx üksnes allkirjastasid need. Xxxi ütluste kohaselt kuulis ta konkursist Xxxi käest ning Xxx palus tal pakkumuse allkirjastada. Xxx ise koostas pakkumuse OÜ Xxx nimelt ning kokkusaamisel tunnistaja allkirjastas selle. Süüdistatav Xxx (11.02.2015 protokoll)märkis, et ta ei suuda kõiki kõnealuse konkursi detaile meenutada. Tegemist oli tema jaoks väikse konkursiga ning temal olid alati suuremad objektid. 21 1-12-12478 Süüdistatav sõnas, et oskan öelda nii, et kõiki pisiasju ei mäleta. Ja mis moel osutus minu allkiri sellele hinnapakkumisel, ei oska meenutada. Eeluurimisel ütlesin sama. Võin oletada, et meie kui ehitajad, suhtleme hinnapakkumiste osas. Milles see väljendub? Kui peab toimuma eriti suur konkurss, siis esitab keegi hinnapakkumise alltöövõtu tööde tegemiseks. Või hoopis peatöövõtja pakub alltöövõtjale, et hind on selline ja kui sa oled selle hinnaga nõus, siis arvestan selle hinnaga põhitööde tegemisel ja alltöövõtja töötab selle hinna eest. Seetõttu hinnapakkumiste osas suhtleme omavahel. Ma võin exxx tuua palju näiteid selle kohta, et peatöövõtjale tehakse alltöövõtja poolt hinnapakkumised, millega ta edasi tuleb konkurxxx teiste ettevõttete hinnapakkumisi arvestades. Peatöövõtja toob juba allkirjastatud hinnapakkumised või ta tuleb allkirjastama. Seetõttu ma ei välista, et Xxxiga oli nii, kuid täpselt ei mäleta, et ta tuli selle hinnapakkumisega ja ma allkirjastasin selle. Linnavalitsuse poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt tunnistati 03.11.2009 korraldusega edukaks pakkumuseks Xxx OÜ pakkumine ning 11.11.2009 sõlmiti töövõtuleping. Konkursi raames laekus Xxx OÜ-lt pakkumus summas 262 816,80 krooni, Xxx OÜ-lt summas 302 032,80 krooni ja OÜ-lt Xxx summas 283 171 krooni. (3 kd, tl 28-34; 1kd, tl 24-29) Xxx OÜ kontoris toimunud läbiotsimisel (3kd, tl 66-73, 74-77) leiti muude dokumentide hulgast kõnealuse konkursi raames Linnavalitsuse poolt OÜ-le Xxx adresseeritud pakkumuse kutse originaal. Ettevõte, kes on reaalselt panustanud ressursse konkursil osalemiseks, säilitab üldjuhul mõneks ajaks ka vastava dokumentatsiooni. Asjaolu, et teise ettevõtja originaaldokumentatsioon asus Xxx OÜ kontoris, kinnitab Xxxi ütluseid selles, et ta koostas pakkumused ka nende kahe ettevõtte nimelt, kes lisaks temale said kutsed kõnealusel konkursil osalemiseks. See fakt kinnitab omakorda, et kumbki nendest ettevõtetest ei osalenud konkursil eesmärgiga võita, kuivõrd vastasel juhul oleks välistatud, et lastakse pakkumus vormistada konkurendi esindajal. Taolist asjade käiku kinnitab ka Xxxixxx Kuigi Xxx on öelnud, et ta ei mäleta konkursiga seonduvat, tuleb siiski märkida, et tal ei saanud jääda kuidagi tähelepanuta, et ta osaleb fiktiivselt konkursil. Ei ole eluliselt usutav, et kui tema poole pöördus teise ettevõtte esindaja (mitte alluv), olles varasemalt valmistanud ette mitmesaja tuhande kroonise pakkumuse OÜ Xxx ja Xxxi nimelt ning paludes see Xxxil allkirjastada, ei pööranud Xxx tähelepanu dokumendi sisule ega saanud aastaid ehitusvaldkonnas tegutsenud isikuna aru millega tegemist oxxx Juba dokumendile esmast pilku heites on arusaadav, et tegemist on ehitustööde teostamise pakkumusega. Mõistes, et tegemist on pakkumusega ja selle on tema nimelt koostanud teise ettevõtte (konkurendi) esindaja, ei saanud Xxxil kuidagi tekkida muljet, et tema äriühing plaanib ka reaalselt vastaval konkursil osaleda. Selline arusaam saanuks tekkida vaid juhul, kui vastava dokumentatsiooni oleks valmistanud ette keegi Xxxi alluvatest ja palunud tal see allkirjastada. Sel juhul oleks mõistetav, et ettevõtte juht ei süvene iga väiksema konkursi üksikasjadesse ning usaldab vastavad ülesanded alluvatele. Kolme ettevõtja vahelist kokkulepet ning asjaolu, et tulevase konkursi võitja oli Solovjovi poolt ette ära otsustatud, kinnitavad ka asjaosaliste telefonivestlused (8 kd, tl 62-72a). Nimelt, 22.10.2009 helistas Solovjov Xxxile ja selgitas, et Kunstide Koolis oleks vaja remontida ka katust ja paigaldada trepi käsipuud. Alles seejärel, 26.10.2009, annab Solovjov Linnavalitsuse ehitusnõunikule korraldusi ja juhiseid teha konkurss Kunstide Kooli katuse ja trepi remondiks. Pärast kõnet Solovjoviga helistab ehitusnõunik Xxxile ja selgitab, et käsipuid pole vaja, küll aga vaja trepp puistada üle ja katuse remont tuleb ka. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et Toots selgitab Xxxile, et konkurss tuleb ka, aga töödega võib juba alustada. Tootsilt kuuldule kinnituse saamiseks helistas Xxx mõnikümmend minutit hiljem Solovjovile. 29.10.2009 helistas Xxx nii Xxxile kui ka Xxxile ja ütles mõlemale, et tal vaja üks katus alla kirjutada ning leppis kokku kokkusaamise ajad. 02.11.2009 helistas Xxx ehitusnõunikule ja küsis kuidas katusega on ja saab 22 1-12-12478 vastuseks, et töö on nende. Sealjuures on jutt, et Xxx võib töödega ka kohe alustada, aga leping tuleb hiljem. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et nii Xxx, Xxx kui ka Xxx olid teadlikult tekitanud olukorra, kus konkursi tulemus oli ette ära otsustatud – st kõik kolm konkursil osalenud isikut teadsid, et nende nimelt vormistab pakkumuse üks ja sama isik, kes on seega teadlik kõikide pakkumuste suurustest. Xxxil ja Xxxil puudus selles olukorras igasugune alus eeldada, et Xxx võiks soovida, et nende ettevõtted võidaks ning märgiks selleks enda pakkumuse hinna nende omadest kõrgemaks. Samuti pidi nad mõistma, et oma tegevusega takistavad nad teiste ettevõtete, kes sooviks kõnealuseid töid teostada ja ausalt konkureerida, konkursil osalemist. Asjaolu, et võitja oli ette ära otsustatud, kinnitavad ka Xxxi ütlused, et ta alustas tööde teostamist enne lepingu sõlmimist. Ei ole usutav, et ükski mõistlik ettevõtja alustaks ca 200 000 krooni maksvate tööde teostamist, kui ta pole veendunud, et ta selle tellimuse üldse saab. Tegemist oleks äärmiselt ebamõistliku riski võtmisega. 5.7 Hooldustööde teostamine (2009.a august). Süüdistuse kohaselt oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS XXX vahel 31.08.2006.a. sõlmitud töövõtuleping nr 2-8.3/180 linna (Järve linnaosa ja Ahtme linnaosa) teede-tänavate ja parkidehaljasalade remondi-, hooldus- ning korrashoiutööde teostamiseks. Antud leping kehtis kuni 31.08.2009.a. Pärast eelnimetatud lepingu kehtivusaja lõppu oli antud töödega jätkamiseks vaja sõlmida järgmiseks neljaks aastaks uus töövõtuleping. Sel põhjusel oli 2009.a. korraldatud riigihange ‘Hooldus-, korrashoiutööd ja teenused’, mille võitjaks osutus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15.09.2009.a. korralduse nr 950 kohaselt taas AS XXX. Tehnilistel põhjustel hange venis, mistõttu ametlikud tulemused hankevõitja osas kinnitati alles septembris. Seetõttu osutus uue töövõtulepingu sõlmimine võimalikuks alles 2009.a. septembri keskpaigas ning see leping hakkas kehtima alates 2009.a. oktoobrist. Eeltoodust tulenevalt tõusetus Kohtla-Järve Linnavalitsuses 2009.a. augustis vajadus leida Ahtme ning Järve linnaosade teede-tänavate ja parkide-haljasalade hooldustööde, aga samuti Raudi kalmistu hooldustööde teostaja ajavahemikuks 01.-30.09.2009.a. (s.o ajaperioodiks, mis jäi vana lepingu lõppemise ja uue lepingu kehtima hakkamise vahele). Töövõtja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Korraldati (hanke)konkurss, mis viidi läbi väljakuulutamata läbirääkimiste teel. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist leppis J. Solovjov XXX Xxxga ajavahemikul 25.-26.
4. 2009.a J. Solovjovi töökabinetis toimunud kohtumistel kokku selles, et XXX Xxx juhitav AS XXX võidab konkursi ja jätkab hooldustööde teostamist ka 2009.a septembris. Ühtlasi palus J. Solovjov XXX Xxxl nimetada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega AS-ile XXX. Arvestuslik tööde maksumus (parim pakkumine) pidi seejuures jääma suurusjärku 300 000.- krooni (ilma käibemaksuta). Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli hankekonkursi võitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana 25.08.2009.a peaspetsialist T. Xxxle ülesande kuulutada 26.08.2009.a välja konkurss septembrikuu hooldustööde teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov 26.
5. 2009.a oma alluvatele korralduse saata ettepanekud pakkumuse esitamiseks kolmele XXX Xxxga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (AS XXX, OÜ Xxx ning OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 31.08.2009.a. 26.08.2009.a, viibides J. Solovjovi töökabinetis Kohtla-Järve Linnavalitsuses, võttis XXX Xxx telefoni teel ühendust OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxga. Telefonivestluse käigus täpsustati Xxx juhitava ettevõtte nime ja registreerimisaadressi. Saadud info edastas XXX Xxx J. Solovjovile, misjärel neid andmeid kasutati Linnavalitsuse töötajate poolt pakkumuskutse koostamisel OÜ-le Xxx. Samal päeval toimunud kohtumisel leppis XXX Xxx Xxxga kokku selles, et OÜ Xxx osaleb 23 1-12-12478 hankekonkursil ’Hooldustööde teostamine’ ja et Xxx allkirjastab tema poolt juhitava ettevõtte esindajana fiktiivse hinnapakkumuse. Samas lubas XXX Xxx, et OÜ Xxx nimelt esitatavad hankedokumendid ja hinnapakkumuse valmistavad ette / vormistavad AS XXX töötajad. Lisaks sellele leppis XXX Xxx ajavahemikul 26.-27.08.2009.a AS XXX töötajate Xxxi ja Xxxa vahendusel OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga kokku selles, et OÜ Xxx osaleb hankekonkursil ’Hooldustööde teostamine’ ja et Xxx allkirjastab tema poolt juhitava ettevõtte esindajana fiktiivse hinnapakkumuse. Lisaks sellele kohtus XXX Xxx ajavahemikul 26.-28.08.3009.a (täpne kuupäev tuvastamata) isiklikult Xxxiga ja palus viimase juhitaval ettevõttel ’kaasa mängida’. Vastavalt kokkuleppele pidid ka OÜ Xxx nimelt esitatavate hankedokumentide ja hinnapakkumuse vormistamise korraldama ära AS XXX töötajad. Pärast Xxxlt ja Xxxilt nõusoleku saamist andis XXX Xxx Xxxile korralduse lasta Xxxal vormistada hinnapakkumuste materjalid konkursil osalemiseks nii AS XXX kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx nimelt. Seejuures pidi Xxxa kujundama hinnapakkumused selliselt, et OÜ XXX pakkumine oleks madalaima maksumusega. Samuti tuli pakkumuste kujundamisel arvestada etteantud suurusjärguga 300 000.- krooni. Xxx edastas saadud korralduse Xxxale. Xxxilt saadud tööülesannet täites koostas Xxxa ajavahemikul 26.