2-16-9434/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-9434 Tsiviilasi P.S. hagi H.S. (pankrotis) pankrotihaldur E.V. vastu H.S. ja P.S. ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): P.S. (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): H.S. (pankrotis) pankrotihaldur E.V. Võlgnik: H.S. (ik: XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2016 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. P.S. (hageja) esitas 16.06.2016 maakohtule H.S. (pankrotis) pankrotihaldur E.V. (kostja) vastu hagi hageja ja H.S. (võlgnik) ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja võlgniku abielu XX.XX.
7. Kooselu lõppes
8. a suvel. XX.XX.2013 kuulutati välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati kostja. Hageja on pikema aja jooksul soovinud ühisvara jagada. Võlgnik on lubanud ühisvara jagamise korraldada, kuid ei ole seda teinud. 09.06.2016 avastas hageja, et kostja müüb avalikul enampakkumisel poolte jagamata ühisvara. Vältimaks olukorda, kus ühisvara võõrandatakse enne selle jagamist, on hageja sunnitud ühisvara jagamise hagiga kohtu poole pöörduma. MAAKOHTU LAHEND
9. Tartu Maakohus jättis
10. juuni 2016 määrusega P.S. hagi H.S. (pankrotis) pankrotihaldur E.V. vastu H.S. ja P.S. ühisvara jagamiseks menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 4, et kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib PankrS § 122 lg-s 4 nimetatud ühisvara jagamise hagi võib esitada kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.02.
11. 27.06.2016 teatas hageja kohtule, et talle sai lõplikult selgeks, et vara on arvatud võlgniku pankrotivara hulka, 16.05.
12. Tartu Ringkonnakohtu 06.01.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-48403 nähtub, et hageja oli juba enne 16.05.2016 teadlik, et korteriomand ja aktsiad on arvatud pankrotivaraks. Hageja on eelmises tsiviilasjas leidnud, et tema ei pea esitama hagi, vaid seda peab tegema pankrotihaldur. Kostja vastusest ja lisadest nähtub, et hageja ja kostja vahel on toimunud kirjavahetus juba
13. a. Hageja pöördumisest kostja poole 08.08.2014 e-kirjaga ning kostja 13.08.2014 vastusest nähtub, et haldur on hagejale üheselt selgitanud, et peab vaidlusalust vara võlgniku lahusvaraks ja on arvanud selle pankrotivarasse. Seega sai hageja teada, et vaidlusalune vara on arvatud pankrotivara hulka, hiljemalt
14. a augustis. Hageja ja kostja kirjavahetusest ning pankrotivaraga seotud menetlustest nähtub, et hageja on olnud teadlik kõikidest asjaoludest ja kostja kindlast seisukohast pankrotivara kohta juba pikemat aega. PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud 6-kuuline tähtaeg hagi esitamiseks on õigustlõpetav tähtaeg. Õigustlõpetav tähtaeg lõpetab nõude või välistab selle maksmapaneku. Kuna hageja sai hiljemalt
15. a augustis teada, et vaidlusalune vara on arvatud pankrotivara hulka, siis ei ole tal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning kohus jättis hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
16. P.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
17. juuni 2016 määruse tühistamist osas, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ning uue määruse tegemist, millega võtta P.S. hagi menetlusse või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei kuulu TsMS § 371 lg 2 p 2 asjas kohaldamisele. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja sai vaidlusaluse vara pankrotivarasse arvamisest teada
18. a augustis. Kohus on lähtunud pankrotihalduri e-kirjadest, kuid jätnud tuvastamata, kas hageja sai halduri e-kirjad kätte; 2) on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-97 puudutanud pankrotivarast vara välistamise põhimõtteid ja hagi esitamise tähtaega. Käesoleva vaidluse ja tsiviilasja nr 3-2-1-18-97 vaidlusese on olemuslikult sama. Riigikohus on selgitanud, et hagi lühendatud aegumistähtaja kulgemise algus on pankrotimenetluses kohaldatav, kui välistatav vara oli võlgniku vara nimekirjas. See, kas vara kuulub pankrotivara hulka ja välistaja teab või peab seda teadma, on tagatud pankrotihalduri poolt koostatava pankrotivara nimekirjaga. Seega on oluline, kas ja kuidas oli fikseeritud võlgniku vara PankrS §-s 126 sätestatud nimekirjas, mitte niivõrd see, kas ja kuidas haldur oma e-kirjades võlgniku vara kohta arvamust avaldas. Haldur ei ole koostanud ühtegi PankrS-st tulenevat dokumenti, millest hageja oleks saanud selgelt aru, et vara on arvatud pankrotivarasse.
19. a augustis ei saanud hageja haldurilt ühtegi sellist e-kirja, kust oleks olnud võimalik välja lugeda, et vaidlusalune vara on arvatud pankrotivarasse. Halduril olid vara osas kahtlused, kuid kahtluste pinnalt ei saanud hagejal tekkida PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud teadmine. Hageja sai vara pankrotivarasse arvamisest teada 16.05.2016 ja hagi on esitatud tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
21. Hageja esitas maakohtule ühisvara jagamise hagi ning tugines seejuures PankrS § 122 lg-le
22. PankrS § 122 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ühisvara jagamise hagi võib esitada kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Maakohus leidis, et PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigustlõpetava tähtajaga. Kuna hageja sai teada ühisvara pankrotivarasse arvamisest hiljemalt
23. a augustis, siis ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu jättis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu.
24. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud kuue kuuline tähtaeg on aegumistähtaeg. Sellist seisukohta kinnitab muu hulgas PankrS § 123 lg 6 ja TMS § 14 lg 2, milledest tuleneb üheselt, et ühisvara jagamine ja ühe abikaasa osa välistamise nõude korral on tegemist aegumistähtajaga. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna sellise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas hagejal on võimalik hagis nõutud eesmärk saavutada (vt Riigikohtu 09.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-07). 3
25. Riigikohus on mitmes lahendis (vt näiteks 16.12.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10) rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid. Seega sai kohus üksnes hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et ühisvara jagamise ja oma osa välistamise nõude esitamine on võlgniku abikaasa poolt õiguslikult võimalik. Menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid tuleb kohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, mitte hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Käesoleval juhul on maakohus nimetatud põhimõtte vastu eksinud.
26. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja