Obsah (7)

§ 428§ 173§ 168§ 162§ 174§ 175§ 477

Tsiviilasi nr 2-15-9256 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9256 Tsiviilasi Axxxxx Kxxxxxxx

§ 428

lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vahel vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Eeltoodu alusel lõpetab kohus menetluse Axxxxx Kxxxxxxxx hagis Rxxx Kxxxxxxxx vastu ühisvara käsutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus selgitab asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: Vastavalt

§-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5, mis sätestavad menetluskulude jaotuse kompromissi sõlmimise ja hagist loobumise korral, ei tulene teisiti.

§ 168

lõigetes 3-5 on sätestatud menetluskulude jaotus kompromissi sõlmimise ja hagist loobumise korral. Käesoleval juhul ei lõpeta kohus menetlust poolte kompromissi ega hagist loobumise tõttu. Kohus lõpetab asja menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel, kuna vaidlus on ära langenud seoses samade poolte vahel teises asjas jõustunud kohtulahendiga (millega kinnitati ka käesolevat vaidlust hõlmav kompromiss). Seega tuleb poolte menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 168lõiget 2 ja jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda põhjusel, et menetluskulude väljamõistmine temalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole hageja taotlus põhjendatud. Hageja ei ole põhistanud, miks temalt menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ja selliseid asjaolusid ei tulene ka toimiku materjalist. Hageja on esitanud kostja vastu ühisvara käsutamisest tuleneva kahju hüvitamise hagi ja hiljem teises asjas hagi poolte varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise hagi, mille käigus sõlmitud kompromissiga leidis lahenduse ka kahju hüvitamise nõue. Ühisvara käsutamisest tuleneva kahju hüvitamiseks hagi esitamine eraldiseisvalt ühisvara jagamise hagist oli hageja valik ja seoses hagi menetlemisega tekkisid kostjal menetluskulud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, millest saaks järeldada, et menetluskulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud

§ 168lg 2 alusel jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

11.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 2580 eurot. Hageja arvates on kostja poolt taotletav lepingulise esindaja tasu ülemäära suur ning kuulub hüvitamisele üksnes osaliselt. Hageja leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja tasu vaid 1530 euro ulatuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele vaid osaliselt.

§ 175

lg-st 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja

§ 477

lõikest 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1 tuleb kohtul lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel lähtuda kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Kostjat on menetluses esindanud advokaat Katrin Jennsen. OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, mille kaudu advokaat õigusabi osutas, on esitanud õigusabiteenuse ja kulude eest 8 arvet kokku koos käibemaksuga summas 2580 eurot. Arvetel on arvestatud kostja lepingulise esindaja tasu määraga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku koos käibemaksuga 120 eurot ühe tunni eest. Kohus leiab, et tasumäär taotletavas ulatuses on mõistlik ja põhjendatud. See vastab ka Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud tasumäärale, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks (Riigikohtu 01.10.

1. a lahend nr 3-2-1-92-13). Arvete selgituste kohaselt on kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel olnud kokku 21,5 tundi, sh 9 tundi asja materjalidega tutvumisele ja hagi vastuse koostamisele, 1 tund konsultatsioonile kliendiga, 2 tundi hagejale ekspertiisi määramise taotluse koostamisele, 2 tundi osalemisele eelistungil, 2 tundi konsultatsioon kliendiga seoses põhiistungiga, 2 tundi ettevalmistus kohtuvaidluseks, 2 tundi osalemisele põhiistungil, 0,5 tundi menetluse peatamise taotluse koostamisele ja 1 tund menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohus leiab, et esindaja märgitud toimingud on olnud põhjendatud, kuid märgitud toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ning ei kuulu sellises ulatuses hageja poolt hüvitamisele. Kohus arvestab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel asja menetluse käiku, mahukust ja keerukust ning kostja esindaja poolt tehtud vajalikke õigusabitoiminguid ning nende tegemisele eeldatavalt kulunud aega, sh mõistlik ajakulu ka ettevalmistavatele toimingutele nagu asja materjalidega tutvumisele, esindatavaga suhtlemisele jne. Arvestades kõiki neid asjaolusid loeb kohus põhjendatud ajakuluks asja materjalidega tutvumisele ja hagile kirjaliku vastuse koostamisele kokku 5 tundi, ekspertiisitaotluse koostamisele 1,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele 0,5 tundi ja menetluse lõpetamise taotluse koostamisele 0,5 tundi. Kohus tegi kindlaks, et asjas toimus 13.11.
2. a eelistung kestusega 1 tund ja 15 minutit ning 21.12.
3. a põhiistung kestusega 2 tundi. Kohus loeb põhjendatuks esindaja ajakulu kohtuistungitel osalemisele ja istungiteks ettevalmistumisele kokku 5 tunni ulatuses. Seega kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu erinevatele õigusabitoimingutele 12,5 tundi. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja taotletud tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni kohta, millele lisandub käibemaks. Esindaja tasu sellises määras 12,5 töötunni eest moodustab 4 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, so 250 eurot, kokku koos käibemaksuga 1500 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitada kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja RxxxxKxxxxxxx on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskulud summas 1500 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal ja kohus mõistab kostja menetluskulud kindlaksmääratud ulatuses kostja kasuks välja hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5