-31.08.2009.a kõik kolm vajaminevat hinnapakkumust. Seejuures kasutas Xxxa OÜ Xxx nimelt tehtud pakkumuse koostamiseks selle osaühingu digitaalseid blankette, mille saatsid talle 28.08.2009.a vastavalt kokkulepitule OÜ Xxx töötajad. AS XXX nimelt allkirjastas hinnapakkumuse XXX Xxx. OÜ Xxx ning OÜ Xxx nimelt koostatud dokumendid esitati Xxxa poolt allkirjastamiseks vastavalt Xxxle ja Xxxile. Pärast allkirjastamist andis Xxxa kõik hinnapakkumused Xxxile, misjärel need toimetati (eeluurimise käigus tuvastamata) AS XXX töötajate poolt 31.08.2009.a. Kohtla-Järve Linnavalitsusse. Seejuures koordineerisid J. Solovjov ja XXX Xxx toimuva käiku omavahel telefoni teel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse linnavara konkursikomisjoni 31.08.2009.a protokollist nähtuvalt esitasid hankekonkursi ‘Hooldustööde teostamine’ raames hinnapakkumused AS XXX, OÜ Xxxed ja OÜ Xxx. 31.08.2009.a tunnistati Linnavalitsuse korraldusega nr 869 hankekonkursi võitjaks AS XXX pakkumus maksumusega 305 604.- krooni (s.o 19531,66 eurot; summale lisandus käibemaks) ning 01.
6. 2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS XXX vahel töövõtuleping nr 2-8.3/217 hooldustööde teostamiseks ajavahemikul 01.-30.09.2009.a. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli süüdistuses nimetatud perioodil AS XXX juhatuse liikmeks ja aktsionäriks Xxx. OÜ Xxx juhatuse liikmeks ja osanikuks oli Valeri Xxx ning OÜ Xxx juhatuse liikmeteks olid Xxx (sünd xxx), Xxx ja Xxx (sünd xxx), ainuosanikuks oli Xxx (sünd xxx). (3kd, tl 87-91, 94-95) Linnavalitsuse esitatud dokumentide kohaselt on kõnealuse konkursi raames esitatud kolm pakkumust – AS XXX poolt summas 366 725 krooni, Xxx OÜ pakkumus summas 416 800 krooni ja OÜ Xxx pakkumus summas 398 900 krooni. (1 kd, tl 30-42) 31.08.2009 Linnavara konkursikomisjoni koosoleku protokolli ja Linnavalitsuse korralduse kohaselt tunnistati edukaks AS XXX pakkumus.( 4kd, tl 121-126) Samuti kinnitavad Linnavalitsuse esitatud andmed, et Linnavalitsuse ja AS XXX vahel oli 31.08.2006 kuni 31.08.2009 kehtiv töövõtuleping hooldustööde teostamiseks ning vastava lepingu sõlmimiseks oli kuulutatud välja riigihange. (3kd, tl 100-115, 116-214). Linnavalitsuse ametnik Xxx andis kohtus ütluseid (13.08.2014 protokoll), et süüdistuses nimetatud perioodil töötas ta linnavara spetsialistina ja oli ka hankekomisjoni liige. Seoses remondi- ja ehitushangetega märkis tunnistaja, et kui hanked puudutavad mingit remonti linnaametites, siis antud ametite juhid kirjutavad linnapea nimele taotluse ja lähtudes rahaliste vahendite 24 1-12-12478 olemasolust või mitte, siis otsustakse kas need tööd on vajalikud… Kui otsustakse, et need tööd on tõesti vajalikud, et need tööd teha, siis komisjon tuleb kokku, otsustavad küsimuse, valivad hankemenetluse, milline hankemenetlus peab olema. Summast sõltub lepingu tüüp ja kus tuleb see konkurss kuulutada kas on riigi- või lihthange. Kui on tegemist hankega, mis näeb ette pakkumuskutsete saatmist, siis komisjon otsustas, kes pakkumuskutsed vormistab või ette valmistab. Eraldi hankespetsialisti selleks ei olnud. Tavaliselt tegeles sellega tema ja veel üks isik, vist Tatjana Xxxa. Istungite protokolle koostas valdavalt samuti tema või tema äraolekul Xxxa. Pakkumuskutsete saajate ringi arutati komisjonis ja otsustati, kellele saata. Kui tegemist oli ehitushankega, siis ettepanekuid tegi vist ehitusspetsialist. Kui vastava valdkonna spetsialisti pole, siis arutasid koos. Vaatasid registri järgi, kes sellise valdkonnaga tegelevad ja uurisid ka eelmisi hankeid. Kõnealuse lühiajalise hooldustööde konkursi pakkumuskutsed valmistas samuti ette tunnistaja. Kahe lepingu vahel oli mingi ajaline vahe. Üks lõppes ja teist veel ei olnud. Tekkis vajadus läbi viia selline väike konkurss. Kuna ta oli puhkusel, kutsus linnapea ta puhkuselt tagasi ja anti ülesanne korraldada see konkurss. Ta saatis kutsed kolmele firmale, kes olid osalenud varem analoogsel konkursil. Komisjonis neid ei arutatud, kuna kõik olid puhkusel. Enne kutsete saatmist ta firmade esindajatega ei kontakteerunud, et selgitada välja, kas nad on konkursil osalemisest huvitatud või mitte. Ta ei ole seda ka teiste konkursside puhul teinud. Xxx osas ta teadis, et ettevõte osutab samalaadset teenust Jõhvis ning XXX tegi seda varem Kohtla-Järvel. Kohtla Teenuste kohta tal mingit teavet ei olnud. Eeldas, et ta on võimeline taolist teenust osutama, kuna oli varem konkursil osalenud. Tunnistaja Xxx andis ülekuulamisel (18.08.2014 protokoll) ütluseid, et OÜ Xxx tegeleb muu hulgas ka teedeehitusega ja sanitaartehniliste töödega. Kuskil 2000 alguses osales ta Kohtla-Järve teeremondi konkursil. 