← Eesti

3-15-2089/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2089 Otsuse kuupäev

  1. jaanuar
  2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Osaühingu HEMEFARM kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  3. jaanuari
  4. a otsuse nr 12-4/9 tühistamiseks ning
  5. detsembri
  6. a esitatud menetluse uuendamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja OÜ Hemefarm – seaduslik esindaja Heitti Sosi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, lepinguline esindaja Siim Vellemaa Asja läbivaatamine Kohtuistung
  7. detsember
  8. a, edasi kirjalik menetlus Resolutsioon
  9. Jätta Hemefarm OÜ kaebus rahuldamata
  10. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  11. veebruar
  12. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Senine menetluse käik
  13. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA, vastustaja) 29.11.
  14. a käskkirjaga nr 12-6/768 (tl 5) määrati OÜ-le Hemefarm (kaebaja) põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 38,21 ha eest summas 799,73 eurot.
  15. Kaebaja esitas 06.12.
  16. a haldusmenetluse uuendamise taotluse (pealkirjastatud vaidena, tl 4). Kaebaja taotles haldusmenetluse uuendamist, kuna toetuse määramisel ei võetud arvesse füüsilisest isikust ettevõtja Suureritsu talu poolt kaebajale üle antud täiendava otsetoetuse toetusõigusi kokku 859,11 ha ulatuses. Taotluse kohaselt tegutses asutatud osaühingu seaduslik esindaja varasemalt FIEna. Vastustaja jättis 05.01.
  17. a otsusega nr 12-4/9 (pealkirjastatud vaideotsusena, tl 6, edaspidi 1 vaidlustatud otsus) menetluse uuendamise taotluse rahuldamata. PRIA 05.01.
  18. a otsusele esitas kaebaja 20.01.
  19. a vaide, mis tagastati 03.02.
  20. a vaide tagastamise otsusega läbivaatamatult.
  21. Tartu Halduskohtu 27.04.
  22. a otsusega haldusasjas nr 3-12-430 (haldusasja nr 3-12-430 toimik lk 30-31) rahuldati OÜ Hemefarm kaebus ja tühistati PRIA 03.02.
  23. a vaide tagastamise otsus ja kohustati PRIA-t läbi vaatama OÜ Hemefarm 20.01.
  24. a vaie.
  25. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
  26. a otsusega (haldusasja nr 3-12-430 toimik lk 57-62) jäeti PRIA apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 27.04.
  27. a otsusele rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
  28. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus sedastas, et PRIA on käsitanud kaebaja 06.12.
  29. a taotlust ekslikult vaidena menetluse uuendamise taotluse asemel. Kaebaja taotluse lahendamine on PRIA kaalutlusotsus. PRIA pidi kaebaja vaide sisuliselt läbi vaatama.
  30. Kaebaja 20.01.
  31. a vaie PRIA 05.01.
  32. a otsusele (pealkirjastatud avaldusena, tl 8) jäeti PRIA 20.07.
  33. a vaideotsusega (tl 11-13) rahuldamata.
  34. Kaebaja esitas 21.08.2015.a. Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) , milles ta palub tühistada PRIA 05.01.2012.a otsuse nr 12-4/9 (vaidlustatud otsuse) ja kohustada vastustajat 06.12.2011.a menetluse uuendamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  35. Heitti Sosi oli füüsilisest isikust ettevõtja (Suureritsu talu), kes asutas äriühingu OÜ Hemefarm, et üle anda füüsilisest isikust ettevõtja põllumajandusettevõte. Seoses sellega soovis Heitti Sosi kaebajale üle anda ka kohustused, mis on tekkinud varasemalt Heitti Sosi poolt saadud toetusega ning samuti loovutada kõik toetused aastaks
  36. Selleks esitas kaebaja PRIA-le Pärnumaa teenindusbüroos vastavasisulised dokumendid. Kaebaja sai 06.12.2011.a teada, et dokumentide esitamisel vastustajale on esitamata jäänud vorm PT 52 ning esitas vastava taotluse koos puuduoleva vormiga PT
  37. Vastava soovituse sai kaebaja telefoni teel PRIA-sse pöördudes. PRIA peadirektori 29.11.
  38. a käskkirja nr 12-6/768 kohaselt oli määratud kaebajale toetussumma 12513,05 krooni. PRIA vaideotsuse nr 12-4/9 kohaselt oleks vorm PT52 tulnud kaebaja poolt esitada 16.05.
