2-16-7024/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-7024 Tsiviilasi Vjatšeslav Jegorovi hagi Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) vastu omandiõiguse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Jegorovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Vjatšeslav Jegorov (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja Irina Kuzmina Vastustaja (kostja): Vaivara vald (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75010200)
3. Rahuldada Vjatšeslav Jegorovi määruskaebus.
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai 2016 määrus ning saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. esindajad RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Vjatšeslav Jegorov (hageja) esitas
7. mail 2016 hagiavalduse Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs Vasily Anikhovskiy
8. juulil 2001 aiandusühistus Koidu Valgus hagejale krundi nr XXX koos sellel asuvate hoonetega. Müük vormistati vastavalt tollel ajal kehtivale tavale, ehk müüja kirjutas aiandusühistule avalduse aiandusühistust liikmena väljaastumiseks ning hageja avalduse tema aiandusühistu liikmeks vastuvõtmiseks. Maatükk Koidu Valgus XXX ei ole kantud kinnistusraamatusse, tal puudub ehitusregistri kood. Tegemist on reformimata riigimaaga. Hageja maa erastamise avaldust ei ole vastu võetud. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Viru Maakohus keeldus
10. mai 2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et tuvastatakse omandiõigus ostu-müügilepingu alusel. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna nimetatud nõude esitamine kostja vastu hageja poolt oodatud seadusega ettenähtud kaitset. Hagejal on võimalus vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja võttis erastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumise aluseks
11. augusti 1999 AÜ Koidu Valgus ühistu liikmete nimekirja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ühistu liikmetel võimalik kutsuda kokku uus üldkoosolek, kus kinnitatakse ka
12. augusti 1999 nimekirja lisad või koostatakse uus nimekiri.
13. augusti 1999 nimekirja lisadeks saab muuhulgas olla V. Anikhovskiy
14. juuli 2001 avaldus enda nime kustutamiseks kooperatiivi liikmete nimekirjast seoses krundi ja hoonete müügiga, hageja
15. juuli 2001 avaldus enda AÜ Koidu Valgus liikmeks vastuvõtmiseks, AÜ Koidu Valgus
16. septembri 2011 vallasvara üleandmise akt nr 77 ning V. Anikhovskiy seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Seejärel saab aiandusühistu esitada uue üldkoosoleku protokolli koos lisadega kostjale. Ostu-müügileping hageja ja V. Anikhovskiy vahel on sõlmitud
17. juulil 2001 lihtkirjalikult. Vaidlust ei ole, et tegemist oli sel hetkel ning ka käesoleval ajal vallasvaraga.
18. aastal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 3 nägi ette, et vallasomandi üleminekuks pidi olema õiguslik alus. Asjaõiguslik kokkulepe on pooltevaheline kokkulepe, kus lepitakse kokku, et omand teatud asjale (antud juhul krunt nr XXX koos hoonetega) läheb üle omandajale (hagejale). Asjaõiguslikule kokkuleppele ei kehtinud sel ajal vorminõuet, sellest pidi nähtuma poolte tahe. Üleandmine pidi toimuma õiguslikul alusel, mis väljendus vastavas lubatud võlaõiguslikus tehingus, eelkõige müügilepingus. Kuni
19. juulini 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 138 2 nägi ette omandiõiguse tekkimise lepingu alusel, mis tekkis asja üleandmise momendil. Ostumüügilepingu sõlmimise ajal ei näinud seaduseandja ette notariaalset kinnitatud vormi. AÕS ei kehtestanud vallasomandi üleminekul asjaõigusliku kokkuleppe kohustuslikku vormi. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
20. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega võtta hageja hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus väga kitsalt käsitlenud hageja avaldust ning hagi perspektiive. Maakohus oleks pidanud tehingu ja asjaolude tõlgendamisel lähtuma tehingut teinud isikute tegelikust tahtest ning eelistama sellist tõlgendust, mille kohaselt jääb tehing kehtima võimalikult suures osas. Maakohus on andnud hagi käiguta jätmisel hagejale ebapiisavalt juhiseid hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hinnanud ebaõigesti hageja eesmärke. Tsiviilasjas nr 2-15-12747 jäeti hageja avaldus rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud iseseisvalt tähtajaks koguda kohtu poolt nõutud dokumente. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada määruskaebuses esitatud põhjendustest olenemata menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hagejal on võimalus kohtuväliselt vaidlus lahendada, s.t hageja nõude esitamine kostja vastu ei anna hagejale oodatud seadusega ettenähtud kaitset. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul, s.o omandiõiguse tunnustamine, ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse liiki. Seega ei tulene seadusest maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et hagejal on võimalik lahendada vaidlus kohtuväliselt. Maakohus on vääralt sisustanud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (Riigikohtu
22. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
23. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;
24. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses ka möönnud, et hageja nõude rahuldamine, nt kohtuväliselt, võib olla iseenesest 3 võimalik. Seega ei ole nõude esitamine õiguslikult võimatu ning maakohus keeldus põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.
25. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4