2009.a aset leidnud kuuajalise hooldustööde konkursi kohta ütles tunnistaja, et ta põhimõtteliselt ei osalenud seal, ta ainult mängis kaasa. Ta sai Linnavalitsuselt kutse osalemiseks, aga ta ei olnud huvitatud, see oli ebamõistlikult lühike periood – 1 kuu. Kuid AS XXX palvel allkirjastas ta siiski alternatiivse pakkumise st pakkumise, mille hind oli suurem kui AS XXX pakkumisel. OÜ Xxx töötaja Xxxga võttis esmalt ühendust Xxx ASist XXX. Ta helistas ise Xxxle tagasi ja ütles, et tal ei ole aega sellega tegeleda, kui tahavad, siis võivad pakkumuse ise valmis teha ja ta tuleb hiljem allkirjastab. Järgmine päev ütles ta sama ka kohtumisel Xxxga. Millalgi hiljem kirjutas ta Xxx juures dokumentidele alla. Kuidas tema hinnapakkumus Linnavalitsusse jõudis, ta ei tea. Hiljem ta sai Linnavalitsuselt kirja, et ta ei võitnud konkurssi. Tunnistaja Xxx (18.08.2014) kõnealuse konkursiga seonduvaid asjaolusid ei mäletanud. Tunnistaja Xxx ütluste (18.08.2014 protokoll) kohaselt tegeleb Xxx linna heakorrastusega ja teede asfalteerimisega. Kohtla-Järve linnavalitsuse hangetes ei ole ta osalenud. Kõnealuse konkursi kohta ütles tunnistaja, et osales seal puht formaalselt, st ta ise konkursil osalemise dokumente ei esitanud. Irina või Vjatšeslav helistas talle ja palus allkirjastada paber. Enne seda oli talle helistanud ka Xxx ja kokkusaamisel palus teha formaalse pakkumise. Kuna ta teadis, et tema firma konkursil osaleda ei saa, sest tal puudub vastav tehnika, siis ta lihtsalt läks AS XXX kontorisse ja allkirjastas dokumendid konkursil osalemiseks, teades, et ei hakka seal töötama. Kes need paberid koostas ja Linnavalitsusse viis, ta ei tea. Küsimusele, miks ta oli nõus konkursil kaasa mängima, vastas tunnistaja, et eesmärk oli üksainus. Meie kui väiksed firmad kes ei oma spetsiaalset tehnikat teostada neid töid, sel eesmärgil, parem juba kohalik firma osaleb, kui keegi tuleb teistest linnadest. Meil pisifirmadel ei ole võimailik osaleda nendel konkurssidel. Seega kinnitavad nii Xxx kui ka Xxx, et nad said konkursist teada kas Xxx või teiste AS XXX 25 1-12-12478 töötajate kaudu, mitte aga Linnavalitsuselt. Sealjuures võtsid AS XXX esindajad nendega ühendust selleks, et nendele kuuluvad ettevõtted esitaks konkursil fiktiivsed pakkumised. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et neil endal puudus tegelik soov konkursil osalemiseks ja selle võitmiseks. Nende mõlema ettevõtte nimelt valmistasid pakkumused ette AS XXX töötajad ning nemad üksnes allkirjastasid. Pakkumuste Linnavalitsusse toimetamisega nad samuti kokkupuudet ei omanud. Nii Xxx kui Xxxi ütlustest järeldub, et nad said aru, et oma tegevusega loovad nad olukorra, kus konkursi saaks võita AS XXX. Kusjuures Xxx ütlustest tuleneb üheselt, et sellise tegevuse eesmärgiks oli tagada, et konkursi võidaks keegi kohalikest ettevõtetest, mitte aga teistest linnadest. Peale AS XXX ei olnud aga kohalikel tööde teostamiseks vajalikku võimekust. Taoline asjade käik eeldab aga omakorda seda, et Xxxl pidi olema teave väljakuulutatava konkursi kohta. Ta sai ise otsustada, millistele ettevõtetele tuleks lisaks AXxx XXX kutsed saata, kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegeles just tema nn „kaasa mängijate“ otsimisega. See asjaolu lükkab omakorda ümber Xxx ütlused, kes väidab, et ta otsis ja otsustas ise, millistele ettevõtetele kutsed saata. Seega pidi olema keegi Linnavalitsuse töötajatest informeerinud Xxxt konkursist ning andma talle võimaluse valida ettevõtted, kes temaga koos võiks „konkureerida“. Xxx pidi omakorda andma Linnavalitsusele tagasisidet, kellele kutsed saata. Esmalt tuleb märkida, et tegemist on sarnase skeemiga, mis toimis eelmistes punktides käsitletud episoodide puhul. Lisaks tuleb antud juhul arvestada ka asjaolu, et paralleelselt kõnealuse konkursiga toimus hankekonkurss Kohtla-Järve linna teede hoolduse ja remondi teenuse osutaja leidmiseks järgmiseks neljaks aastaks alates 01.10.2009 ning varasemalt so 01.09.2006 kuni 31.08.2009 osutas vastavat teenust AS XXX. Nähtuvalt 22.08.2011 ja 19.01.2015 koostatud jälitustoimingu protokollidest jagas Jevgeni Solovjov Xxxle väga lahkesti informatsiooni, mis puudutas paralleelselt käimas olevat konkurssi. Enamgi veel, ta mitte ainult ei avaldanud konkurssi puudutavat informatsiooni, vaid ta küsis otsesõnu Xxxlt nõu, kuidas käituda isikutega, kes kõnealusel konkursil koos Xxx XXX kandideerivad, ning toimis Xxxlt saadud juhiste järgi. (8 kd, tl 101-138a; 9 kd, 8-24A) Kuivõrd süüdistuse esemeks oleva konkursi väljakuulutamine oli tingitud just eelnimetatud paralleelselt toimunud konkursi venimisest ning need puudutasid olulises osas üht ja sama teenuste ringi, siis on ilmne, et ka 1-kuulise hooldusteenuse konkursi kohta sai Xxx informatsiooni just Solovjovilt. Taolist järeldust kinnitab ka nimetatud protokollide pinnalt tuvastatud fakt, et vahetult enne (st 25.08.2009 kell 11:02) konkursi väljakuulutamist ja Xxx väljakutsumist (Solovjov helistas Xxxle 25.08.2009 kell 16.03 paludes viimasel järgmisel päeval tööle tulla) leppisid Xxx ja Solovjov kokku kohtumise, mis pidi toimuma enne Xxxle helistamist. Samuti kohtusid nad järgmisel päeval so 26.08.2015 hommikul. Kusjuures Xxx ja Xxx vahelise kõne sisust nähtuvalt oli Xxx 26.08.2009 kell 10:53 Solovjovi juures ning viimasega toimunud kohtumise ajal helistas ta Xxxle selleks, et küsida tema ettevõtte täpset nimetust ning juriidilist aadressi. Fakti, et Xxx oli nimetatud ajal Linnavalitsuses Solovjovi juures kinnitavad ka Xxx 26.08.2009 kell 11:32 ja 12:03 kõned, mille käigus ta ütleb, et tuli alles Kohtla-Järvelt linnapea juurest, oli Solovjovi juures nõupidamisel. Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et Xxx ja Solovjov kohtusid vahetult enne konkursikutsete väljasaatmist vähemalt kahel korral ning nende kohtumiste käigus lepiti kokku ettevõtete ring, keda Linnavalitsus lisaks AS-le XXX konkurxxx kutsub. Vastasel juhul puudunuks Xxxl igasugune mõistlik vajadus helistada keset linnapeaga toimuvat kohtumist teisele ettevõtjale täpsustamaks tema ettevõtte nimetust. Samuti oleks ebausutav, et oli puhas kokkusattumus, et Linnavalitsuse töötaja Xxx otsustas mõned hetked hiljem täiesti juhuslikult, et saadab konkursikutse muuhulgas ka just Xxxle kuuluvale ettevõttele. Tulenevalt Xxx ja Xxxi ütlustest on kohtu hinnangul taoline asjade käik välistatud. Seda, et Solovjovi teadmisel ja korraldamisel oli lepitud kokku, kes kõnealusel konkursil osalevad 26 1-12-12478 ning Solovjov oli konkursi võitja – AS XXX – juba ette ära otsustatud, tõendab üheselt Xxx ja Solovjovi vahel 31.08.2009 kell 08:33:06 toimunud kõne, kus Solovjov helistab ise Xxxle ja ütleb, et kaks pakkumist on olemas ning küsib millal kolmas tuleb. Seepeale vastab Xxx, et Xxxilt peab tulema ja et ta kohe uurib. Solovjov vastab, et poole üheteistkümneks. Arvestades eelnevalt toodud tunnistajate Sidorovi ja Xxxi ütluseid ning eelnimetatud kõnede sisu, siis viimane kõne näitab esiteks seda, et Solovjov suhtles kõnealuse konkursi teemadel vahetult Xxxga (kes oli ühe konkurxxx kutsutud ettevõtte esindaja) nii vahetult enne konkursi väljakuulutamist kui ka konkursi ajal. Teiseks Solovjov pöördus Xxx poole küsimuses, miks ei ole laekunud kõik kolm pakkumust, kuigi puudu olev kolmas pakkumus ei olnud mitte Xxx ettevõtte pakkumus. Seega oli Solovjov teadlik, et Xxx otsib ise välja kaks ettevõtet, kes oleks nõus konkursil „kaasa mängima“, et tagada Xxx ettevõtte võit ning korraldab nende nimelt pakkumuste esitamise. Vastasel juhul olnuks loogiline, et Solovjov oleks helistanud sellele isikule, st Xxxile, kelle ettevõtte pakkumust ei olnud laekunud, mitte aga selle ettevõtte konkurendi esindajale. Kuivõrd tal oli teadmine, et Xxx korraldab kahe ülejäänud konkursil osaleja nimelt pakkumuste esitamist, siis pidi ta aru saama ka sellest, et taolises olukorras on tegelik ettevõtete konkureerimine välistatud ning kõik kolm pakkumust saavad olema esitatud selliselt, et võitjaks osutuks Xxx juhitav ettevõte. Korrektse konkursi tingimustes poleks Solovjov pidanud üldse mitte pakkumuskutsete saajatele helistama, kui neilt ei ole tähtaegselt pakkumust laekunud. Taolises olukorras loetakse, et isik ei soovi konkursil osaleda. Eriti kõnekas on aga fakt, et vastava kõne tegi Solovjov, st linnapea ise. Arvestades Kohtla-Järve linna elanike ja Linnavalitsuse ametnike arvu ja ka tuvastatud fakti, et konkursi korraldamiseks oli olemas vastav ametnik – Xxx - ning Linnavara konkursikomisjon (4 kd, tl 123-126), siis on äärmiselt tavapäratu, et linnapea tegeleb isiklikult linna teede ja tänavate 1kuulise hooldushanke tehnilise korraldusega. Taolise käitumise ainsaks seletuseks saab olla, et mingil põhjusel oli ta kõnealuse hanke käigust ja tulemustest isiklikult huvitatud. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et antud juhul on tuvastatud, et Solovjov ja Xxx leppisid juba enne konkursi väljakuulutamist kokku, et selle võitjaks osutub AS XXX ning Xxx pidi ise leidma, kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus saadaks lisaks AXxx XXX pakkumuskutsed ning korraldama nende nimelt pakkumuste esitamise sellisel viisil, et oleks tagatud AS XXX võit. Konkursikutsed saanud OÜ Xxx ja OÜ Xxx ning nende esindajad Sidorov ja Xxx olid nõus Xxx ettepanekuga osaleda konkursil ning seda viisil, et oleks tagatud AS XXX võit. St nad mõistsid, et nende nimelt esitatud pakkumused on fiktiivsed ja esitatud eesmärgiga, et konkursi võitjaks tuleks AS XXX. Neil endil puudus tegelikkuses kavatsus konkursil osaleda ja seda võita. 5.8 Kui hooldustööde, Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi ning ujula meeste duširuumide episoodi osas on üheselt tuvastatud, et pakkumuskutsete saajate ringi otsustas Solovjov koos ühega ettevõtjatest, kellele pakkumuskutse saadeti ja kes hiljem konkursi võitis, siis sotsiaalmaja tubade remondi osas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaks, et Solovjov suhtles enne konkursi väljakuulutamist vahetult konkursi tulevase võitjaga ning leppis temaga eelnevalt kokku, kellele kutsed saata. Samas ei saa aga kaudse tõendina jätta arvesse võtmata, et kõigi nelja episoodi puhul oli üldine skeem sarnane – üks pakkumusekutse saanud ettevõtjatest võttis ühendust teiste kutsete saajatega (seega pidi ta teadma, kes veel kutsed said) ning lepiti kokku, et hilisemaks võitjaks osutunud ettevõtja koostab ise pakkumused ka teiste ettevõtete nimelt või siis korraldab nende koostamise sellise sisuga, et viimaste pakkumused oleks tema omaga võrreldes ebasoodsamad. Seejärel toimetas nn tulevane võitja ise või siis korraldas kõikide pakkumuste toimetamise Linnavalitsusse. Kõikidel juhtudel osutus võitjaks justnimelt see ettevõtte, mille esindaja käis eelnevalt konkurentide käest küsimas, kas nad on nõus konkursil pakkumuse esitama ning korraldas ise konkurentide nimel pakkumuste koostamise, mille suurus ületas tema enda esindatava ettevõtte pakkumust. Seega pidi kõikidel juhtudel olema tulevasele võitjale juba enne 27 1-12-12478 konkursi kuulutamist teada, et konkurss tuleb ning talle anti võimalus otsida veel kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus kutsed saadab. Nimetatu sai aga toimuda vaid Linnavalitsuse või mõne selle ametniku teadmisel ja korraldamisel. 