  39. a. PRIA ei täitnud kohtuotsust (käesoleva otsuse punktid 3 ja 4) seni kuni kaebaja esitas eraldi päringu ning alles seejärel asus täitma kohtuotsuse resolutsioonis pandud kohustust. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja selgitused taotluse rahuldamata jätmiseks on ebapiisavad. Kaebajale võib teha etteheite, et ta võinuks olla hoolsam, kuid PRIA ei ole põhjendanud, et miks hilisem taotluse täiendamine on antud juhul välistatud. Otsuses pole toodud sisulisi põhjendusi, miks antud juhul kaalumise tulemusel on jõudnud PRIA järeldusele, et kaebaja suhtes pole põhjust menetlust uuendada. Ringkonnakohus viitas haldusasjas samuti sellele, et ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda ka kergekäeliselt. Säärases olukorras peab haldusorgan hindama menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt (RKHKo 21.02.2011, 3-3-1-80-10, p 21). Antud juhul ei ole pööratud mingit tähelepanu asjaolule, et üks eksimus toob kaebaja suhtes kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, kaebaja jäi ilma suuremast osast toetusest seonduvalt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega samas põllumajandusettevõttes. Kaebaja on ettevõtjana muutnud õigusvormi (füüsilisest isikust ettevõtja on asendunud osaühinguga), mis pole kaasa toonud tegevuses sisulisi muudatusi, kuid sellega kaasnenud taotluste esitamisel on ühe dokumendivormi esitamata jätmine kaasa toonud toetussummade olulise vähenemise. Kogu muu vajaliku 2 dokumentatsiooni on kaebaja esitanud ning teinud haldusorganile teatavaks oma soovi ettevõtlusvormi muutmiseks. Samal ei nähtu, et PRIA oleks selliseid asjaolusid kaalunud (eksimuse raskust võrreldes tagajärjega, esitamata dokumendi tähtsus jne) 05.01.
  40. a otsuses nr 12-4/9 või ka 20.07.
  41. a vaideotsuses nr 12-4/15/
  42. Kaebaja hinnangul on esitatud selgitused formaalsed ning neid ei saa vaadelda kaalutlusõiguse teostamisena HMS § 64 lg 3 tähenduses. Kaebaja arvates puudub mõistlik põhjendus, et miks peaks vastava vormi esitamata või hilisem esitamine kaasa tooma sellise tagajärje, kus isik minetab õiguse toetusele. Kuigi haldusorgan on viidanud menetluse käigus (s.h ka 20.07.
  43. a vaideotsuses) mitmetele sätetele, siis ei nähtu ühestki selget keeldu, mis välistaks toetuse ainuüksi põhjusel, et kaebaja pole esitanud vormi PT 52 õigeaegselt. Kaebaja on juba varasemalt tähelepanu juhtinud sellele, et kaebaja juhatuse liige täitis taotluse PRIA Pärnu büroos ja selgitas, et soovib füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse üle anda kaebajale (OÜ-le Hemefarm). Sisuliselt leiab vastustaja, et haldusorgani esindajatel puudub kohustus selgituste andmiseks. HMS § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Samuti sätestab HMS § 15 lg 2 vastustajale kohustuse taotluse käiguta jätmiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et haldusorgan peab välja selgitama taotleja tegelikku tahte ning selgitama vajadusel asjakohaseid norme ning nende tagajärgi.
