Obsah (7)

§ 364§ 371§ 465§ 372§ 3§ 368§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-8429 Tsiviilasi

) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagiavalduses palub hageja tuvastada hageja korteriomandiga seotud kohustuste rahalise suuruse korteriühistu ees kohtulahendi tegemise seisuga või kui see ei ole võimalik, siis 4. mai 2016 seisuga. Hageja põhjendas oma õiguslikku huvi sellega, et hageja rahaliste kohustuste mahu kostja ees tuvastamine aitaks vältida võimalikku kohtumenetlust võla sissenõudmiseks, sest hageja on nõus tasuma kostjale võlgnetava rahasumma, kuid kahtleb kostja arvestuste õigsuses ja õiguspärasuses. Maakohus leidis, et hagiavalduses toodud nõue ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Riik ei pea andma hagejale õiguskaitset hageja korteriomandiga seotud rahaliste kohustuste suuruse välja arvutamiseks, kuna hageja saab selle eesmärgi saavutada iseseisvalt koostöös korteriühistu juhatusega. Hagejal kui korteriühistu liikmel on korteriühistu seaduse (KÜS) § 14 lg 1, lg 2, § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt õigus saada korteriühistu juhatuselt vajalikku teavet juhtimise kohta, sh õigus pöörduda korteriühistu juhatuse poole nõudega väljastada hagejale võlgnevuse arvestuse alusdokumentide koopiad, mille alusel saab hageja ise arvutada võlgnetava summa või kontrollida võlgnevuse arvestuse õigsust. Kui korteriühistu juhatus ei väljasta nimetatud dokumente, on hagejal õigus pöörduda dokumentide väljanõudmiseks kohtusse (

§ 364

). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta. Lähtuvalt

§ 371

lg 2 p 2 jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt: 2 1) ei kohusta

§ 371lg 2 kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.

Kohtul on

§ 371

lg 2 p-st 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse

§ 465

lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu

1. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13); 2) peab kohus õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks (Riigikohtu
2. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Puuduste kõrvaldamise ja keeldumise määruste põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kontrollimiskohustust vajalikul määral täitnud; 3) viidates hageja võimalusele saavutada hagiavalduses toodud eesmärgi koostöös korteriühistu juhatusega ei pööranud maakohus tähelepanu hagiavalduses toodule, et kostja ei vastanud hageja ettepanekule lahendada võlgnevuse probleem kohtuväliselt. Hageja on mitmel korral võtnud ühendust kostja juhatusega, kuid too on keeldunud võlgnevuse probleemi arutlemast. Antud asjaoludel peaks maakohus hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kasutama

§ 372

lg 3 antud võimalust ning hagi menetlusse võtmise lahendamiseks küsima kostja seisukohta ja pooled ära kuulama; 4) asjaolu, et hageja ei esitanud omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta, ei anna alust menetlusse võtmisest keeldumiseks.

1. juuni 2016 puuduste kõrvaldamise määruses ei osutanud maakohus nimetatud arvestuste esitamise kohustuslikkusele. Menetlusse võtmisest keeldumise määruses maakohtu poolt osutatud KÜS-st ja MTÜS-st tulenevad võimalused nõuda kostjalt võlgnevuse arvestust tõendavate dokumentide esitamist ei välista hageja õigust esitada tuvastushagi võlgnevuse summa kindlaksmääramiseks ning neid ei saa käsitleda hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusena; 5) on lisaks sellele, et tuvastushagi lahendamine aitaks vältida kohtulikku menetlust võla sissenõudmise asjas, hageja huvides tuvastada võlgnevuse suurus ka seetõttu, et kuni võlgnevuse täpse summa kindlaksmääramise ja selle kustutamiseni on hageja võimalused korteriomandi käsutamisel oluliselt piiratud. Hageja ei saa kasutada korteriomandit tagatisena pangalaenu saamisel, sest pangad ei võta tagatiseks vara, millega on seotud võlgnevused. Samuti ei saa korterit maha müüa, sest tavainimene ei osta korterit, kui sellega seotud võlgnevuste küsimus on lahendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest.

Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et riik ei pea andma hagejale õiguskaitset hageja korteriomandiga seotud 3 rahaliste kohustuste suuruse välja arvutamiseks, kuna hageja saab selle eesmärgi saavutada iseseisvalt koostöös korteriühistu juhatusega Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu.

§ 3

lg 3 kohaselt peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul, s.o tuvastushagi kohustuse suuruse kindlakstegemiseks, ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et hagejal on võimalik lahendada vaidlus iseseisvalt koostöös korteriühistuga, ei anna alust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejal

§ 364

alusel asja kohtuvälisel lahendamisel ning kostja koostöö puudumisel õigus pöörduda dokumentide väljanõudmiseks kohtu poole. Ringkonnakohtu hinnangul viib selline kohtuväline vaidluse lahendamine taas kohtumenetluseni, mis ei ole antud olukorras menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. Ka hageja kohustuse suuruse tuvastusnõude menetluses saab vajadusel kostjalt nõuda asjakohaseid dokumente kohustuse suuruse kindlakstegemiseks. 5.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal kohustuse suuruse tuvastamiseks õigustatud huvi. Hageja nõue põhineb asjaolul, et hageja ostis

1. mai 2016 pankrotimenetluses läbi viidud avalikul enampakkumisel korteriomandi asukohaga Kalda tn 6-5, Narva. Korteriomandil lasub võlgnevus, mis on kostja tõendi kohaselt 12 902 eurot 3 senti. Hageja hinnangul ei ole suur osa kostja nõudest põhjendatud. Kostja ei ole hageja
2. mai 2016 dokumendi nõudele vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud asjaolud piisavad tuvastushagi esitamiseks võlgnevuse suuruse kindlaks tegemiseks. Tuvastushuvi olemasolu saab tuletada ka asjaolust, et hageja tegevusetuse puhul võib kostja pöörduda võlanõudega kohtusse, esitades muuhulgas kõrvalnõudena ka viivisenõude. Hagi ei ole ennatlik, kuna kostja ei ole hageja kirjalikule nõudekirjale vastanud.
3. Maakohus on vääralt sisustanud

§ 372lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud.

Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (Riigikohtu

1. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;
3. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses ka möönnud, et hageja nõude rahuldamine, nt kohtuväliselt, võib olla iseenesest võimalik. Seega ei ole nõude esitamine õiguslikult võimatu ning maakohus keeldus põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.
4. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks 4