5.9 Linnavalitsuse ametnike ütlused osas, mis puudutavad konkurxxx kutsutavate isikute valimist on kas ebamäärased või vastuolus muude tõenditega. Nende ütluste hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et mitmed neist töötavad jätkuvalt süüdistatava Solovjovi alluvuses ning nende ütlused võivad olla sellest asjaolust mõjutatud. Linna ehitusspetsialist Xxx sisuliselt keeldus kohtus toimunud ülekuulamisel osadele küsimustele vastamast. Kui tegemist oli tema enda või Solovjovi jaoks ebamugavate küsimustega, siis oli tunnistaja mitmetel juhtudel lihtsalt vait ja pööritas silmi, mistõttu kohus pidi korduvalt ristküsitluse käigus sekkuma ning tunnistajalt üle küsima, kas ta sai küsimusest aru ja paluma vastata. Samas muudes küsimustes oskas tunnistaja korrektselt ja ilma igasuguste viivitusteta vastata. Neil asjaoludel ei saa kohus pidada Xxxi usaldusväärseks tunnistajaks ning tema ütluseid ei saa tõendina arvestada. Tunnistaja Xxx osas tõi kohus juba eelnevalt välja, et tema ütlused hooldustööde hankele kutsutavate isikute valimise osas on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja ka jälitustoimingu protokollist tulenevate andmetega. Konkursikomisjoni kuulunud tunnistaja Ülle Lepasaar (11.08.2014 protokoll) kõnealuste konkursside korraldamise asjaolusid ei mäletanud. Komisjoni kuulunud tunnistaja Xxx (11.08.2014 protokoll) ütles, et kutsete saajate ring otsustati erinval viisil. Mõnda firmat pakkusid komisjoniliikmed, esimees. Vahel kui tegemist mingi tundmatu alaga, siis võeti appi internet. Seda arutati komisjonis ning komisjon otsustas kellele kutsed saata. Tema sõnul ei saanud Solovjov ainuisikuliselt seda otsustada. Samas nn hooldustööde episoodi puhul on tuvastatud, et Solovjov koos Xxxga otsustas, kellele kutsed saata, mitte aga konkursikomisjoxxx Ka ülejäänud kolme episoodi puhul on kahel juhul tuvastatud, et Solovjov helistas enne konkursi väljakuulutamist vastavalt Xxxile ja Xxxile ning teavitas neid tellitavatest töödest. Alles seejärel, kui oli saanud Xxxi ja Xxxi nõusoleku, lasi ta Tootsil konkursi korraldada. Seega oli mõlemal juhul tulevase konkursi võitja kutsumine ja konkursi korraldamine otsustatud Solovjovi mitte komisjoni poolt. Xxx ütlustest nähtub, et hooldustööde konkursi puhul komisjoni üldse kokku ei kutsutudki. Seega järeldub, et hangete väljakuulutamisel ja pakkumuskutsete saajate ringi otsustamisel ei peetud igakord vajalikuks komisjoni kaasamist. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud ka ühtki komisjoni koosoleku protokolli, millest nähtuks, et kõnealuse nelja hankekonkursi puhul on toimunud komisjoni koosolek, millel on otsustatud konkursi korraldamine ning kutsete saajate ring. Kusjuures tunnistaja Xxx sõnul selliseid otsustusi enne 2010.a ei protokollitudki. Arvestades, et hooldustööde, Kunstide Kooli trepi ja katuse remondi ning ujula meeste duširuumide episoodidest nähtuvalt oli Linnavalitsuses võimalik kõnealusel perioodil so 2009.a kuulutada konkurss välja ka ilma komisjonita ning muude tehiolude osas on kõikide süüdistuse esemeks olevate hankekonkursil osalenute poolt kutsete saamise, pakkumuste koostamise ja esitamise asjaolud kattuvad, siis on kohtul põhjust arvata, et kõigi nelja hankekonkursi pakkumuskutsete saajate ring otsustati sarnasel viisil – st Solovjovi poolt koos tulevase konkursi võitjaga. 5.10 Ülaltoodut kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et kõigil neljal juhul oli Solovjov valinud välja ühe ettevõtte, kes tema nägemuse kohaselt pidanuks vastava konkursi võitma. Enne konkursi väljakuulutamist andis Solovjov selle esindajale võimaluse otsida kaks ettevõtet, kes oleksid nõus konkursil fiktiivselt osalema, et tagada väljavalitud ettevõtte võit. Kui tulevane võitja oli need ettevõtted leidnud, saatis Linnavalitsus kõigile kolmele pakkumuskutsed ning võitja korraldas 28 1-12-12478 teiste nimelt pakkumuste koostamise suuruses, mis ületas tema enda pakkumust. Seega oli konkursi võitja sisuliselt otsustatud juba enne konkursi väljakuulutamist. Samuti oli pakkumuste esitajate vahel teada ja kokku lepitud, kes konkursi võidab ning kaks nn kaasa mängijat allkirjastasid pakkumused, mille suuruste arvutamise ainsaks kriteeriumiks oli asjaolu, et see peab olema kallim kui tulevase võitja pakkumus. Kaasa mängijate pakkumustes ei olnud lähtutud nende tegelikust hinnangust, millise tasu eest oleksid nad valmis teostama konkursi objektiks olevaid töid või teenuseid. 5.11 Taolise tegevuse tulemusel ei kujunenud linnale pakutav hind mitte reaalse konkurentsi tingimustes vaid lähtus konkursi kokkulepitud võitja suvaotsusest. Sellega rikuti hangete korraldamise põhilisi eesmärke, st tagada kohaliku omavalitsuse ja seeläbi laiemalt maksumaksja rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Samuti välistati sel viisil nende ettevõtete osalemine hangetes, kes oleksid olnud reaalselt huvitatud hanke esemeks olevate tööde teostamisest ning soovinuks seda teha ausa konkurentsi tingimustes. Tagantjärele on võimatu tuvastada kas tegelikkuses oleks mõni teine ettevõte pakkunud linnale samade tööde või teenuste teostamist soodsamatel tingimustel või mitte. 5.12 Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-12-11 selgitanud, et