  44. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja arvates omavad käesolevas vaidluses (kas kaebaja menetluse uuendamise taotlus on põhjendatud) tähtsust eelkõige kaks asjaolu: 1) kas esines olukord, kus kaebuse esitaja esitas vormi PT52 tähtaegselt, kuid see jäi (PRIA teenistujast tulenevalt) menetlusse võtmata ning 2) kas esines alus menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 kohaselt. Vastustaja on seisukohal, et kumbagi asjaolu ei esinenud ning toob lisaks välja ka järgmised seisukohad. Vastustaja leiab, et tema selgitused taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole olnud ebapiisavad – vastupidiselt kaebuse esitaja väitele on vastustaja oma otsuses nr 12-4/9 ja vaideotsuses nr 124/15/128 põhjendanud, miks hilisem taotluse täiendamine oli antud juhul välistatud. Vastustaja on viidanud asjaoludele, et ei näe põhjust menetluse uuendamiseks, kuna kaebuse esitaja ei esitanud vormi PT52 õigeaegselt. Vastustaja on viidanud õiguslikele alustele, millest tulenevalt oleks taotleja pidanud vormi PT52 esitama õigel ajal ning miks PRIA selle esmakordset esitamist 06.12.
  45. a ei aktsepteerinud. Vastustaja on nii kohtuasjas nr 3-12-430 kui vaidlustavas otsuses ning vaideotsuses välja toonud seisukoha, et kaebuse esitaja poolt 06.12.2011.a esitatud avaldusega ei saanud olla tegemist toetustaotluse nr 11011670602 muudatusavaldusega, kuna taotluse menetlus lõppes 05.12.
  46. a. Seetõttu ei saanud PRIA arvestada esitatud avaldusega kui muudatusavaldusega. Vastustaja leiab, et OÜ-l HEMEFARM tulnuks teave põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguse ülevõtmise kohta esitada hiljemalt 16.05.
  47. a. Ettevõte on aga vastava teabe esitanud PRIAle esmakordselt alles koos taotlusega menetluse uuendamiseks 06.12.
  48. a. Seetõttu ei ole põhjendatud ega kohane ka kaebuses toodud väide, et PRIA ei ole oma otsuses nr 12-4/9 ega vaideotsuses nr 12-4/15/128 välja toonud ühtegi selget keeldu, mis välistaks toetuse ainuüksi põhjusel, et kaebaja pole esitanud vormi PT52 õigeaegselt. Vastustaja leiab, et menetluse uuendamine võinuks kõne alla tulla olukorras, kus kaebuse esitaja oleks vormi PT52 esitanud PRIA-le õigeaegselt, kuid see oleks PRIA-st tulenevalt jäänud menetlusse võtmata. Vastustaja on seisukohal, et sellist olukorda ei esinenud. Vastustaja 3 on seisukohal, et kaebuse esitaja esitas vormi PT52 esmakordselt PRIA-le alles 06.12.
  49. a. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ta esitas vormi PT52 koos toetustaotlusega PRIA-le 16.05.
  50. a PRIA esinduses, on tõendamata ja väär. Kuivõrd nõue vormi PT52 esitamisele täiendava otsetoetuse ülevõtmise korral koos toetustaotlusega on aluseks sellise täiendava otsetoetuse määramiseks (ELÜPS (RT I 2009, 56, 375) § 17 lg 2) ja kaebuse esitaja vormi nõutud ajal ei esitanud, on vastustaja seisukohal, et vormi PT52 esitamine (pärast taotluse menetlemise lõppu) koos taotlusega uuendada menetlust ei ole selle rahuldamiseks põhjendatud. Vastustaja leiab, et nõuded toetuste saamiseks on üheselt selged ning kaebuse esitaja oli või pidi olema nendest teadlik. Vastustaja ei näe antud juhul põhjust anda kaebuse esitajale eelist teiste toetusetaotlejate ees olukorras, kus kaebuse esitaja ise ei täitnud toetuse taotlemiseks seatud nõudeid ettenähtud korra kohaselt. Asjaolu, et kaebuse esitaja näiteks unustas korrektse vormi esitada, ei ole vabandav asjaolu – taotleja ise peab seisma selle eest, et tema poolt esitatavad andmed oleksid korrektsed. Vastustaja leiab, et ei ole käesolevas asjas rikkunud selgitamiskohustust, kuivõrd ei teadnud ega pidanudki teadma, et kaebuse esitaja võiks soovida taotleda täiendavat otsetoetust ülevõetud toetusõiguse alusel. Lisaks eeltoodule on vastustaja ka seisukohal, et puudub ka HMS § 44 lõikes 1 nimetatud alus menetluse uuendamiseks. Toetuse saamine on õigus, mille taotlemisel on taotleja ise kohustatud seisma hea taotluse korrektsuse eest (taotleja hoolsuskohustus). Täiendava otsetoetuse ülevõtmise korral tuleb taotlejal PRIA-le õigeaegselt korrektsed dokumendid esitada, kuna nende alusel toimub taotluste menetlemine. Täiendava otsetoetuse ülevõtmise soovi korral oleks pidanud taotleja olema teadlik, millistel tingimustel see toimub. Kui taotleja ei ole tähtaegselt esitanud PRIA-le taotlust ja sellega seotud nõutud dokumente teatud toetuse taotlemiseks, ei saa PRIA olla teadlik selliste taotluse taotlemise soovist ja neid menetleda. 16.05.
