KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-967 Haldusasi I. M. ja Y. C. kaebus Politsei- ja Piiriva

§ 121lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus I. M. ja Y. C. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Siseministeeriumi kohustamiseks vastata järgmistele kaebajate avaldustele: 1) 23.01.2016 avaldusele/taotlusele; 2) 09.02.2016 avaldusele abist ja kaebusele PPA peadirektorile Elmar Vaherile; 2) 18.02.2016 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusele; 3) 20.03.2016 korduvale tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusele; 4) 20.03.2016 kaebusele ja taotlusele Siseministeeriumisse ja siseministrile. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlused.
2. Kohus märkis 30.06.2016 määruses, et kaebajaid ei saa riigilõivu tasumise kohustusest vabastada riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 7 alusel. Vastav säte on kohaldatav hüvitamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse esitamisel. Kaasuse asjaoludest ei nähtu ka, et kaebajate vara oleks ära võetud seoses õigusvastaste repressioonidega. Kohus jättis sama määrusega menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja menetlusabi taotluste puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli esitada kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu (17.01–17.05.2016) pangakontode väljavõtted. Kaebajatel tuli esitada nende pangakontode väljavõtted, mida nad reaalselt kasutavad. Esitatud AS SEB Pank pangakontode väljavõtted on kontodelt, mida kaebajad ei kasuta ega puudutanud ka aega enne kaebuse esitamist. Niisamuti ei saa kohus menetlusabi andmisel lähtuda esitatud tuludeklaratsioonidest. Kohus märkis, et kahtleb, kas saab menetlusabi taotlusi rahuldada, kuivõrd Tartu Halduskohus ning 3-16-967 Tartu Ringkonnakohus on kaebajaid pidanud maksevõimelisteks 2 x 750 euro tasumisel (haldusasi nr 3-15-1214). Kohus selgitas lisaks, et menetlusabi taotluse lahendamiseks tuleb kaebajate majandusliku seisundi kõrval hinnata kaebuse perspektiive. Kohus ei saanud kaebuse perspektiivi hinnata, kuivõrd kaebajad ei ole esitanud Elmar Vaheri 18.02.2016 vastust ja PPA (Mari-Liis Laan) 18.03.2016 vastust. Võimalusel tuli kaebajatel eelviidatud vastused esitada. Kohtul oli samas ka kahtlusi, kas kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärki. Nii tuli kaebajatel selgitada, mida nad kaebusega saavutada soovivad.
3. Kohus saatis 30.06.2016 määruse kaebajatele kahel korral (05.07.2016 ja 14.07.2016) emailiga, mille vahendusel kaebajad olid kohtuga suhelnud (xxxxxxxx). Kaebajatel tuli kohtule vastata, kui nad on määruse kätte saanud. Vastav teade sisaldus e-kirjas eesti- ja venekeelsena. Vene keel on kaebajate emakeel. Kaebajad kohtule ei vastanud. Kuna kaebajad elavad välismaal, saatis kohus kohtumääruse nende Prantsumaa aadressile. Kohtule tagastati määrus koos väljastusteatega.

§ 72lg 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 316 lg 3 alusel tuleb määrus lugeda kättetoimetatuks, kuna kohtule on väljastusteade tagastatud. Ümbrik väljastusteatega registreeriti kohtute infosüsteemis (KIS) 15.08.

1. Kaebajad menetlusabi taotluste puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud.
2. Kohus leiab, et kaebuse võib tagastada tervikuna halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel. 30.06.2016 määrus jõustus 30.08.2016, s.o 15 päeva pärast seda, kui ümbrik väljastusteatega oli jõudnud Tallinna Halduskohtusse. Selleks ajaks tuli kaebajatel menetlusabi taotluse puudused kõrvaldada. Kohus möönab, et jättis 30.06.2016 määrusega sõnaselgelt käiguta kaebajate menetlusabi taotlused, mitte kaebuse. Samas on riigilõivu tasumata jätmise või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamata jätmise puhul tegemist puudusega, mis takistab asja menetlusse võtmist. Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas jätta kaebus käiguta ja anda kaebajatele tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Tegemist oleks samasisulise määrusega, mis 30.06.2016 määrus. Kohus märkis 30.06.2016 määruses ka, et kaebajate menetlusabi taotlused jääksid suure tõenäosusega rahuldamata. Nimelt on Tartu Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus kaebajaid ka 2 x 750 euro suuruse riigilõivu puhul maksevõimelisteks pidanud. Ühtlasi palus kohus 30.06.2016 määruses edastada Elmar Vaheri 18.02.2016 vastuse ja PPA (Mari-Liis Laan) 18.03.2016 vastuse, et hinnata kaebuse perspektiive; niisamuti selgitada kaebuse eesmärke, kuivõrd kohus ei pidanud kaebust perspektiivikaks. Kaebajad ei ole soovinud neid puudusi kõrvaldada. Sellisena võib 30.06.2016 määruses näha mitte ainult menetlusabi taotluse käiguta jätmise määrust, vaid kaebuse käiguta jätmise määrust tervikuna. Määruses on kirjeldatud kõik asjaolud, mille kõrvaldamisel oleks kohtul võimalik kaebus menetlusse võtta. Kuigi

§ 121

lg-s 1 ja 2 sätestatud tagastamise alused ei ole hierarhilised, s.o ühe aluse esinemisel ei ole vaja teisi aluseid kontrollida, tuleks kaebus tagastada ka

§ 121lg 2 p 3 alusel.

Kohus üritas 30.06.2016 määrust korduvalt, kuid tulemusteta kaebajatele kätte toimetada. 05.07.2016 ja 14.07.2016 saadeti määrus e-maili aadressil, mille vahendusel kaebajad olid kohtuga varem suhelnud (xxxxxxxxx). Nõue, et kättesaamist tuleb kinnitada, oli e-mailis ka vene keeles, mis on kaebajate emakeel. Kuna kaebajad määruse kättesaamist ei kinnitanud, saadeti määrus nende väidetavale Prantsusmaa aadressile. Määrus tagastati kohtule väljastusteatega. Määrus loeti kättetoimetatuks

§ 72lg 5 ja Ts

MS § 316 lg 3 alusel. Kaebajad ei ole kohut teavitanud enda aadressi muutumisest. Kuna kaebajatele ei ole olnud võimalik ka korduva proovimise järel kohtudokumente kätte toimetada ja dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja menetlemist, tuleb kaebus tagastada. 2

§ 43lg 2).

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohustamiskaebuse puhul tuleb siiski arvestada menetlustähtaegadega. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3