§ 400

koosseisuliste tunnuste tuvastamisel tuleb muu hulgas hinnata, kas ettevõtjad kujutasid endast ka tegelikke konkurente ning selleks tuleb tuvastada, kas nad tegutsesid ühel asjaomasel turul. KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimisja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega. Süüdistuse esemeks olevate hangete objektiks olnud tööd ja teenused olid oma olemuselt sellised, millega loodavaid hüvesid või lisandväärtusi oli võimalik tarbida vaid Kohtla-Järve linnas ning tööde tellijaks sai olla vaid Kohtla-Järve linxxx Seega lõpptarbijateks olid kas Kohtla-Järve linna elanikud või linnas viibivad isikud ning vahetuks tellijaks vaid Linnavalitsus. Seega nõudluse osas oli tegemist väga kitsalt piiritletava turuga, mis piirdus Kohtla-Järve linnaga. See aga ei tähenda, et vastavate tööde ja teenuste osutajaks sai olla vaid isik, kes on orienteeritud vastavate tööde ja teenuste pakkumisele just Kohtla-Järve linnas. Tegemist ei olnud oma olemuselt selliste tööde ja teenustega, mida ei saaks pakkuda ettevõtjad, kes teevad sarnaseid töid teistes piirkondades (nt naaber linnades või valdades või ka mujal Eestis). Süüdistuses nimetatud ettevõtted tegutsesid vastavalt kas ehitus- või teedeehitus- ja hooldusvaldkonnas ning konkursid seisnesid vastavate valdkondade tööde tellimises. Kohtu hinnangul võib üldehitusturust eraldi asjaomase teenusteturuna käsitleda teede ehitust ja –hooldust, kuivõrd tegemist on üldehitusest oluliselt erinevaid eriteadmisi ning tehnikat nõudva valdkonnaga. Hankija ei saa üldjuhul asendada vastavat teenust pakkuva ettevõtte pakkumust üldehitusteenust osutava ettevõtte pakutavate teenustega ning vastupidi. Samas vastavate valdkondade siseselt oleks erinevate ettevõtjate poolt hangetel esitatud pakkumused teineteisega asendatavad. Nii nagu varem öeldud, geograafilisest aspektist ei oma kumbki valdkondadest Kohtla-Järvel või Ida-Virumaal mingit taolist eripära, mis annaks alust käsitleda Ida-Virumaad või Kohtla-Järvet ülejäänud Eestist erineva geograafilise turuna. Seega tuleb antud asjas pidada asjaomasteks teenusteturgudeks vastavalt Eesti üldehitusturgu ning Eesti teedeehitus- ja –hooldusturgu. Formaalselt olid kõik süüdistuses nimetatud konkurssidel osalenud ettevõtted konkurendid, 29 1-12-12478 kuivõrd nende esitatud pakkumustes oli antud lubadus teostada töid, mis hangete tingimustes kajastusid ning tegemist oli eraldiseisvate juriidiliste isikutega ning esitatud pakkumused ei olnud ühispakkumused. Omaette küsimus on, kas kõik ettevõtted omasid tegelikkuses ka tahet konkurssi võita ning valmidust pakkumuses kirjeldatud töid teostada. 2009.a kehtinud KonkS redaktsiooni § 4 lg 1 sätestas, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas: 1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; 4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; 5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 1-5 kehtivad samas sõnastuses tänaseni. KonkS § 6 lg 1kohaselt ei kohaldata eelnevalt nimetatud keeldu kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis: 1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa; 2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks; 3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. 5.13 Antud juhul ei olnud ettevõtjate vaheline suhtlus enne pakkumuste esitamist suunatud mitte ühispakkumuse esitamiseks vaid konkreetse konkursi võitja kokkuleppimiseks. Selleks lepiti kokku, et pakkumustes esitatakse hinnad nii, et varasemalt kokkulepitud võitja hind oleks kindlasti teiste osalejate omast madalam. Kusjuures vajadusel vormistas kõikide pakkumuskutsete saanud ettevõtjate nimelt vajalikud pakkumused selle ettevõtja esindaja, kes pidi kokkuleppe kohaselt konkursi võitma. Teiste ettevõtete esindajad panid neile paberitele vaid oma allkirjad. Kuivõrd hangetel osalenud isikute ring oli piiratud ning nn tulevasele võitjale teada, siis sellega sisuliselt välistati hangete hindade kujunemine tegeliku konkurentsi tingimuses. Konkursil edukaks osutuva hinna määras see isik, kes varasema kokkuleppe kohaselt pidi hanke võitma. Kuigi teised konkursil osalejad võisid teoreetiliselt olla võimelised teostama hangete objektiks olevaid töid ka nn tulevasest võitjast soodsamalt, allkirjastasid nad kallima pakkumuse üksnes seetõttu, et tagada kokkulepitud isiku võit. Seega oli hangetel osalenutel väga selge konkurentsi kahjustav eesmärk – omavahel kooskõlastada kes hanked võidab ning lasta tulevasetel võitjatel ainuisikuliselt määrata kindlaks hind, mis vastava hanke võidab ning millega on Kohtla-Järve linn (laiemalt maksumaksja) kohustatud temalt töid ja teenuseid tellima. Taoline tegevus on KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt keelatud kui konkurentsi kahjustava eesmärgiga ettevõtjatevaheline kooskõlastatud tegevus kolmandate isikute jaoks hinna kindlaks määramisel. Samuti vastab see kehtiva

§ 400

lg 2 p 1 (2009.a kehtinud redaktsioonis

§ 400lg 1) objektiivsetele tunnustele.

30 1-12-12478 5.14 Lisaks eelnevalt kirjeldatud lubamatule koostööle kolmandate isikute suhtes hinna kindlaks määramisel, rikuti vaba konkurentsi põhimõtteid ka sellega, et Solovjovi kaasabil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõtjatest ebakohase eelise seeläbi, et talle anti võimalus nimetada ise ülejäänud kaks ettevõtjat, kes temaga koos hankel osalema kutsutakse. Linnavalitsuse töötajate ütlustest nähtuvalt oli Linnavara konkursikomisjoni ülesandeks otsustada, keda konkursitel osalema kutsuda. Kõnealusel neljal juhul ei otsustanud seda aga neutraalne ja kollegiaalne komisjon, vaid hoopis linnapea koos ühe tema poolt väljavalitud ettevõtjaga. Sel viisil saadud eelist ära kasutades valis ettevõtja reaalse konkurentsi vältimiseks (ehk konkurentsi kahjustaval eesmärgil) välja kaks ettevõtjat, kes olid nõus temaga koos konkursil osalema ning pakkumustes märgitavad hinnad kooskõlastama. Taolise tegevusega välistati Solovjovi kaasabil selliste ettevõtjate osalemine hankel, kes ei oleks olnud nõus kokkulepitud võitjaga ebaseaduslikult koostööd tegema ning soovinuks osaleda konkursil õiglastes konkurentsi tingimustes. Kui lähtuda asjaomase turu piiritlemisel nõudlusejärgsest turust, siis kõnealune Solovjovi initsiatiivil toimunud ettevõtjatevaheline koostöö oli kolmandate isikute (ettevõtjate) jaoks oluline piirang kaubaturule pääsemiseks. Sisuliselt võimaldati turule ligipääs vaid nendele ettevõtjatele, kes olid valmis tegema keelatud koostööd. Selliste piirangute seadmist tuleb kohtu hinnangul käsitleda keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses, mis ühtlasi vastab ka kehtiva

§ 400

lg 2 p 3 (2009.a kehtinud redaktsioonis

§ 400lg 1) objektiivsetele tunnustele.