  51. a kaebuse esitaja pindalatoetuste taotluse vormil PT50 taotleti mh põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust, mistõttu märgiti rist vormi lahtrile 1.2 sisuga: „Taotlen põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust
  52. ja/või
  53. aasta alusel määratud ja/või ülevõetud toetusõiguse alusel“. Vastustaja märgib siinkohal ära asjaolu, et kaebuse esitajale määrati tema poolt
  54. aastal taotletud põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus täies ulatuses. Vastustaja leiab samuti, et vormi PT52 näol ei olnud tegemist puuduoleva dokumendiga või puudusega taotluses selles mõttes, mille PRIA oleks pidanud HMS § 15 lg 2 alusel laskma täiendava tähtaja jooksul vastavalt esitada või kõrvaldada. Vastupidi – kui PRIA avastab toetustaotluste menetlemisel puuduseid esitatud dokumentatsioonis, teavitab PRIA sellest taotlejat ja küsib vajadusel täiendavaid andmeid. Nimetatud asjaolu viitab veelkord sellele, et vastustaja ei teadnud kaebuse esitaja soovist taotleda täiendavat otsetoetust ülevõetud toetusõiguse alusel. Lisaks eelnevale leiab vastustaja, et kaebaja tunnistab sisuliselt ka ise, et jättis vormi PT52 tähtaegselt esitamata. Vastustaja leiab, et kuna kaebajal toimus ühelt ettevõtlusvormilt teisele üleminek, oleks ta pidanud olema eriliselt tähelepanelik ja teadlik selles, milliseid toetusi taotleda ja milliseid vorme selleks vaja esitada on. Vastustaja märgib siinjuures, et Osaühing HEMEFARM on põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõte (juhtorgani liige Heitti Sosi on tegutsenud põllumajanduse valdkonnas FIE-na teadaolevalt ka varasemalt, st enne
  55. aastat). Ettevõtjalt oodatava hoolsuse tõttu ei saaks kaebuse esitaja tugineda tema poolt taotletavate toetuste õigusliku regulatsiooni mittetundmisele (st teadmatusele, millist dokumenti täiendava otsetoetuse ülevõtmise korral PRIA-le esitama peaks). Kuna kaebuse esitaja toetustaotlust vastu võtnud PRIA töötaja ei teadnud ega pidanudki teadma seda, millist toetust taotleja tegelikult taotleda soovib, ei saa seda pidada PRIA poolseks selgitamiskohustuse rikkumiseks. Haldusorgani selgitamiskohustuse põhimõtte järgi selgitab PRIA taotlejale viimase soovil, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. Aga seda saab PRIA teha vaid siis, kui taotleja on avaldanud oma tahte, milliseid toetusi tahab taotleda, ning ka vastavaid selgitusi küsinud. Selgitamiskohustuse rikkumine oleks toimunud juhul, kui PRIA 4 töötaja oleks pahatahtlikult või teadmatusest jätnud viitamata vajamineva vormi (PT52) esitamise vajadusele, kuigi taotleja oli seda küsinud. Selle toimumist ei ole aga kuidagi tõendatud. Vastustaja on põhjendanud oma vaidlustatavas otsuses ja vaideotsuses, et kuna taotleja ei esitanud vormi PT52 ettenähtud ajal, kuigi oleks pidanud taotlejana seda ise (omal vastutusel ja taotleja hoolsuskohustusest lähtuvalt) tegema, ei pidanud PRIA oma 05.01.
