TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-297 Otsuse tegemise kuupäev 30.11.2015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks E.P. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 7840 eurot seonduvalt ebainimlike ja alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.P.; Vastustaja: Tallinna Vangla. Resolutsioon Rahuldada E.P. kaebus osaliselt. Mõista välja Tallinna Vanglalt E.P. kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 140 eurot (ükssada nelikümmend eurot) ja kanda hüvitis E.P. vanglasisesele arvelduskontole pärast kohtuotsuse jõustumist. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Tallinna Vanglalt E.P. kasuks riigilõiv summas 4,21 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus E.P. on esitanud Tallinna Vanglale 06.11.2014 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. E.P. on märkinud, et tema isiklik ruum kambris oli ebapiisav ning puudus privaatsus ning ebapiisav ruum on tekitanud temas stressi ja pingeid. E.P. on märkinud taotluses, et tal puudus võimalus tegeleda spordiga, oli sunnitud kuulama valjut raadiosaadet nii kambris kui jalutusboksis, mis teda häiris. Kambri valgustus ei vastanud nõuetele, riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mis tekitas kambrist niiskus, puudus korralik ventilatsioon ning õhuakendele olid paigaldatud metallist plaadid, mis takistasid omakorda õhuvahetust. Duši kasutamine oli kord nädalas, mis oli ebapiisav ning jalutada sai l tund päevas väikese jalutusboksis. E.P. on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 14 eurot päeva eest, mil ta pidi viibima Tallinna vanglas ebainimlikes tingimustes perioodil 08.03.2012-18.09.
- Tallinna Vangla on vastusega kahju hüvitamise nõudele 26.01.2015 nr 5-18/14/31124-2 jätnud E.P. kahju hüvitamise nõude rahuldamata. E.P. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Kohtumäärusega 18.02.2015 on kohus kaebuse menetlusse võtnud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 235,20 eurot. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja seisukohalt olid Tallinna Vangla kambritingimused inimväärikust alandavad, kuna kaebaja pidi viibima koos teiste vahistatutega ühes kambris, mille põrandapind oli ebapiisav ning kambris olid mööbliesemed ja WC, mistõttu oli põrandapind ühe kinnipeetava jaoks veelgi väiksem. Kaebaja on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja viitab Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikli 3 rikkumisele, mis keelab kedagi ebainimlikult kohelda. Kaebaja viitab ka privaatsuse puudumisele. Lisaks on kaebaja märkinud, et ta ei saanud tegeleda spordiga, külastada spordisaali ega osaleda spordiüritustel; kaebaja oli sunnitud kuulama valjut muusikat nii kambris kui ka jalutusboksis, mis teda häiris. Kaebaja märgib, et ka jalutusboksis, kus tal võimaldati viibida vaid l tund päevas, oli ebapiisavalt ruumi. Kaebaja märgib , et pesu tuli pesta ja kuivatada kambris, mis tekitas kambris niiskust ning samuti oli õhuvahetus kambris halb, kuna akendele olid paigaldatud perforeeritud metallplaadid ning ventilatsioon oli halb. Kaebaja peab ebapiisavaks seda, et duši kasutamist võimaldati ainult kord nädalas. Kaebaja viitab ka halvale valgustusele kambris väites, et silmad olid kurnatud, kuna lugemiseks ja kirjutamiseks oli valgus ebapiisav. Kaebaja arvates pidi ta viibima inimväärikust alandavates tingimustes just ajal, mil ta oli vahistatu ning oleks vajanud paremaid tingimusi keskendumiseks. Kaebaja on viidanud Euroopa kohtu lahenditele. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 14 eurot iga Tallinna Vanglas veedetud päeva eest perioodil 08.03.2012 kuni 18.09.2013, kokku 7840 eurot. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja toob kohtule välja vaidlusaluse perioodi, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambrite numbrid, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Vangla on esitanud eraldi kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud WC põrandapind. Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala, samuti ei arvestata põrandapinna hulgast välja mööbli alla jäävat pinda. Vastustaja on tuginenud vaideotsusele ning on märkinud, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 alusel , välja arvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist. VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus 1 tund päevas. Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et 2 isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. Mööbli alust pinda ei tule üldpinnast maha arvata. Vangla on märkinud, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris. Kambrites on keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Vangla on viidanud VangS § 50 lg 2, mille kohaselt on duši kasutamise võimalus kinnipeetaval 1 kord nädalas. Vastustaja märgib, et kambrites, kus kaebaja viibis, oli nii aken kui valgustid, mis tagasid valguse kambris. Vangla kohustust tagada kinnipeetavale spordiga tegelemine ei tulene ühestki õigusaktist, samas on märgitud, et tunniajasel jalutuskäigul jalutusboksis on võimalus tegeleda kehakultuuriga vastavalt oma leidlikkusele, spordisaali kasutamine on võimalik elusektsioonis paiknevatel kinnipeetavatel. Vastavalt VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid, mida tehakse jalutuskäikude ajal. Vastustaja märgib, et kõiki kinnipidamistingimusi tuleb hinnata kogumis ning kaebaja on teadlik kinnipidamistingimustest. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole esitanud vanglale varasemalt pöördumisi kinnipidamistingimuste kohta. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vangla on märkinud ka, et Eesti riik ei ole olnud tegevusetu ja on astunud konkreetseid samme, et viia kehtiv õigus kooskõlla EIK praktikaga. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, mis tähendab, et kaebus kuulub rahuldamisele ainult kambri põrandapinna ebapiisavuse osas ja nende päevade osas, mil kaebajal oli põrandapinda alla 3 m2 isiku kohta kambris ning mitte summaliselt sellises ulatuses nagu kaebaja on seda soovinud. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 14 eurot iga kinnipidamisasutuses viibitud päeva eest, mil ta oli sunnitud olema ebainimlikes tingimustes vahistatu staatuses Tallinna Vanglas perioodil 08.03.2012 kuni 18.09.2013, kokku 7840 eurot. 4.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust ning puudus privaatsus. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske ja rõske, kuna kambris tuli pesta ja kuivatada pesu, kambris on halb õhk ja 3 puudulik ventilatsioon, kambris oli halb valgustus ning ennast pesta sai ainult kord nädalas duši all ning tuli taluda raadio valjuhäälset transleerimist nii kambris kui ka jalutusboksis ja kaebaja ei saanud tegeleda kehakultuuriga. Samas sai väljaspool kambrit viibida vaid l tund päevas kitsas jalutusboksis. 5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK
- märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).
- Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt (vastuses kahju hüvitamise taotlusele) ei ole Tallinna Vangla E.P. suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 8.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.
- kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist.
- Sama seisukohta on EIK korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas ning see on samades tingimustes mis olid E.P. Hinnates isiku kinnipidamist mitmetes kambrites (tl.33-38) tuleb möönda, et kaebaja viibis kambrites perioodil 08.03.2012-18.09.2013, kus osa veedetud päevadest oli kambrites põrandapinda alla 3 m2 isiku kohta. Vangla poolt väljatoodud päevadel viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2 kokku kohtu poolt arvestatuna kokku 162 päeva. Sellest periood arvates 07.08.2012-23.10.2012 78 päeva, periood 31.12.2012-08.01.2013 (v.a. 02.01.2013 ) 8 päeva ning periood 06.03.2013-11.03.2013 6 päeva, kokku 92 päeva, mil oli põrandapinda minimaalselt alla 3 m2 (ca 0,03-0,06 m2 alla 3 m2) ei arvesta kohus ebapiisavaks põrandapinnaks. Ülejäänud 70 päeva saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning seega saab määrata kaebajale selle eest rahalist kompensatsiooni. Kaebaja on kurtnud ka väikese jalutusboksi üle, kuid kohus leiab, et vangla poolt on täidetud VangS § 55 lg 2 nõue, millega on tagatud kinnipeetaval värskes õhus viibimine 1 tund päevas ning jalutusboksis ei ole korraga nii palju kinnipeetavaid, et see võiks häirida kaebaja jalutuskäigul viibimist. Mis puudutab esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise taotluse mitte esitamist vanglale, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku 4 kohta on põrandapinda 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m
- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi oluliselt alla 3 m
- Lisaks oli kaebaja kinnipidamise aja perioodidel kalendripäevi, kus kaebaja isiklik ruum vastas ruumiliselt nõuetele, neid päevi kohus mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei loe. Samuti ei arvesta kohus mittevaralise kahju hulka neid päevi, mil oli põrandapinda minimaalselt alla 3 m2 (kohtuotsuse p 9). 11.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.
- Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Kohus on seisukohal, et mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 13.Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab. Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. Vangla on märkinud, et erinevalt tavatingimustest, mis lubavad kinnipeetul vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäeva ringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all. 14.Kaebaja on märkinud, et kambrites, kus ta viibis, oli niiske ja rõske ning ventilatsioon ja valgustus oli halb. Tallinna Vangla on välja toonud asjaolud, et kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetaval on võimalik kambris õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu, kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab normaalse temperatuuri kambris. 15.Kohus märgib, et peab usaldusväärseks vangla vastust selle kohta, et kambrites on osaliselt loomulik ja osaliselt sundventilatsioon ning kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab ühtse temperatuuri kambris, mis väldib hallituse tekke. Vangla kambri akendele on paigaldatud perforeeritud metallist plaadid, mis on paigaldatud julgeoleku tagamiseks vanglas, kuna see välistaks vangide omavahelist suhtlemist ning takistab esemete üleandmist kinnipeetavatel akende kaudu ning samas akendel olevad piirded ei takista õhu juurdepääsu kambritesse, perforeeritud plaadid on vanglatingimustes vajalikud. Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris viibijad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust ja rõskust, kuid pesu pesemise ja kuivatamise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda kokkuleppele, et see ei toimuks samaaegselt kõikidel kinnipeetavatel. Kohus märgib, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid, mistõttu elutegevuseks vajalik valgus on tagatud. Analoogseid asju lahendades on tuvastatud, et kambrites viiakse läbi ka õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab vanglas normile. 16.Mis puudutab sooja vee kasutamist ja duši võimaldamist kaebajale, märgib kohus, et kinnipeetavatel on tagatud pidevalt kambris külm vesi ning vee soojendamiseks on võimalik taotleda veekeedukann kambrisse, kambris on kaebajal kasutada hügieenivahendid. Lisaks lubatakse kinnipeetaval duši kasutamist. Tulenevalt VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, dušš või vann. Tallinna Vanglas on lubatud kinnipeetavatel käia 5 duši all üks kord nädalas graafiku alusel. Ühestki seadusesättest ei tulene, et kambris peaks kinnipeetavatel olema soe vesi ning duši all saab käia oma tahte kohaselt. Samas kaebaja ise tunnistab, et sai duši all käia kord nädalas, mistõttu ei ole siin tegemist kaebaja õiguste rikkumisega. 17.Tulenevalt VangS § 31 lg 1 võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Tallinna Vanglas on see tagatud selliselt, et jalutuskäikude ajal värskes õhus saavad kinnipeetavad raadiot kuulata. Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida vangla peab soodustama ning asjaolu, et muusika oli kaebaja meelest väga valjult, on kaebaja subjektiivne hinnang asjale, mida ei saa vangla süüliseks käitumiseks arvata. 18.Kaebaja on märkinud, et tal puudus sportimisvõimalus ning ta ei saanud osaleda spordiüritustel. Kohus märgib, et kaebaja oli vahistatu staatuses ning tulenevalt VangS § 90 lg 3 viibib vahistatu üldjuhul ööpäevaringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all. Vangla on õigesti märkinud, et vanglal ei tulene kohustust tagada kinnipeetavale füüsilist vormisolekut ning VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda konkreetselt endale meelepärase sporditegemise võimalust. Kohus märgib, et kinnipeetav saab ise tegeleda kehakultuuriga vastavalt oma leidlikkusele ja teatud harjutusi saab teha ka kambris isegi siis kui põrandapinda on isiku kohta alla 3 m
- Kohus märgib, et vangla ei pea otseselt tagama kinnipeetavatele spordiüritusel osalemist ega spordiinventari kasutamist.
- Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb kõne alla üksnes seoses kambri põrandapinna mittevastavusega nõuetele, muudes kaebaja poolt väljatoodud tingimuste osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. Kohus möönab, et kitsad kambritingimused võisid tekitada kaebajale stressi ja pingeid ja kaebaja viibis 70 päeva eelnimetatud perioodi jooksul nõuetest kitsamates tingimustes. 20.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-193-09). 21.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude esitatud andmete õigsuses. Seega perioodil 08.03.2012 kuni 18.09.2013 on kaebaja pidanud viibima kohtu arvutuste kohaselt 70 päeva tingimustes, kus kambripind on alla 3 m2, mida saab käsitleda isiku minimaalse isikliku ruumi nõude rikkumisena. Kaebaja on viibinud kogu perioodil Tallinna Vanglas kinnisel režiimil, esialgu vahistatuna ning pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist 12.06.2013 ning sellest vangla teavitamist kinnipeetavana vastuvõturežiimil VangS § 14 lg 3 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja tahtest olenemata on kaebajat paigutatud ühest kambrist teise, mille tõttu on muutunud kinnipeetavate koosseis ning mille tulemusena on muutunud ka kambri põrandapinna suurus ühe isiku kohta, mistõttu tuleb hüvitamisele mittevaraline kahju ebapiisava põrandapinna tõttu. 22.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kohustatud hüvitama kaebajale Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal kokku 70 päeva eest seonduvalt isikliku ruumi vähesusega tekkinud mittevaralise kahju vastavalt RVastS § 9 lg-le
- Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest 14 eurot eelnimetatud perioodi eest seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas kokku 7840 eurot. 6 24.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kohtu arvutuste kohaselt lähtuvalt vangla poolt esitatud andmetest kokku 70 päeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m2 olukorras, kus puudus võimalus liikuda väljaspool kambrit, kuna kaebaja oli vahistatu staatuses. Kaebajale võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist. Vangla on eraldi välja toonud põrandapinna kambrites, millest on WC põrandapind välja arvatud ning millest kohus on lähtunud. Arvestades kohtupraktikat, kus on erinevalt välja mõistetud rahalisi hüvitisi põrandapinna kaebustes, tuleb kohtul lähtuda hüvitise suuruse arvestamisel mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (RKHKo 17.12.2014 3-3-1-70-14). Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskusastet. Tervisekahjustusi kaebajale tekitatud ei ole. 25.Tartu Halduskohus peab antud juhul põhjendatuks mõista välja Tallinna Vanglalt E.P. kasuks 70 päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta 2 eurot päeva kohta, hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK artikli 3 nõuetele. Eeltoodu alusel mõistab kohus Tallinna Vanglalt välja E.P. kasuks (2 eurot x 70 päeva) 140 eurot. Seega on kohus rahuldanud kaebaja kaebuse osaliselt nii summa väljamõistmise osas kui ka selles, et ei ole lugenud muid kaebaja poolt väljatoodud kambritingimusi õigusvastaseks, kui põrandapind, mis oli teatud osas , vastavalt vangla poolt väljatoodud tabelile. Antud asjas ei oma tähtsust vangla väide, et Eesti riik on astunud samme vanglate olukorra parandamiseks, kuna tegemist on varasema perioodi tingimustega, mille nõuetele vastavust tuleb hinnata. Kohus juhindub hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 26.Menetluskuludest. Kaebaja on tasunud kaebuselt, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 7840 eurot, riigilõivu summas 235.20 eurot. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kasuks kuulub väljamõistmisele riigilõiv 4,21 eurot. Kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1.79 % osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7