5.15 Oluline on siinkohal märkida, et tulenevalt ülal käsitletud faktilistest asjaoludest, luges kohus tõendatuks, et kokkulepitud võitja ja tema välja valitud ettevõtete esindajad said kõik väga hästi aru sellest, et nendevahelise koostöö tulemusel ei kujune kolmandale isikule (st Linnavalitsusele) pakutav hind mitte ausas konkurentsi tingimustes, vaid kokkulepitud võitja poolt kindlaksmääratud suuruses. Samuti pidid nad kõik mõistma, et nende koostöö tulemusel välistatakse selliste ettevõtjate pääsemine konkurxxx, kes sooviks konkureerida ausas konkurentsis, ilma teiste ettevõtjatega keelatud koostööd tegemata. Seega kõikide nende ettevõtete esindajate tegevuses on kohtu hinnangul tuvastatud ka subjektiivsete tunnuste esinemine ehk vähemalt kaudne tahtlus eelkirjeldatud ettevõtjate vahelises koostöös osalemisel. Peale Xxxi, on kõikide nende isikute suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Käesolevaks ajaks on kohtu all üksnes Xxx ning arvestades, et kohus tuvastas tema tegevuses

§ 400

lg 1 (kehtivas redaktsioonis

§ 400

lg 2 p 1 ja 3) koosseisuliste tunnuste esinemise, tuleb Xxx talle

§ 400lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi mõista.

5.16 Seonduvalt juriidiliste isikute vastutusega peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt

§ 14

lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

§ 400näeb ette juriidilise isiku vastutuse.

Vaidlust ei ole antud juhul ka selles, et füüsiliste isikutena ebaseaduslikus ettevõtjatevahelises koostöös osalenud Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Fedorov, Xxx, Xxx ja Xxx(sünd 20.10.55) olid süüdistuses nimetatud perioodil vastavalt ettevõtete Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, XXX AS, OÜ Xxx ja Xxx OÜ juhatuse liikmed. Kuid lisaks sellele peab juriidilise isiku karistamiseks olema tuvastatud, et süütegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Arvestades asjaolu, et süüdistuse esemeks olevate hangete võitjateks olid OÜ Xxx, Xxx OÜ ning AS XXX, kes said ebaseadusliku ettevõtjatevahelise koostöö tulemusel Linnavalitsuselt tellimuse tööde teostamiseks ning suurendada seeläbi ettevõtete käivet, on kohtu hinnangul ilmne, et konkurentisalased teod olid pandud toime nende äriühingute huvides ja seega vastab nende tegevus

§ 400

lg-le 2 (kehtiva

§ 400lg-le 4).

Ülejäänud juriidiliste isikute osas ei ole kohtu hinnangul aga tuvastatud, et nende äriühingute nimelt koostatud fiktiivsed pakkumused ja nende osalemine ettevõtjate vahelises keelatud koostöös, oleks olnud nende äriühingute huvides. Puuduvad andmed, et nad oleks seeläbi saanud 31 1-12-12478 mingit kasu või muid hüvesid, nt võimalust osaleda hiljem hankel alltöövõtjana või et olnuks täiendav kokkuleppe, mille kohaselt pidanuks nad saama kokkulepitud võimaluse võita mõni järgmistest hankekonkursitest. Samuti ei ole süüdistuses märgitud, milles nende ettevõtete huvi seisnes. Eeltoodu tõttu saab kohtu hinnangul teha etteheite konkurentsialase kuriteo toimepanemises üksnes OÜ-le Xxx, Xxx OÜ-le ning AXxx XXX. Kõigi nimetatud ettevõtete osas on aga tänaseks kriminaalmenetlus erinevatel põhjustel lõpetatud. Käesolevajal ajal on ülejäänud juriidilistest isikutest kohtu all ainult Xxx OÜ. Ülal nimetatud põhjendustel on kohus seisukohal, et OÜ Xxx tuleb

§ 400

lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ning seda hoolimata OÜ Xxx kaitsja taotlusest teha süüdimõistev otsus. 5.17 Kuigi Solovjov end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning enda sõnul kõnealuste hangetega mingit seost ei omanud, on kohus seisukohal, et vastavalt ülal tuvastatud faktilistele asjaoludele oli Solovjovil süüdistuses kirjeldatud konkurentsikuritegude toimepanemise aset leidmisel määrav roll. Ilma tema poolse panuseta poleks eelkirjeldatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtjate vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Kohtla-Järve Linnxxxlikogu 02.05.2007.a määrusega nr 87 kinnitatud Riigihangete korraldamise kord (edaspidi ka: Riigihangete kord) § 1 kohaselt on korra eesmärk tagada Kohtla-Järve linna rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihangete korra § 2 kohaselt pidi kehtestatud korrast lähtuma kõikide asjade ostmisel, teenuste tellimisel (k.a lihtsustatud korras tellitavad teenused riigihangete seaduse § 19 mõistes, mille tellimiseks ei pea hankija riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama), ehitustööde tellimisel, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot, kuid väiksem kui riigihanke piirmäär riigihangete seaduse § 15 lõike 1 tähenduses. Kuivõrd kõigi nelja hanke eeldatav maksumus ületas 2000 eurot, pidi Linnavalitsus konkursi korraldamisel lähtuma Riigihangete korrast. Riigihangete korra § 14 lg 2 ja 3 kohaselt pidi Linnavalitsus tegema hankemenetluse raames võimaluse korral vähemalt kolmele riigihanke kvalifitseerimise tingimustele vastavale huvitatud isikule pakkumuse esitamise ettepaneku ning lisama riigihanke dokumentidele vastavasisulise kirjaliku seletuse. Tulenevalt § 32 lg-st 3 peab hankemenetluses toimuv sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine leidma aset viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumuste, hankemenetluses osalemise taotluste ja muude dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle, et hankija saab avada pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist. Olles Kohtla-Järve linnpeana teadlik Linnavalitsuse plaanidest erinevate tööde tellimisel ning omades pädevust anda korraldusi alluvatele, kasutas ta oma ametipositsiooni ära nin