  56. a otsuses nr 12-4/9 võimalikuks võtta
  57. aasta osas arvesse menetluse uuendamise taotluses esitatud vormi PT52 ega taotlust rahuldada. Selle põhjenduse andmisega on PRIA seisukohal, et on selgitanud teostatud kaalutlusõigust ning lähtunud haldusakti põhjendusel HMS § 56 lõikest 3, mille kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu seisukoht
  58. Poolte vahelist vaidlust reguleerivad Põllumajandusministri määrus „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (redaktsioon 16.04.2011 - 04.03.2012), mille § 5 lg 1 kohaselt, ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse
  59. mail. Taotleja esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA)
  60. maiks punkti 1 kohaselt lisas toodud vormi kohase taotluse, punkti 5 kohaselt põllumajandusministri
  61. detsembri
  62. a määruse nr 130 «Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord ja põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused» lisas 2 toodud täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmise vormi, kui taotleja on omandanud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguse või pärinud heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguse. Määruse § 8 lg 1 kohaselt, kui pindalatoetuste taotlus esitatakse pärast taotluse esitamise tähtpäeva, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 kohaselt. Määruse nr 1122/2009 art 23 reguleerib hilinenud esitamist. Punkt 1 kohaselt, välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib käesoleva määruse kohase toetusetaotluse esitamine pärast asjakohast tähtpäeva selleni, et põllumajandustootjale taotluse õigeaegsel esitamisel ettenähtud summat vähendatakse 1 % iga tööpäeva kohta. Ilma et see piiraks liikmesriikidel erimeetmete võtmist seoses vajadusega tõendavate dokumentide õigeaegse esitamise järele, mis võimaldaks planeerida ja teha tõhusat kontrolli, kohaldatakse esimest lõiku ka kooskõlas artiklitega 12 ja 13 pädevale asutusele esitatavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide puhul, kui sellised dokumendid, lepingud või deklaratsioonid on olulised vastava toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks. Sellisel juhul vähendatakse asjaomase toetuse raames makstavat summat. Kui hilinemine ületab 25 kalendripäeva, loetakse avaldus vastuvõetamatuks. Punkti 2 kohaselt, välja arvatud juhul, kui on tegemist artiklis 75 viidatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega, viib ühtse taotluse muutmine pärast artikli 14 lõikes 2 määratud viimast kuupäeva selleni, et asjaomaste põldude tegeliku kasutamisega seotud summasid vähendatakse 1 % iga tööpäeva kohta. Muudatusi ühtsesse taotlusesse võetakse vastu ainult ühtse taotluse hilinenud esitamise viimase kuupäevani, nagu on määratletud lõike 1 kolmandas lõigus. Kui see kuupäev on siiski varasem või sama kui artikli 14 lõikes 2 sätestatud viimane kuupäev, loetakse ühtse taotluse muudatused vastuvõetamatuteks pärast artikli 14 lõikes 2 sätestatud kuupäeva. 5 Asjakohane materiaalõigus toetab seega vastustaja positsiooni. Kaebaja suhtes soodustav haldusakt on võimalik seega vastustajal välja anda ainult juhul kui taoline võimalus tuleneb haldusmenetluse uuendamise institutsiooni reguleerivast õigusest.
  63. Halduskohus järgib käesolevat vaidlust lahendades Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
  64. a kohtuotsust haldusasjas nr 3-12-430 (haldusasi nr 3-12-430 toimik lk 57-62), millega jäeti PRIA apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 27.04.
  65. a otsusele rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
  66. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Kokkuvõtvalt saab halduskohus apellatsioonikohtu otsusest aru, et PRIA on käsitanud kaebaja 06.12.
  67. a taotlust (tl 4) ekslikult vaidena menetluse uuendamise taotluse asemel. Kaebaja taotluse lahendamine on PRIA kaalutlusotsus. PRIA pidi kaebaja 20.01.
  68. a vaide (tl 8) sisuliselt läbi vaatama.
  69. Vaidlust lahendades kontrollib halduskohus, kas PRIA on kaebaja poolt 06.12.
  70. a esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse (tl 4) õiguspäraselt 05.01.
  71. a otsusega (tl 6-7) rahuldamata jätnud (I) ning, kas esineb alus vastustaja kohustamiseks kaebaja haldusmenetluse uuendamise taotlust uuesti läbi vaatama (II). I
  72. Vaidlusaluse PRIA 05.01.
  73. a otsuse (tl 6-7) õiguslikud minetused on tuvastatud käesoleva otsuse punktides 3, 4 ja 9 nimetatud jõustunud kohtuotsuses. Vähemalt kaudselt on halduskohtu jaoks käesoleva vaidluse lahendamise kontekstis tegemist asja lahendamisel kohustusliku kõrgema astme kohtu seisukohaga, millega halduskohus nõustub aga ka sisuliselt. Kuna vastustaja on menetluse uuendamise taotlust ekslikult käsitlenud vaidena, siis on ka vaidlustatud otsuse kaalutlused esitatud vaideotsuse reegleid järgides, mille tõttu esineb vaidlustatud otsuses mõningasi puudusi põhjendustes. Samas on jõustunud kohtuotsuse alusel vastustaja minetusi põhjendamises kõrvaldatud haldus- ja ringkonnakohtu otsuse järgselt toimunud uues vaidemenetluses vormistatud vaideotsuses (tl 11-13). Vaidlustatud otsuse (tl 6-7) ja vaideotsuse (tl 11-13) põhikaalutlused on halduskohtu arvates asjakohased, jälgitavad ja seeläbi ka kontrollitavad. Halduskohtul on kujunenud veendumus, et käesoleval juhul valitseb olukord, kus pärast vaidlustatud otsuse tühistamist tuleks igal juhul anda uuesti välja samasisuline akt, mille tõttu tuleb menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt diskretsioonivea tõttu kaebaja õigusi rikkuv ja õigusvastane haldusakt jätta tühistamata (vrdl nt RKHKo 3-3-1-25-02 p 24).
  74. Kaebaja taotles haldusmenetluse uuendamist seoses täiendavalt vormi PT52 (tl 4 p) esitamisega
  75. detsembril
  76. a. Taotluse kohaselt on vorm PT52 jäänud esitamata, kas kaebajast ja/või vastustaja ametnikust tingitud põhjusel.
  77. Vaidlustatud otsuse (tl 6-7) kohaselt tulnuks vormis PT52 sisalduv teave esitada hiljemalt 16.05.
  78. a, mitte aga 06.12.
  79. a. PRIA ei pea võimalikuks
  80. a osas arvesse võtta hilinenult esitatud vormi PT
  81. Nagu käesoleva otsuse punktis 9 osundatud, on PRIA seisukoht õiguspärane.
  82. Menetluse uuendamise obligatoorseteks alusteks HMS § 44 lg 1 kohaselt on: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 6 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.
  83. Kaebaja on kaebuse täpsustuses (tl 23) möönnud, et HMS § 44 lg 1 kohaseid aluseid menetluse uuendamiseks ei esine. Vastustaja oleks pidanud menetluse uuendama kaalutlusõiguse alusel, kuna kaebaja on veendunud, et ta täitis vormi PT52 ning tegi seda koos vastustaja töötaja Kristiina Otsmaaga. Kaebajale teadmata põhjusel ei ole vorm jõudnud tähtaegselt vastustajani koos teiste asjakohaste dokumentidega. Vaidlustatud otsuse kaalutlusviga tõendab kaebaja tunnistaja K. Otsmaa ütlustega, mis tõendavad kaebaja hinnangul ka vormi PT52 esitamist tähtaegselt.
  84. Tunnistaja Kristiina Otsmaa ütluste kohaselt (tl 55p-56) käis Heitti Sosi küll tema juures PRIAle taotlust esitamas, kuid vaidlusalust vormi PT52 ei esitanud. Vormi mitteesitamist selgitab tunnistaja asjaoluga, et taotleja poolt vastuvõetavad dokumendid loetakse üle, taotluse peale kirjutatakse vastuvõetud dokumentide arv ja dokumendid skaneeritakse süsteemi. Kaebaja esitatud dokumentide hulgas vormi PT52 ei olnud. Taotlusel fikseeritud (41 lehte) ja süsteemi salvestatud lehekülgede arv ühtib.
  85. K. Otsmaa poolt tööandjale 25.01.
  86. a antud kirjaliku seletuskirja kohaselt ( tk 80) andis ta ilmselt taotlejale vormi PT52 ja ütles kanderaamatu programmist Suureritsu talu PTO toetusõiguslikud hektarid.
  87. OÜ Hemefarm
  88. a pindalatoetuse taotluse kohaselt (tl 58) on taotlus esitatud 41 lehel (tl 58-78), mille hulgas ei ole skaneerituna ja vastustaja poolt väljatrükituna vormi PT
  90. Kaebaja seadusliku esindaja Heitti Sosi kinnitab oma seletuses kohtuistungil (tl 54p) kaebuse väidet, et tema teada sai vorm PT52 PRIA-le õigeaegselt (mais
  91. a) esitatud.
  92. PRIA on
  93. aastal vastustaja esindaja kinnitusel kaebajale saatnud eeltäidetud pindalatoetuse taotluse, mille osad lehed on trükitud 28.03.
  94. a (nt tl 67) ja osad lehed 16.05.2011.a (nt tl 66). Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et ametnik K. Otsmaa abil ja juhendamisel täitis kaebaja kõik vastavad taotluse blanketid ja sai seetõttu loota taotluse vormistamisele vastavalt kaebaja tegelikule tahtele. Taotluse avalehel (tl 58) oleva kirje kohaselt on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse taotluse täitmisel konsulendi abi kasutamiseks kui ta taotlejana ei olnud ise vajalikul määral vilunud dokumentide täitmises.
  95. Halduskohus, on tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et kaebaja poolt vormi PT52 esitamine PRIA-le koos teiste pindalatoetuse taotluse dokumentidega (tl 58-78) ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud ka PRIA poolne minetus kaebajalt pindalatoetuse taotluse vastuvõtmisel, millisel juhul oleks PRIA ilmselt valmis oma seisukohti revideerima. Halduskohus ei pea vajalikuks korrata PRIA seisukohti selles, et pindalatoetuse taotluse esitamisel lasub vastutus taotleja soovikohaste dokumentide PRIA-le üleandmises veendumisel taotlejal mitte ametnikul. Tegemist ei ole haldusorgani uurimis- ja/või selgitamiskohutusega kaetud olukorraga. Tegemist ei ole ka olukorraga, mida PRIA on kohustatud lahendama taotluse käiguta jätmise institutsiooni rakendades.
  96. Neil asjaoludel jääb tühistamiskaebus rahuldamata. II
  97. Halduskohus on seisukohal, et ka kohustamiskaebus jääb rahuldamata (HKMS § 158 lg 2 ls 1). Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et sisuliselt puudub vastustajal alus haldusmenetluse uuendamiseks, kuna asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et vorm PT52 ja haldusmenetluse uuendamise taotlus esitati kaebaja poolt pärast haldusmenetluse lõppemist, mille uuendamist kaebaja 06.12.
  98. a taotlusega (tl 4) taotles. Seega ei saaks vastustaja ka Riigikohtu
  99. veebruari 7
  100. a kohtuasja 3-3-1-80-10 otsuse p 21 juhtnöörides toodud kaalukal põhjusel vaidlusalust haldusmenetlust enam uuendada.
  101. aasta otsetoetuste ühikumäär on kehtestatud PRIA 23.11.
  102. a käskkirjaga (tl 82) ehk enne
  103. detsembrit, mil kaebaja esitas asjas kogutud tõendite kohaselt vastustajale vaidlusaluse vormi PT
  104. Enne
  105. detsembrit on põllumajandusminister 23.11.
  106. a käskkirjaga (tl 83) kehtestanud ka täiendavad otsetoetused. Halduskohus on seisukohal, et isegi kaalutlusreeglite kohane menetluse uuendamise vajaduse hindamine haldusorgani poolt ei muudaks tulemust kaebaja jaoks taoliseks, et vastustaja saaks väljastada soodustava haldusakti koormava haldusakti asemel.
  107. Nimetatud asjaoludel on välistatud kohustamiskaebuse rahuldamine ümbrikupõhisesse rahastamissüsteemi kuuluva otsetoetuse osas. Menetluskulud
  108. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Lähtuvalt sellest, et pooled ei ole esitanud kohtule kirjalikus menetluses sätestatud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.